Tuhala jõe kaldal on omale kena asuala leidnud viinamäeteod (Helix pomatia). Mäletan lapsepõlvest, kui kord Sõrves täditütrega tordi peale maasikaid läksime korjama. Järsku tundsin jala all mingit kivi. No hea küll - kivi, siis kivi. Aga kui maasikapuhma lehed laiali lükkasin, nägin mingeid hiiglaslikke tigusid. Ma polnud selliseid "elukaid" kunagi varem näinud. Oh sa poiss, kus maasikate korjamiseks mõeldud kauss lendas laia kaarega peenrasse ja mina jooksin elu eest toa poole...
Nüüd ma neid "elukaid" enam ei karda : ) Hoopis vahva on neid jälgida. Aastate jooksul on tigude pesakond kõvasti suurenenud. Kõige suuremale ja heledakojalisemale vanakesele oleme pannud ka nime - Teodor. Täna käisin jälle vaatamas, kas niiskel maapinnal on tigusid ka rohkem näha. Aga ei, ainult ühte nägin. Tegin temaga siis õue peal ühe fotosessiooni, millest ühte pilti näed ka siin blogis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar