Üritame maasikamaa korrastamisega tegeleda. Väike lootusekiir juba kuskilt nagu paistab ka.
Töö juures tuli jutuks võilillemesi. Kellelgi retsepti polnud. Mul aga nii viieteistkümne aasta tagusest ajast üks retseptike täitsa olemas. Ma pole juba ammu viitsinud selle mee keetmisega jännata ja seda eelkõige sellepärast, et hea suur keedunõu on hingusele (prügimäele) läinud ja väikese potikesega pole mõtet jantima hakatagi. Retsept ise aga siin:
Paistab, et me saame omale varsti koerakese. Kadi tuli täna kooli ja kohe joonelt minu klassi küsimusega: "Õpetaja, kas te koera tahate?" Nende koeral oli neli kutsikat sündinud just Kadi sünnipäeva hommikul, kaks isast, kaks emast. Sama koeramamma kutsika sai Leelo paari aasta eest oma peresse, Jelenal on maal ämma juures ka koer samast perest. Mõnda aega kasvab-kosub kutsakene oma emme juures, siis tuleb mul puhkus ja on aega teda "kodustada". Ega päris ilma koerata ikka ei saa - korteris ehk saakski, aga oma majas ja oma aias võiks ta ikka olla küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar