No sellist suveilma ei mäleta juba paljudest möödunud aastatest. Õue ei taha kohe üldse minna - jope tuleks siis selga panna. Istun toas, teen näputööd ja igavlen niisama.
Masendust lisab ka asjaolu, et vähemalt praeguste näitajate järgi ei ole mu mehel augustis enam töökohta. Ütleb küll, et vajadusel võtab oma lahkumisavalduse tagasi, aga ega mulle see ei meeldi küll, et ta seal koolis edasi töötaks - aitab küll sellest jamast.
Kõige hullem on aga asjaolu, et mulle ei antud tagasi seda tobedat mappi, mille 13. juunil direktori lauale panin. Ma küsisin seda tagasi, kui olin direktori öeldud sõnade üle järele mõelnud, kuid ta ei reageerinud sellele. Hoopis vihastati!!! Mis põhjusel? Sellepärast, et üritasin ennast kaitsta? Teisele inimesele sai küll öelda, et ei sobi, aga mulle on see vaja kohe ametlikult ja avalikult teada anda. Miks??? Ma ei oleks tohtinud neid neetud pabereid arvutist välja printidagi, aga direktori käest Kreetal kuuldu pani mind nii rumalasti talitama. Miski kihvatas minus ja minu kõrge enesehinnang sundis mind sellist sammu astuma - mida nüüd iga päev hirmsasti kahetsen.
Karm karistus liiga kõrge enesehinnangu pärast on käes - terve suvi on rikutud - tihtipeale tuleb see lugu meelde ja jälle tuleb nutt peale...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar