Hingede Kivi õnnistamine J. Pitka memoriaalil

20. augustil, Eesti taasiseseisvuspäeval toimus Lemomäel J. Pitka memoriaalil järjekordse Hingede Kivi õnnistamine - seekord siis Narva Pataljonile II Maailmasõjas peetud võitluste mälestuseks. Hommikul käisime Arnega Huntaugu metsas juba varem välja valitud tamme ära toomas, et see siis Pitka memoriaali parki istutatud saaks. Ilm oli enam-vähem, vahetevahel veidi tibutas, kuid ei seganud ürituse kulgu. Kodus pilte üles laadides kuulsin aga akna taga tugeva vihma pladinat. Meil vedas ikka täiega!

Mõned pildid öölaulupeost

Kvaliteet on küll allpool igasugust arvestust, kuid need on ju vaid telekast maha pildistatud.

"Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu hingele lähedal..."

"Tulega, mõõgaga tuli võõras mees; häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.........pisaraist märjaks sai kodumaa...."

"Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi..."

"Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead...."

"Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes..."

"Mu inimesed, mu elu armastus; mu inimesed, mu inspiratsioon..."

Need ja paljud teised on laulud, mida ikka ja jälle võin kaasa laulda ja mitte midagi ei saa parata - pisarad voolavad ja voolavad...

Ei ole üksi ükski maa...

Tere, Eestimaa! Head taasiseseisvumise päeva! Kena öölaulupidu nii kohalviibijatele, kui kodus vaatavatele inimestele!
Sinu rahvas hoiab jälle kokku! Meil peaks selliseid rahvustundele rõhuvaid üritusi rohkem olema! Poisid tüdinesid vist on-line mängust ja pidevast inglise keele rääkimisest ära ja tulid ka elutuppa. Aga meie seal laulsime laulva revolutsiooni aegseid laule. Poiste "möh?" jättis meid seekord täiesti külmaks. Ei jõua tänapäeva noorusele kohale, millised ikka olid need 80-ndate viimased aastad. Magnus on ju tegelikult isegi Balti ketis osalenud. Sinist titevankrit pildistati tol õhtul ikka päris palju - mässumeelsetel vanematel mässumeelne laps? Vist viimasel aastal on juttu olnud ka Balti keti kordamisest, kuid arvan, et see ei oleks enam see - ajastus ei oleks lihtsasalt enam selline revolutsiooniline.

Kell on varsti juba pool kolm. Päeval ootab ees üritus J. Pitka memoriaali juures. Meil ülesanne üks kobedamat sorti tamm metsa välja kaevata ja kohale viia.

Nüüd on see siis möödas...

Täna oli ikka üks hirmus keeruline päev - hommikune liikumise logistika tuli ümber organiseerida kõige optimaalsemal moel.

Ja nüüd on see atesteerimiskomisjon ka koos istunud... Minu õnneks olid komisjonis inimesed, kellelt midagi negatiivset karta ei olnudki. Inimene, kelle hinnanguid ja arvamusi ma kardan kohe koledal kombel , tema ei olnudki üldse selles komisjonis! Vahel on asjaolud ikka minu poolt ka! (Kohe kergem oli hingata!)

GERD KANTER VÕITIS PEKINGIS KETTAHEITE VÕISTLUSTEL KULDMEDALI!!!!!!!!!!
Vaata, kuidas eestlane Eestile au teeb!

Metsategu meie moodi

No kus see öeldud on, et küttematerjal peab hoolsal peremehel juba aprillis riidas olema... Vastus: Kunagi ärkamisaegse Eesti ajakirja Maakodu kaanepildi allkiri oli just selline: et hoolas peremees just niimoodi peabki olema talitanud + pildil kenad kuivad halud ka riidas ja puha!

Aga meil on puudeveo teine sessioon just nüüd - augusti teises pooles. No ega need pole ainsad puud - meil kuur ju praktiliselt täis ja kui ikka kuuri mahub oma 75 ruumi puid - no siis pole ju hullu, kui mõni nott jäi veidi kauemaks metsa alla.

Nüüd tuleb veel mobiliseerida kõik jõud ning puud ruttu ära saagida ja lõhkuda. (Poisid sõidavad varsti ära oma koolidesse ja meil lõpeb puhkus selle nädalaga ära). Riita ladumisega pole hullu - meil kuuris parasjagu tuuletõmbust ja küll ma mõnel õhtul pärast tööd need halud virna ka laon.

"Subtroopiline" öö

Nagu loogiliselt oletada võis, nii järgnebki niiskele ja kuumale päevale niiske, soe ning kõuekõminat täis taevalaotusega öö. Nagu sajaks, aga nagu ei saja ka... Vihmapiisad on hiiglasuured ja potsatavad maha suisa stoilise rahuga. Aeg-ajalt sähvatab taevas valgeks. Praegu on terrassil istudes mõnus kauget äikest nautida, kuid vaadates, kuidas iga välgusähvatus joonelt maha laksatab, siis hakkab ikka kõhe küll. Peamine, kui äike oskaks ennast viisakasse kaugusesse hoida. Kahju, et selline suvesoe alles nii hilja kohale jõudis. Veel üks nädal ja siis tulebki taas tööle minna.

Pildid on tehtud kell 22.15 välguga.

Viinamäetigu

Tuhala jõe kaldal on omale kena asuala leidnud viinamäeteod (Helix pomatia). Mäletan lapsepõlvest, kui kord Sõrves täditütrega tordi peale maasikaid läksime korjama. Järsku tundsin jala all mingit kivi. No hea küll - kivi, siis kivi. Aga kui maasikapuhma lehed laiali lükkasin, nägin mingeid hiiglaslikke tigusid. Ma polnud selliseid "elukaid" kunagi varem näinud. Oh sa poiss, kus maasikate korjamiseks mõeldud kauss lendas laia kaarega peenrasse ja mina jooksin elu eest toa poole...

Nüüd ma neid "elukaid" enam ei karda : ) Hoopis vahva on neid jälgida. Aastate jooksul on tigude pesakond kõvasti suurenenud. Kõige suuremale ja heledakojalisemale vanakesele oleme pannud ka nime - Teodor. Täna käisin jälle vaatamas, kas niiskel maapinnal on tigusid ka rohkem näha. Aga ei, ainult ühte nägin. Tegin temaga siis õue peal ühe fotosessiooni, millest ühte pilti näed ka siin blogis.

Looduses on juba märke sügisest.

Vahtralehtedesse ilmub punast tooni juba juuli lõpus. Aga nüüd, augusti keskel on toomingas punane, kaskedel on kollaseid lehti ja üldse on õhus sügise lõhna...

Kuula, kuidas suurvesi kohiseb!

Suvi hakkab lõppema

Augustikuu ja kukeseened.... oh kui mõnus on metsas kolada ja kuldkollaseid nööbikesi sambla seest otsida!

Naljakas, kuidas augustikuu oma mõju avaldab... Tihtipeale leian end riiuli eest, kus reas kolmanda ja neljanda klassi õpikud. Üleüldse tuleks Kaja Sarapuu koostatud 4. klassi eesti keele õpik läbi lugeda! Hakkan ju sellel õppeaastal uue õpikukomplektiga tööle. Kuskil arvutisügavustes peaksid olema ka minu tööplaanid. Vaja need ka kriitilise pilguga üle vaadata. Ja mõtted kisuvad ikka rohkem ja rohkem koolimaja juurde. Küllap vist tahan juba tööle minna!

Magnuse uus kool

Eile, 11. augustil otsis Magnus lõpuks üles oma paberid, käis arsti juures ning sõitsime Säreveresse poisi uude kooli. Magnus võeti vastu ärikorralduse esimesele kursusele. Ühikakoht maksab 250 krooni. Buss sõidab Säreverre veidi üle tunni, kusjuures peatuseks jääb meile täiesti sobivalt ikka Kose-Risti.

Urve elamine Värska külje all Lobotka külas

Meenikunno rabas 5. augustil

Meenikunnos käisime kohe esimesel koolituspäeval. Oli selline "niru suusailm", aga nagu öeldakse, et pole halba ilma,on vaid vale riietus, siis eks ta nii oligi. Müstiline, kuidas inimesed kappavad matkarajal! Arutasime paari õpetajaga, et me oleks ühe tunni asemel oma kolm tundi tahtnud rabas veeta. No mida sa hing näha jõuad, kui tempo on kiire - näed vaid laudteed ja eesastuva inimese kandu. Aga ma panin kolonni aeg-ajalt seisma küll, sest tahtsin pilte teha! Rabamaastik on ikka tõesti lummav!

Midagi põnevat Internetisügavustest

Get Your Animation

Helkivad ööpilved

Õhtud on juba pimedad ja taevas võib märgata helkivaid ööpilvi. Foto on tehtud 31. juulil kell 23.40. Kurb, et valgete ööde aeg hakkab selleks aastaks ühele poole saama! Niipaljukest seda valget aega siin põhjamaal siis ongi.

Midagi meelelahutuseks

Töövestlus

Oh sa poiss! No seda ma poleks osanud kartagi, mis mind seal töövestlusel ees ootas (ja jumal tänatud, et ei teadnud,sest ma oleks ennast segaseks närveerinud, nüüd aga läksin nagu mingi süüdimatu napakas sinna).

No see selleks. Ma kujutasin ette, et vestelda tuleb valla personalispetsialistiga ja ongi kogu lugu. Aga asi oli sootuks hullem... Mind oli kutsutud kella kaheks. Tegin koridoris aega parajaks ja jälgisin, kuidas inimesed ringi sebisid ja saali kogunesid ( mõtlesin, et no ju seal mingi tähtis valla koosolek tuleb). Järsku kuulen selja taga, kui küsitakse: "Kas teie olete Mare?" No ja kutsutigi mind sinna saali, kus istus seitse inimest, igaühel paberipatakas ees. Üks naine istus pika koosolekulaua otsas ja kutsus mind enda kõrvale istuma, no et siis mul nagu julgem või nii. Küsisin siis, kas ma olen ikka õiges kohas.Arvati, et ju olen ikka küll. SEE OLIGI TOO TÖÖVESTLUSE KOMISJON!!!!

Peast käis läbi mõte, et mul oleks nüüd küll advokaati vaja.... Komisjonis oli kaks asevallavanemat, kaks lasteaia juhatajat, personalispetsialist, siis see, kes minu kõrval istus ja kelle ametikohast ma sotti ei saanudki ja siis istus härra vallavanem veel eraldi nurgas. No aga tema ei öelnud ühtegi sõna, muudkui kirjutas ( või joonistas) midagi...
Uuriti tähtsate nägudega minu CV-d ja igaüks esitas kordamööda mulle oma küsimused. Nii kolm ringi. Lõpuks anti mulle ka võimalus küsida, aga ma loobusin sellest võimalusest.

Selgus, et kokku oli 6 kandidaati, kellest kaks kohe välja praagiti ja täna kutsuti kohale neli nendest. Kui ma majast välja astusin, tuli mulle vastu üks naine, käes patakas koolitustunnistusi - nii kangesti tuttavad paberid olid. Ju tema oli siis järgmine komisjoni ohver.

Minu emotsioonid? Naerma ajas... Miks? No kõigepealt see ehmatus 1:7, siis need tobedad küsimused - jäi mulje, et soovitavalt peaks inimlaps siia ilma sündima juba juhtimiskogemusega. No igal juhul SEE kogemus on mul nüüd olemas ja ega nii väga hullusti ei läinudki. Igatahes vastust ma neile võlgu ei jäänud. Pigem avastasin end taaskord Harmi kooli kiitmas.

Pildivalik Jäneda Talupäevadest

"Minu inimesed"

XVII Talupäevad Jänedal

Täna käisime üle mitme aasta taas talupäevadel. No küll oli jube palav ilm! Ma olen veel praegugi täiesti ära vaevatud... Rahvast oli ilusale ilmale kohaselt tohutult palju kokku tulnud - lausa keeruline oli käia - inimesed kõndisid külg külje kõrval. Uut võrreldes eelmiste aastatega ikka oli - puude saagimise ja lõhkumise võistlused, kõmpidel käimise võistlused ning traktorite mäkketõusu kiirendusvõistlused. Pildil olen Jäneda lossi rosaariumis ja teisel pildil on uhke loss ise säravsinise taeva taustal.

Läpakavabad päevad

Nüüd siis lõpuks keeras minu läpakas lõplikult "vindi üle" ja tuli see aparaat Arvo kätte tehnohoolde viia.
Ma ei oska seda olukorda seletada, aga ma elan justkui arvutivabas maailmas, (kuigi majas on ju veel kaks lauaarvutit) - ma olen jõudnud oma suures majas isegi totaalse suurpuhastuse ära teha. Kui suur see puhastus ikka oli, seda näed pildilt, kus tossavad viimased jäänused suurest sodihunnikust.
Tegelikult on asi vist selles, et ma ei viitsi oma tööde ja ideedega seonduvaid materjale hiljem mälupulga peal läpakasse ümber kantida ja nii jäävadki paljud asjad tegemata.

Veel mõned heegeldused...

Proovisin, kas õnnestub pudeli kuju järgi heegeldada - ja näe, õnnestuski - sellised kestad nüüd lapikpudelitel seljas...

Ja siis katsetasin puuvillase niidiga sama tehnikat. Selline kollane asjandus tuli välja. Tolle tööga on mul omad plaanid ka juba olemas.

Hingerahu pakkuv park

Täna helistati mulle personaliosakonnast ja kutsuti 29. juulil töövestlusele. Olen natuke närvis ikka ka. Kaie kortsutas minu jutu peale kulmu ja ütles, et ei lähe sa mitte kuskile, et ainult testid ennast. Võib-olla, aga praegu olen ikka nii-nii nördinud ja seepärast selline asi ette saigi võetud. Rohkem vist tõesti haiget saanud eneseuhkuse ravimiseks...Mul ju seda 160 tunnist juhtimisalast koolitust läbitud ei ole, see võib konkureerimisel üks miinuspunkt küll olla. Nüüd siis mõtlesin elu üle järele ja nagu iseenesest viisid jalad parki...siin on nii hea mõelda.... Kõik männid on siin minu ja Arne istutatud - öeldakse ju, et kui inimene on istutanud kasvõi ühe puu, siis pole tema elu ilmaasjata elatud....meil on aga kaks kena parki - vana park sauna ja kiigeplatsi juures ning uus park tee ääres... No ja nende "oma" puude vahel on nii hea mõtteid mõlgutada.

Minu pere ja muud loomad

No peret kogu koosseisus ma pildile ei saanud. Poisid olid seda meelt, et "elusalt nad ennast kätte ei anna" , kui kasutada Eelika väljendit. Noh aga musta karva Hugo, hall Hallu ja vana Timmu koos "karjajuhiga" on ikkagi pildil.

Ohoo! täna, 24. juulil on "kodus käimas" ka meie Sohvi e. Sophie Florentine Isabel e. Piu. Kahju, et kassid rääkida ei oska, siis küsiks, kus ta vahepeal elab ja miks talle selles teises kodus süüa ei anta.

Äikesetorm 22. juulil

Oli kena päikesepaisteline päev, kui korraga hakkasid üle jõe kerkima tumedad pilved ja kostis juba ka madalatoonilist ähvardavat kõminat. Neid pilvi näed kahel pildil... Vaatasin, et ega siin vist nalja ei ole ning tormasin tehnikat stepslitest välja tõmbama ning uksi-aknaid sulgema. Kassid on hea kuulmisega loomad ja kui äkki hakkas neid igast ilmakaarest koju jooksma - kõik kolm olid kibekiiresti toas. Ainult vana Timmu ei kuule ega näe midagi. Ja hakkaski sadama... Arne jõudis keskonnaekspertiisi tegemast tagasi just keset suurt sadu. Ta ütles, et üks välgulöök raksatas just Auna põllule, kusjuures hiljem oligi nende poolt kuulda hirmsat sajatamist ning mootorsae mürinat. Missugune see sadu välja nägi, seda vaata videoklipist.

Uudis Urve perest!!!

Naisühendus Epp valis aasta pereks 2008 perekond Kotovi Põlvamaalt.

"Aasta pere valimine on kaunis tava, mille seitse aastat tagasi algatas Rahvaliidu naisühendus Epp. Valituks võib osutuda iga tubli pere, keda iseloomustab elujaatav hoiak, ühtehoidmistunne ja soov ennast arendada. Kotovite perekond just niisugune ongi," märkis Naisühenduse Epp esinaine Ülle Juht.

Tiitli pälvinud perekond Kotov on silmapaistnud oma kodukoha külaliikumise edendamisega ning kultuuriväärtuste kandjana. Pereisa Heldur on Lobotka külavanem, Värska vallavolikogu liige ja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.

"Värska vallas ja eriti külades ei toimu ühtegi üritust, kus ei oleks nõu ega jõuga abiks pereisa Heldur Kotov," ütles Naisühenduse Epp esinaine Ülle Juht. Peres kasvavad kolm tütart on tublid õpilased ja aktiivsed rahvuskultuuri edendajad, kes laulavad setolaule "Laanetsirgus" ja "Trallikutes". Pereema Urve on Värska lasteaia õpetaja, keda tunnevad kõik Värska lapsed oma esimestest eluaastatest alates.

Nende kolm tütart on kõik tublid õppurid, peale selle leiavad aega ka muuks: löövad kaasa omakultuuriringis, mängivad jalgpalli, laulavad seto laule ja mängivad rahvapille. Triinu lõpetas 7. klassi, ühtlasi Värska muusikakooli viiuli eriala 3. klassi – viitega. Viiulimänguoskus kulub marjaks ära rahvapilliansamblis Trallikud, muud anded ja huvid leiavad rakendust tantsustuudios, lastekooris ja jalgpalliklubis FC Lootos. Tuulil jäi seljataha 9. klass, tema mängib rahvapilliansamblis Trallikud setu kannelt, jalgpalliklubi FC Lootos koosseisus aga tuli 2007. a Eesti meistriks. Teele lõpetas 11. klassi, ta on õpilasfirma Villapärl reklaamijuht ning lööb kaasa orienteerumisklubis Peko.

PALJU ÕNNE, KALLIS URVE!!!

Mesilaspesa Harmi kooli alleel

Vaata videoklippi hästi hoolega: siis näed, kuidas "sutsud" ringi lendavad. No ühel hetkel sai neil villand, et kaua sa vahid meie kodu juures... ja nii ma selle sutsaka peopessa saingi - seda näed ka kahtlasest hüplemisest videoklipi lõpuosas....

Nii et hoiatus : ära ikka tungi teiste territooriumile: PRIVATE!!!

Näputöö mõisapäevade ajal

Mõisapäevade registratuuris igal minutil tööd ei ole. Et mitte tegevusetult aega surnuks lüüa, selleks tuleb teha näputööd, mis alati hea ja ühtlasi kasulik ajaviide on. Mõeldes koolis valitsevale vaasipõuale, tegin klaaspurkidele sellised "kestad" ümber ja vaas ongi olemas.

Torud käsitöövidinatele

Vaatasin üht papptoru ikka ühe nurga alt ja siis teise nurga alt ja mõte hakkas liikuma. Veel natuke vaja iseendaga ülemat nõu pidada ning mõte hakkaski juba natuke jumet võtma. Nüüd vaja mõõt võtta, saag otsida ja ongi vajalikud toorikud olemas. Sain ära kasutada sellised lõngajupikesed, millega muidu ei oleks osanud midagi peale hakata. Ja vot sellised kirjud toru-lorud on mul nüüd olemas!

Vanajumal on laiskade poolt!

Kui sa nüüd hästi pingsalt vaatad seda pilti, siis näed, et seal on mingid kriipsukesed peal - vot need kriipsukesed on tohutult suured vihmapiisad.

Ah et mismoodi see vanajumal laiskade poolt on? Noh, asi selles, et läksime poistega kartulivagudest mingit roosade õitega ja ülbelt riiete külge haakivat umbrohtu välja kitkuma. Aga kuna ilm oli niruvõitu, oli mesilastel paha tuju - tööd teha ei saanud ja nii nad siis muudkui nõelasid. Poisid jooksid minema ja ähvardasid mesilased põlema panna. Mina jäin veel kangelaslikult mesilaste trajektoorile. No minu peletas tuppa lõpuks see paduvihm, mida natuke ka pildil näha on. Jälle tuppa tugitooli, tass kuuma kohvi ja töö aias - ega töö jänes pole....

Kuusekännust Poku

Niisugune tore Poku asub Tammiku-Pahkla tee ääres Talaste talumaal just sõidutee ääres. Peremees on ära kasutanud tormituulega murdunud kuuse kõrge kännu. Kuna just sellesse kohta oli ühel hetkel hakanud tekkima omaalgatuslik prügimägi - siis saigi sellest kännust välja tahutud originaalne viit keelamaks hooletuid kaaskodanikke loodust reostamast. Väga andekas ja keskkonnateadlik looming!

Pilt on tehtud kevadel 2007, kui käisin oma klassiga jalgrattamatkal.

Masendav suvi = ilm + tööl tehtud apsakas

No sellist suveilma ei mäleta juba paljudest möödunud aastatest. Õue ei taha kohe üldse minna - jope tuleks siis selga panna. Istun toas, teen näputööd ja igavlen niisama.

Masendust lisab ka asjaolu, et vähemalt praeguste näitajate järgi ei ole mu mehel augustis enam töökohta. Ütleb küll, et vajadusel võtab oma lahkumisavalduse tagasi, aga ega mulle see ei meeldi küll, et ta seal koolis edasi töötaks - aitab küll sellest jamast.

Kõige hullem on aga asjaolu, et mulle ei antud tagasi seda tobedat mappi, mille 13. juunil direktori lauale panin. Ma küsisin seda tagasi, kui olin direktori öeldud sõnade üle järele mõelnud, kuid ta ei reageerinud sellele. Hoopis vihastati!!! Mis põhjusel? Sellepärast, et üritasin ennast kaitsta? Teisele inimesele sai küll öelda, et ei sobi, aga mulle on see vaja kohe ametlikult ja avalikult teada anda. Miks??? Ma ei oleks tohtinud neid neetud pabereid arvutist välja printidagi, aga direktori käest Kreetal kuuldu pani mind nii rumalasti talitama. Miski kihvatas minus ja minu kõrge enesehinnang sundis mind sellist sammu astuma - mida nüüd iga päev hirmsasti kahetsen.
Karm karistus liiga kõrge enesehinnangu pärast on käes - terve suvi on rikutud - tihtipeale tuleb see lugu meelde ja jälle tuleb nutt peale...