Täna, 20. juulil

Hommikul selge, 17 kraadi. Raadios teatati, et taas on päikese intensiivsus väga suur. Mingid kaks kiirgust kohe kurja tegemas. Kas osoonikiht on jäänud õhemaks, et igasugust kiirgust nii hullusti läbi laseb või on päike aktiivsemaks muutunud või on mõõteriistad täpsemaks läinud, ei tea. Arvan seda viimast, ju päike on meid alati suvisel ajal praadinud. Eile oli üle tüki aja tõsiselt mõnus päev- selline, mis laseb suve nautida ja tööd teha. Täna on põnev päev. Lõpuks ometi saab vanem poiss tööle. Kasvõi lühikeseks ajaks. Vaesel õppuril ju kooliaasta eel vaja kasvõi uued teksadki jalga osta. Las näeb, et ema-isa ei ole lihtsalt kõndivad rahakotid, vaid et rahakoti täitmiseks tuleb ka vaeva näha.
Kahju vaid, et tööots suht kaugel on. Täna viin ta ise kohale. Ega ma ka täpselt ei tea, kus see talu asub. Tean vaid umbkaudse kirjelduse põhjal. Eks näe, mis saab. Oi, see poiss on õhtuks läbi! Viimatine töötamine oli alaealisena, siis neli tundi tööd. Nüüd on lugu tükkis karmim.

Poisil tuleb enne augusti lõppu ka komisjonis ära käia. Kaitsejõud on tema vastu hakanud jälle huvi tundma. Viimati võtavad sügisel aega teenima. Poiss nüüd kangesti mures, et kuidas siis kooliga jääb. Oli teine tahtnud veel päevasesse õppesse üle minemist katsetada.


Pikast peenrast terrassi serva ümber kolitud siniladvad sätivad end õitsema. Huvitav küll - ma ei valinud ümber istutamise tarbeks suuremaid ja tugevamaid taimi, vaid võtsin need, mis kohe koledasti kippusid laiutavate suvikute külje alla jääma. Samas need siniladvad, mis pikka peenrasse jäid, ei ole justkui üldse edasi arenenud. Ikka sama pisikesed. Kas tõesti nad mossitavad, et niimoodi suvikute vahele kitsasse ruumi nad jätsin... ju siis....

Unistuste suurprojekti "rosaarium ja puhkeala" juures on üks väike vahtrapuu. Ju ta on millalgi jäänud Naadipeenras tähele panemata ja õigel ajal välja kitkumata. Nüüd juba selline üle pea kasvanud puuke. Aga meil neid hiigelsuuri vahtraid niigi palju. Takseerisin seda puukest ja välja mõtlsein - olen kuskil näinud madalat, justkui kerakujulise võraga vahtrapuud. Nüüd ongi ta meil selline - kõikide okste otstest sai rohkem või vähem maha lõigatud. Need punased võrsed on juba pärast pügamist kasvanud. Äkki õnnestubki vormida üks madal puuke, mis ühel päeval jälle mu lillepeenraid varjutama ei hakka.

Mul üks mure ka. Meite lähinaabruses on nii mõnedki talud, kus müügiks taimi kasvatatakse: Roosiaed pakub roose, Roogoja talu Karla külas tegeleb viinamarjade ja elulõngadega. Nojah ja olen kuulnud, et Pala külas on puukool. Googeldasin küll ühtmoodi, küll teistmoodi, aga mingit infot ei leidnud. Huvitav, kas sel puukoolil oma kodulehte ei ole? Aga kudamoodu ma siis teada saaksin, millega tegeldakse ja millist põõsast oleks võimalik sealt oma aeda hankida. Ütle siis veel, et internetist saab abi igaks juhtumiks...

Tänased tegemised:

• Ikka koon, aga kootud ei saa...
• Rooside talvise katmise tarbeks kuiv muld tassitud küüni alla vanasse auto järelkärusse. (Kust ma sügisvihmade ajal seda kuiva mulda peaks võtma). Algaja roosikasvataja närveerib mis hirmus :)
• Järjekordne ports saialilleõisi nopitud ning kroonlehed kuivama pandud. Kuivanud saialilled on nii kenasti oma värvi säilitanud, lausa lust vaadata.
• Esimesed kurgid hoidistamiseks korjatud. Sain kolm 0,7 l purki.
• Suur ämbritäis musti sõstraid korjatud.

Terve suve pole puupliidi alla tuld teinud. Täna hommikul katsetasin, kas kannatab tuld teha või on korsten juba jõudnud soojaks minna ja ei tõmbagi. Tegin kõigepealt korstnajalga tule - sain korstna tõmbama ja siis proovituli pliidi alla. Kohe-kohe tuleb hakata moosi keetma.

Vihmajärgne päev

Eile siis lõpuks ometi sadas. Mitte tugevasti, aga siiski. Äike müristas kuskil kaugemal, aga igaks juhuks said ööseks kõik pistikud seinast välja tõmmatud.

Hommikul on olnud justkui pilves ja justkui mitte päris... selline vahepealne. Temperatuur poole üheteistkümne ajal keskhommikul on kõigest mingi 20,3 kraadi. Õhk on niiske ja lämbe. Karta on, et kuskil tuleb täna ka seda pauguga vihma.

Tänased tööd:

• Sirelid elutoa akende all poole madalamaks lõigatud
• Oksad põletatud
• Küüni koristamisega alguts tehtud.
• Plasttaara kokku kogutud. Tuleb minna taaraautomaadiga tutvust tegema. Olen seda siiani vältinud - mulle ei meeldi masinatega asju ajada. Sel põhjusel ei käi me isegi automaattanklas autot tankimas.
• Suuremat sorti koristustööd - lõke põleb hommikust õhtuni.

12 tundi jalgade peal tööd - vot mis tähendab, kui kuumus on veidi tagasi tõmmanud - tegutsemistahe on jälle üles leitud.

Pühapäevased tegemised

Kadri on öösel KKS blogisse meie vihmamatkast loo kirjutanud. Ja nagu arvata oli, leidis ta meie aia iseloomustamiseks just õiged sõnad (see polegi nagu tavaline aed, vaid pigem park või suur haljasala). Nii ongi. Ja selles võib küll kindel olla, et pererahvas naudib oma ebatraditsioonilise aia iga nurka (kuigi nurki tegelikult polegi ja ei saagi olla niisugusel jõe ja külatee tõttu ebamäärase kujuga territooriumil). See on aed, kus traditsiooniline muru ja peenardega koduaed läheb justkui märkamatult üle metsapargiks. Mitte igaüks ei saa oma aiast noppida metsmaasikaid ning sügisel panna pannile sauna tagant korjatud kase- ja kuusriisikaid ning haavapuravikke.

Eile sain maha tõmmata veel ühe töö suviste tööde nimekirjast. Abikaasa müttas terve päeva, aga tehtud sai. Tuli välja, et asjad, mis said hoitud põhimõttel "ähk läeb taris" osutusid siiski mittevajalikeks ning nüüd ootame uut vihmasadu, mille järel üks korralik lõke teha.

Tänased tegemised:

• Kõik 12 päkapikusussi on valmis.
• Sokkide kudumine. Ühe sain valmis, teise kudumine veeenib je veeenib....
• Üritasin küünis suurpuhastust teha. Ka seal tuli õhupuudus kätte ja pooleli seegi töö jäi...

Pea valutab ja silme ees virvendab, vaid lühikeseks ajaks annab leevendust pea märjaks kastmine. Niimoodi võib veel päikesepiste saada!

Jões on vett väga väheks jäänud. Vesi paistab läbi jõe põhjani. See aga tähendab, et rabast ei tule enam tilkagi vett ja jõgi peab leppima vaid allikatoitega.

Mingi hetk oli õhus vihma lõhna, aga see kadus peagi. Ei ole meie kant see, kus vihmapilved tühjaks sajavad.

Pärast vihma paistab päike

Vihmast oli kasu. Tõsiselt. Vähe teda meite kandis küll sadas, aga elu on nüüd hoopis teisem. Öösel olid kõik ülemise korruse aknad lahti, nagu see juba pikemat aega kombeks ja ülla-ülla, seekord oli hingamiseks õhku. Küll oli mõnus tunne!
Tänane hommik on jälle päikeseline ja teps mitte jahedam. Hingamiseks sobivat õhku on vaid rohkem.

Eilne päev möödus vanu kudumeid harutades. Midagi hakkab juba ka uueks kudumiks muunduma, aga aeglaselt ja erilise innuta see tegevus niisuguses kuumuses edenes.

Kontrollisin, kui sügavale mullas niiskust jätkub. Vähe. Vaid kuskil paar sentimeetrit. Selle kõrbe kastmisele oleks ikka märksa pikemat vihmasadu vaja.

Vaatasin järjekordselt üle marjapõõsad. Seis on üsna niru. Kaua kestnud põud on marjade suurusele ja mahlakusele laastavalt mõjunud. Ilmselt ei tule sel suvel suuremat sorti hoidiste tegemist. Sohu murakale ka eriti ei kipu - parme on oma aiaski liiga palju, mis siis veel soost rääkida. Parmudest hullem elukas saab aga olla vaid rästik.

Vanaema sünnipäev möödus perekeskselt. Küllap järgmisel aastal teeme suurema peo, kui kaheksakümnes aastaring täitub.

Juba mõnda aega on peas tiksunud plaan kodust leivakalja teha, aga .... kord ununeb ostmata leib, kord pärm. Täna Kiili sõites korrutasin kogu tee, mida tingimata vaja osta. Kali "käib" ja juba praegu on tal kena mekk man. Homme on see juba ülimalt hea suvine rüübe.

Kell hakkab kaheksa saama, aga ei vihma ega äikest pole täna meite kanti sattunud. Õhk on aga eilsega võrreldes tunduvalt jahedam. Noh, kui 24-kraadist temperatuuri on ikka sünnis jahedaks pidada. Igal juhul jõkke ma täna ei kippunud, kuigi mehed kiitsid vett suppsoojaks.

Tänasega sai läbi järjekordne nädal mu lemmiksaatest "Õhtusöök viiele". Väga raske seltskond juhtus kokku. Tänase magustoidu tahan kindlasti järgi proovida. Niimoodi pole ma kama küll kunagi teinud, kus komponentideks vahukoor, maitsestamata jogurt ja kamajahu. Arvata võib, et säärane magustoit on tõeliselt hea!

Ei midagi uut siin suvekuumuses

Kell 6.00 on juba 24 kraadi. Keskpäeval 32 kraadi. Taevas on küll veidi teisem - hommikupoolses osas oli enamasti pilvealune, vaid aeg-ajalt tuli päike välja. Nüüd on pilvehaga hõredamaks muutunud ja looduslik praeahi on täiel tuuril tööle hakanud. Iga juukskarva otsas on tilk ja nina otsas ka...

Selles suures suvekuumuses hakkavad vist infrastruktuurid vaikselt üles ütlema. Ülemiste Rimis seiskusid külmutusseadmed, eile Kosel oli Konsum elektrikatkestuse tõttu suletud, seda küll vist korralduslikus korras.

Kodus tubades õhk ei liigu ja õhtuks muutuvad ülemise korruse toad ülikuumaks. Ilmselt päeva jooksul kuumaks köetud katus kütab siis omasoodu ülemise korruse tube. Aknad on küll ristseliti lahti, aga abi ei ole.

Huvitav, missugune Eestimaa kant eile vihmaõnne osaliseks sai? Kuskil silmapiiri lähedal igal juhul pilve näha oli ning mingit vaevukuuuldavat kõuekõminat oli ka kuulda. Aga meie aed kõrbeb. Ja jões langeb veetase iga päevaga lausa silmnähtavalt.
Ei mingeid muutusi kuumalaines...

Hommikul leidsin Imepeenras esimese floksi õitsemas (varane floks, mis ümber kolitud sauna taga pimedasse jäänud peenrast).
Eelmisel kevadel leidsime suure vahtra all pimedasse jäänud aedhortensiatele uue koha kuurirõdu ette. Põõsad on parema elupaiga pakkumise eest nii tänulikud, et kukkusid mühinal kasvama. Nüüdseks on neli suht äbarikku põõsast pea kokku kasvanud. Kell pool kolm oli taevasse kogunenud mitut karva pilvi. Üks ikka vahulisem mütsakas kui teine. Ühest pilvesopist sadas terve minuti miskit vihmalaadset... ja ei rohkem midagi...
Kella nelja paiu saime lõpuks 10-minutilise vihmasabina. Abiks seegi :)

Kuumalaine jätkub

Hommikul kell 7.30 on juba 24 kraadi!
13.00 on 32 kraadi! Varjus.

Eile õnnestus isegi midagi kasulikku ära teha:

• Vanaema tuppa uued kardinad õmmeldud.


• Kahele vanale tekile puuvillasest riidest uus kate.


• Järgi jäänud riidejupist padjapüür õmmeldud.


• Puhkuse hakul kirjutatud tööde nimekirjast õnnestus üks suur ja tüütu töö maha tõmmata. Polnudki nii hull ja aeganõudev!


• Villaste sokkide-kinnaste käsipesu.

Ja loomulikult peenarde kastmine ja jões ligunemine - vesi on isegi minu meelest soe (mitte ainult talutav).

Ilm peab ikka väga tavatu olema, et klimatoloogid on hakanud rääkima tornaado võimalikkusest Läänemerel. Võrdluseks tuuakse 1967. aasta augustitormi. Olin selle tormi mäletamiseks liiga väike, aga seda mäletan küll, et vanemad olid väga mures.

Kasvuhoones on oma õie avanud esimene päevalill.

Käisime jalgratastega sõitmas ja olime tunnistajateks, et täna pandi punkt Tuhala-Kiili tee rekonstrueerimise ühele etapile - kraavid on tee servas, uued truubid on paigaldatud, tee on kaetud peene kruusaga (kusjuures tee on isegi sutsu laiem kui enne). Nüüd veel killustik peale ning lähebki asfalteerimiseks.

Pealelõunal kiskus taevas veidike pilve. Õhus oli selgesti tunda vihma lõhna. "Sadas" vihma - heal juhul üks piisk iga viie ruutmeetri kohta. "Sadu" kestis kõige rohkem paar minutit. Nüüd on õhk veelgi kuumem!

Lämbe varahommik

Hommikul pool seitse on juba 20 kraadi sooja! Ilm oli veel kella viie ajal pilvs, kuid nüüd piilub päike aeg-ajalt pilve vahelt välja. Tuleb jälle üks palav päev! Kõik uksed ja aknad on ristseliti laht, kuid õhk ei liigu - kõikjal on ühtlane leiliruumi lõhn.

Ja puhkus on täie hoos - mul on ammu sassis, mitmes puhkusenädal käib. Raadio hommikuprogramm aitab meelde tuletada nädalapäeva ja arvuti desktop näitab kuupäeva.... Töö pole kohe üldse meelde tulnud, aga just niimoodi välja puhatud saabki.

Kasvuhoones ootas ees üllatus - esimene värvunud tomat! Lõpuks ometi! Tomatite valmimine tähendab aga seda, et varsti algab pitsahooaeg.

Sirvisin e-ajakirju Kodukiri ja Kodu ja Aed. Ohkama paneb...õhkama paneb.... Suvisel ajal vaatan juba aastaid meie pööningukorrust. Unistustes oleks seal mõlemas maja otsas katuseviilu all maast laeni aknad. Lisaks katuseaknad. Vähemalt idasuunal. Sellel nn kolmandal korrusel oleks vaid üks tuba - töötuba. Minu käsitöötuba, kuhu saaks koguda kõik lõngad, niidid, toorikud, kaltsukotid jne, jne. Unistustes oleks seal ka ema vanad kangasteljed. Isa kunagi tegi need teljed vanast pesuvaalimise asjandusest. Viimati olid telgede jupid kuuris laepennide peal, aga ma pole enam kindel, kas nad seal veel on. Nojah ja pole enam ka ema-isa, kes oskaks kangast käärida.... Mina seda kohe kindlasti ei oskaks. Minu oskused neil nelja tallalauaga kangastelgedel piirdusid vaid kahe tallalaua kasutamise ning labasekoelise kaltsuvaiba kudumisega. Ja needki oskused jäävad kuskile teismeliseaega. Kahju. Tegelikult olid eriti efektsed just need natuke tavatumast materjalist kootud vaibad. Väga vahva eseme saab kududa lambavillast. Seda annab ju värvida ning tulemus on vapustavalt pehme ning ilus. Kuna juurikad saarel, siis sai sealt koju toodud katkised kalavõrgud. Nendest sai vahva rüiuvaiba moodi "karvase" vaiba kududa.

Nojah, see selleks. Aga tegelikult see pööningukorrus jääb ka ainult unistuseks, sest paraku on meil sooja aega vaid heal juhul kolm ja pool kuud, ei rohkem. Aga unistada ju ikka võib...

Pärast öist vihmasadu

Öösel sadas päris tugev sahmakas vihma, kuid hommikul vaatasime, et puude all on maa endiselt kuiv. Ju siis polnud ikka piisavalt tugev sadu.
Praegu on endiselt soe, kuid seejuures niiske ja soe. Justkui saunalaval. karta on, et õues toimetamine on endiselt suur vaev.

Hommikul:

• Kaevasin välja linnupiima sibulad. Need vaesed lillesibulad olid elanud ikka väga suures ruumipuuduses! Need sibulad lähevad nüüd uuele peenrale ümber kivi ja ilmselt ka servadesse - sibulaid on ikka väga palju.
• Tassisin uuele peenrale mulda, mille mutt öö jooksul maapinnale toimetanud.
• Kaevasin suure kivi juures maad uue peenra jaoks. Järsku kuulsin mingit kahtlast suminat... kaevasin edasi.... ei midagi..... märkisin labidaga maha tulevase peenra oletatavat piiri... ühest kohast haukasin mätta lahti ja siis................ oli seal korraga väga palju seninägematuid maaherilasi või -mesilasi. Ega ma ähmiga saanud (ja ei julgenud ka) neid pikemalt takseerima jääda, aga nad tundusid olema sellised ümarad(nii pikk kui lai), heledad, ütleks, et lausa valkjad putukad. Ja kus nad kukkusid tiirutama ja sumisema! Ma muidugi ei laskunud nendega pikemasse diskussiooni ja pistsin plagama... Nii palju siis vagast soovist veidi tööd teha.

Meie kõigil peenardel on nimed. Aga vot selle eile valminud peenra nimega olema natuke hädas. Ilmselt tuleb lasta ajal kulgeda ning vaadata, kuidas me seda peenart nimetama hakkama. Mitmed asjad kujunevad kuidagi iseenesest. Tegelikult enamus asjadest.

Leidsin väikese üllatuse: alles äsja terrassi serva istutatud sinladvad sätivad end õitsema!

Blogger jupsib - eile õhtul ja täna hommikulgi veel. Kommentaarium ei taha hästi töötada. Ei salvesta kommentaare, ei näita kommentaare. Seal, kus on kirjas 1 kommentaar, on tegelikult neli. Lugesin, et teistel on sama jama. Järelikult ei ole minu arvuti kuumaga lolliks läinud. Probleem on keskkonnasisene.

Teeks tööd, aga see palavus...

Ega pidu ei parane, kui rahvas ei vähene. Sama lugu on töödega: ega need tehtud ei saa, kui tegijat pole.

Nii saigi Kivikõrbe harkjala ringpeenraga hakatust tehtud. Töö on veel pooleli - keskelt on mättad eraldamata ja see ring pole veel mingi ring, alles ringi hakatus. Ning tõenäoliselt tuleb see ring ka suuremaks teha, et servakivid saaks Kivikõrbele nime andnud kivipinna peale toetada. Sellel kohal on oma lugu, nagu suuremal jaol meie rajatud aia osadel. See kiviväli (Kivikõrb) ei olnud ju teps mitte tasane. Vot ja ühe koha peal keset suurt ala oligi selline kivimuhk - tee mis tahad. Maaparandus oli meie lauda taha lükanud suure kivihunniku (enamus kividest suured kui maja). Sealt sai veeretatud üks kivi sellele üldisest tasapinnast üle turritavale kivimuhule. Nii see kivi seal seisis. Kohe mitu aastat seisis. Ühel päeval tõi mu metsamees koju huvitava kujuga tuulemurru kuusekuivaka. Mis sellega teha? Vaatasime ikka ühe külje pealt ja siis teise külje pealt, tõstsime püsti..... ja oligi selge - see harkjalg saab meie aias püsti seisma. Aga kus? Vaatasime ringi siin ja vaatasime ringi seal- lõpuks leidsime, et see suht väike kivi üksinda keset suurt Kivikõrbe on kuidagi üksildane. Nii saigi selline "kompositsioon" kivi ja puiduga. Ja meile meeldib!

Miks siis nüüd järsku oli vaja see kompositsioon ära lõhkuda? Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei saa sealt vahelt muru niita ja nii tuleb käsitsi lõigata. Teiseks oleks vaja keset suurt rohumaad üht värvilaiku. Noh ja mõni arvab, et keegi tahab omale rohitavat maad juurde.

Mutiga kahasse õnnestus nüüd lõpuks kõik Imepeenra sektorid peene ja puhta mullaga katta. Uuest töövõidust hõiskamise peale teatati: "Selge, siis võin muti maha lüüa!" No tere, tore! Kas siis nii julmalt koheldakse vaest looma, kes palehigis ja küüniseid murdes on tööd rüganud? Las loomake ikka elab ja tõngub edasi - see Imepeenar on üks lõputu mullaõgard. Pealegi tahab uus, too harkjala peenar ka mulda.

Kalender väidab, et on laupäev - ju siis ongi

Tõeline puhkus! Väga suuri raskusi on kuupäevade ja nädalapäevadega - no ja paljukest neid ühele puhkajale siis vaja peaks olemagi.

Kunagi kuskilt lugesin une kohta. Nimelt ette magada pole võimalik, samas tagantjärele magamine on täiesti arvestatav võimalus. Kontrollitud. See tagantjärele magamine. Tervelt kaks nädalat sai põhiliselt magatud. Nüüd pole mingi probleem ärgata hommikul poole kuue või kuue ajal. Valget aega ei raatsigi eriti heal meelel lihtsalt maha magada.

Täna on hommiku edenedes õige kiiresti palavaks läinud. Juba üheksa ajal oli nii palav, et anna aga olla. Ja need parmud! Üks vaga ja ontlik herilane on õela parmu kõrval ikka väga süütu putukas. Tuleb, vajadusel paneb oma sutsaka kirja ja läheb oma asju ajama. Aga need parmud! Need on jultunud, täiesti ilma viisakate kommeteta ülbikud. Jubedad elukad!

Tehtud:

• Keldri taga noortel kuuskedel ladvad maha ja võra veidi kujundatud - kipuvad talusildi ette kasvama. Kiratsesid, mis nad kiratsesid seal kruusakünka otsas, aga nüüd on nad kasvamise hoo sisse saanud ja pikkust hakanud viskama.
• Loomulikult põhitegevus - niitmine. Seekord tänava äär. Ega traktori peale saa lootma jääda. Meite auulis kõik igaühe enda teha.

TIME OUT!

Väljas on +25 kraadi varjus, päike lõõskab taevas. Selline tunne on, et kahekümne viie kraadi asemel on vähemalt kolmkümmend viis. Täiesti talumatu! Aga EHMI ilmakaart ei näita mingit sellist kraadi. Tea, kus me täna asume?

Päeva kokkuvõte

Päeva teine pool oli taas pilvitu ja väga palav. Mis siis tehtud sai? Mehed olid väga hõivatud:

• Suure ja väikese pargi niitmine.
• Tammi kindlustamine.
• Umbrohu mürgitamine (suur aiamaa, ehitustanner kuuri otsas, tulevane roosade pojengide ala Rootsi Tee ääres, keldrivall ja imede ime: teega paralleelne põld (Aitab labidaga kaevamisest! Kartul-kapsas tuleb panna maale, mida on võimalik harida traktoriga) Seni pole meie aias kasutatud mitte mingisuguseid taime- ega putukamürke.
• "Kaldapromenaadil" mände ja kaski varjutavad lepad maha võetud-
• Suur okste põletamine.

• Vaatasin, et kõnniteed on kuidagi kitsaks jäänud. Ühel pool laiutavad lillelehed, teisel pool kipub muru tee peale. Alustasin teeservade korrastamisega.
• Kasvuhoones tomatitele lisatoestused.
• Istutasin peenrasse täna ostetud lilled. Tõin Imepeenrast ära sidrunkollase päevaliilia (oli aediiristele mõeldud sektoris),

No mitte ei raatsi enne pimedat tuppa tulla. Soe suvi õues on parimast parim!

PS! Mingil imelikul põhjusel kaotas Brasiilia veerandfinaalis Hollandile 2:1 !!!!!

2. juuli on heinamaarjapäev

Heinamaarjapäevast on lugeda siin ja siin
BERTA-st kopeerisin töökeelud tänaseks päevaks:

Töökeelud
Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel. (Loodetavasti tavaline rohumaa niitmine pargis ei käi selle keelu alla).

Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada. (Seda tuleb meie kalamehele meelde tuletada)

Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud – mõjuvad halvasti lammastele. (Mida mõeldakse siin nende naistetööde all? Loodetavasti mitte õuetoimetusi)

Tänane ilm on natukene teistmoodi. Väga vara hommikul oli täiesti pilves, nüüd juba aeg-ajalt võib näha päikest pilve tagant välja piilumas. Aga soe on endiselt. Soe, mitte palav. Mõned pilved on eriti uhked: Pean natuke pahandama muti peale. Kui vaja pole, siis tema, sinder, muudkui kaevab ja kaevab. Nüüd, kui mul kindel plaan muti odavat tööjõudu ära kasutada, vot siis ei miskit. Aga nojah, ilm ka selline palav olnud - ju mutilgi kambris lagi kuumab ja võtab vaese looma võhmale.
Aga ikkagi - mul veel kaks Imepeenra sektorit vaja peene umbrohuseemnetest vaba mullaga katta.

Kuskilt aiablogist lugesin, et kiratsevate taimede kasvule ja muidu edenemisele mõjub väga hästi vallandamisega ähvardamine. Katsetasin sellist radikaalset meetodit ka oma kurgitaimede peal. (Need avamaakurgid on sellised äbarikud kuidagi.) Kui nüüd väga hoolega vaadata, siis teatav edenemine on toimunud. Kes see ikka raskel ajal tööd tahab kaotada (kompostihunnikusse sattuda). Aga ka asenduskurgid on ennast selle soojaga mullast välja ajanud. Näis, kuidas vanemad olijad noortesse suhtuma hakkavad, kas teevad koostööd või saab toimuma jõhker ja salakaval lämmatamine.

Tegelikult ei taha täna üksi töö edeneda. Ilmselt on asi selles, et eilse päeva väsimus on veel sees ning lisaks olen väga häiritud eile õhtul kuuldud uudisest: va sõraline on ühe mu hea sõbra sees kurja hakanud tegema.

Palav suvi jätkub

Täna on 2010. aasta I poolaasta viimane päev. Pool aastat seda 2010. -ndat aastat olnud. Juba! Nii palju? Küll aeg lendab ikka kiiresti!

• Hommikujaheduses kasvuhoone rohimine ( Mulda sain kobestada vaid kurkide ja paprikate alal. Tomatijuured kippusid kobestades välja tulema.)

Rohides tekkis üks mõte : Valla volikogu keskkonnakomisjon kuulutab välja konkursi "Kaunis kodu". Huvitav, kas sellesse komisjoni kuuluv inimene võib või ei või sellel konkursil osaleda. Kas tekib nn huvide ....(mis iganes peen väljend see on). Tahaks küll sellest konkursist osa võtta. Nii umbes paari aasta pärast. Juba praegu olen meie aiast vaimustuses :D

• Kasvuhoonest tillitaimed välja võetud . ( Kasvuhoonekurgid vajavad nüüd juba rohkem valgust ja ruumi.) Sain 4 võitopsi hakitud tilli (1 + 4 = 5 koos eilsega ) . Igaks kuuks läheb vaja üks karp. Seega septembrist maini läheb vaja 9 karpi. Puuduvad neli karpi tulevad peenramaalt.

Lisan siltide nimistusse ühe uue - Talvevarud 2010. Siis on hea end järje peal hoida, et mida ja kui palju juba tehtud on.

• Majaesised hostapeenrad rohitud.
• Hulgaliselt mulda Imepeenrasse veetud (tänud muttidele).
• Jõe kaldal "kivide kompositsioon" naatidest välja prepareeritud.
• Mehed trimmerdasid.
• Mehed paikasid tammi.
• Alustasin uue projektiga. Sellest kirjutan hiljem eraldi.
• Kartulivaod kõblatud. (Vot see oli nüüd küll viimane tilk selles tänases kannatuste karikas. Kannatuste karikas = palavus + sääsed + parmud

Mõned pildid kurekelladest:

Peenras:

Maja taga:Keldrivallis (!?):Hakkisin alpi astra juppideks ning istutasin nad Imepeenra ühte sektorisse. Vaatamata puhma lõhkumisele näitavad nad ikkagi oma ilusaid õisi :)Saialilled küüni seina ääres. Seal on väga palav paik, seepärast need suht sügisepoolsed lilled juba praegu õitsemas.No tere, tore! Kes siin siis elavad?

Palav suvepäev

Täna oli väga soe ilm. Peamiselt selge, vaid vahetevahel varjas päikeselõõska mõni valge rünkpilve tutsakas.

• varahommikul kasvuhoone kastmine
• esimene "proovikarp" hakitud tilli sügavkülma
• mutimullahunnikute pehme muld Imepeenra floksisektorisse
• küünile ring peale tehtud ja sealsed kitsukesed peenrad rohitud ja kastetud
• pikk peenar rohitud ja kastetud
• kännu lammutamisest tekkinud sodi põletatud (kaks tormituulega päeva olid pehkinud notid piisavalt ära kuivatanud)

Tegelikult oli tööjõudlus väike. Kõige kuumemal keskpäeval ei tahtnud kohe kuidagi õues olla.

Ümberringi on südasuve hääled ja lõhnad: ülejõe naaber niitis jõeäärset heinamaatükki - sealtpoolt tuli värske niidetud rohu lõhna; teisel pool teed niideti mesikat - mesikalõhna on isegi tubades; jõgi lõhnab mõnusalt; hallrästad praalivad ning ajavad omi rästaasju vahtravõras; metsmesilased sumisevad lupiinides; jasmiin lõhnab jne, jne.... on suvi.

Uus nädal, uued tegemised

Hommik on üsna jahe ja peenraid korrastada kannatab vaid päikese käes.
Küll on mõnus see suvine aeg - ei mingi sundust ega kalendris näpuga järje ajamist, et kas ehk mõni tähtaeg jälle kukkuma ei hakka. Megamõnus - teen, mida tahan ja millal tahan!

Just täna hommikul vaatasime üle tee laiuvat mesikapõldu ning uurisime, kui kaugel on mesika õitseaeg. Aga - siis äkki oli kohal traktor. Esiti imestasin, et kas sa näe - isegi meie külas niidetakse teeservades rohi maha! Kuid siis ilmus traktor välja sootuks valest suunast... Läksin seda asja kaema. Nojah - mesikas niidetakse täna maha! Ju on kuskil veel mõni laut, kus loomad sees, milleks muidu seda silo vaja läheks.

Nii! Nüüd on siis lõplikult suvepuhkus käes. Tegin ära paar viimast sissekannet WUCES kodulehele. Aruanne on juba ammu ära saadetud. Sellega on nüüd asi ühel pool.

Päeva edenedes on läinud nii palavaks, et ei saagi lauspäikese käes töötada. Aeg-ajalt tuleb tuppa varjuda. Ka terrassil mõnulemine ei tule hullult tuulise ilma tõttu kõne allagi - nii võib vaid päevavarju ära lõhkuda. Väljas on nii vali kohin (vahtrate lehed tuule käes), et kuuldav olemiseks tuleb rääkida väga kõva häälega.

Kasutasin hetke, mil pilv teravat päikesevalgust varjutas ning tegin paar pilti uutest õitsejatest meie aias.

Minu vaieldamatu lemmik: tõnnike.Naadipeenar on rohketes õites. Olen lõpuks ometi selle peenraga rahul - ei ühtki suvikut. Ainult suhteliselt kõrgekasvulised püsikud ning vaba mullapinda naatide kasvatamiseks on vähe-vähe järele jäänud.

Teine peenar, millega tänavu suvel tõsiselt rahul saan olla, on muidugi Imepeenar. Ka seal pole ühtki suvikut. Viimasena korrastatud sektorisse istutatud tõnnikesed küll veidi põevad, aga küll nad kosuvad.

Keskpäevases päikeselõõsas on küüni seina ääres avanud esimese õie saialill. Saialillepeenrast möödudes meenutan ikka Kristi sõnu, et saialille teematerjaliks kuivatades tuleb õiest eraldada kroonlehed. Ainult need on tee valmistamiseks sobilikud.

Eksperiment ja mis veel tehtud sai

Avamaakurgid on kangesti seda nägu, et kavatsevad sel suvel ikalduda. Ega`s midagi - tegin sellise tembu, et külvasin jaanipäeval maha uued kurgiseemned. Sordiks "Regina". Kui see sort vajab tolmlemiseks teise sordi abi, siis ehk selleks on ikalduvatest taimedest kasu. Eks see ole suve arenedes näha, kas ja kui palju see eksperiment end õigustas.

Jõe kaldal ulatub üks suht suur kivi maakera seest välja. Niitmisel tehakse tema ümber ring ning kõrged kõrred turritavad keset muru - ega see ilus ei ole. Lisaks on kivi kaetud mingi mättaga, milles pesitsevad punased sipelgad. Prepareerisin selle kivi mätta seest välja, pesin kivil "silmnäo" puhtaks ja selline ta siis nüüd on. Kasvuhoone on põhjalikult kastetud.

Ja ega muud eriti ei teinudki. Lebotamise päev see jaanipäev.

Jaanipäev

Tegelikult mulle ei meeldi jaanipäev. Pole kunagi meeldinud. Jaanieelne reklaamikampaania mind nii hullusti ei häiri, nagu seda teeb jõulureklaam (mis varsti peale jaani juba algabki). Asi on hoopis milleski muus. Ja selle muu ütles eile välja noorem poeg: "Nüüd on siis suvi läbi!" Kuigi südames arvan sama, püüdsin ikkagi väidet pareerida tõsiasjaga, et too suvi jõudis just eelmisel päeval alata, kus ta siis läbi on. Vanem poeg täiendas: "Miks ta siis läbi pole, kui paari päeva pärast algab allakäik."
Tegelikult ongi nende kahe lausega ära öeldud, miks ma jaanipäeva ei salli - iga päevaga hakkab päev lühemaks minema. Pisikese kukesammu võrra, kuid siiski. Ja enne, kui me arugi saame, on käes sügis. Seejärel talv... (Juba juuli keskel on vahtravõrades märgata punakasrohelisi laike. Juba nii vara!)

Aga nojah, tegelikult tahtsin rõõmustada tänavusuviste lobeeliate ilu üle. Kevadel panin seemned ilmselt suht õigel ajal idanema. Eriti just amplilobeeliad on päris hästi võrreldavad Hansaplantis müüdavate analoogidega. Ja hind missugune!
Lobeeliataimi sai nii palju, et jätkus ka trepi ette lillekastikestesse.

Istusime õhtul jõe kaldal lõkke ääres. Vaatasime oma aeda. Ilus on! (Meil on selle kohta tegelikult väljend: "Nii ilus, et nutt tuleb peale!") Eriti just siis, kui need tohutud maa-alad värskelt niidetud on. Ja need suured puud! Minu selle talu "ajaarvamise" vältel on nad ikka meeletult palju kasvanud! Kohtades, kuhu me alguses peenrad rajasime, poleks see enam mõeldav. Ja vaata, millise nurga alt tahes, majast paistab alati vaid mingi nurk või laik - kõik on rohelusse uppunud. I-lus on!

"Päriselt" puhkusel

Viimaste päevade kiire-kiire oli isegi nädalapäevade arvestuse sassi ajanud. Eile avastasin end mitmel korral imestamas, kuidas raadiost või telerist tulid argipäevasaated. Aga näe, oligi ju reede!

Õhtul oli suur vabanemise tunne. Kuigi ega hing päris rahu ei leia, muretsemist jätkub kogu suveks. Seda enam, et mõisapäeviti tuleb kooli vahet seerida. Igal juhul võtsin üle mitme päeva taas tikkimise töö kätte.
Ja nüüd on see töö valmis. Vajadus pühendas abinõu - mõned defektid oli vaja lihtsalt ära peita ja nüüd on vana ja mugav T-särk jälle kasutuskõlbulik. Säästunipp ju seegi :)

Ilmapoisid ja ilmatüdrukud lubasid suure suuga tänaseks vihmasadu. Vähemasti varahommik on päikeseline. Ja isegi suht soe. Tea, kas nüüd tuleb viimati suvi?

Hei, targad aiapidajad! Kas kollane lill pildil on ka mingi päevaliilia? Ma isegi ei mäleta, kus mulle see taimenutsakas pihku pisteti. Veel vähem tean, kes ta on.

Päike!

Lõpuks ometi üks päev, mil päike paistab pikemalt kui 20 minutit! Õhutemperatuur kell 11 kõigest 11 kraadi.

Bad luck! Auto ütles üles. Kuidas ma homme inglise keele eksamile jõuan? Remondimees üritab miskit aretada, aga ta ise ka ei usu, et miskit kiiremas korrast tehtud saab.
Sõidan tööle jalgrattaga?
........
Auto võeti sleppi ja minema ta viidi......
See aga tähendab, et homme tuleb jalgrattaga tööle vändata. 25km sinna ja 25 km tagasi...
Käisin treeningu mõttes jalgrattaga poes. Valutav põlv ütles selle toimingu peale hulgaliselt üsna sante sõnu... ja see oli vaid 2 x 4,5 km.
Aga eksamikomisjoni tuleb minna, miskit pole parata. Kui autost vahepeal elulooma ei saa, siis tuleb ka neljapäeval sama tee ette võtta. Õppenõukogu koosolek tahab protokollimist.
Ma ei taha selle variandi peale mitte mõeldagi...

Ühe säästunäputöö võtsin täna ette. Kui valmis saab, tuleb pilt ka.

Puhkuse teise nädala algus

Pärast eilset koerailma on lausa imelik aknast välja vaadates näha vihmavaba ja suhteliselt tasase tuulega ilma. Kas päeva edenedes tuleb tahtmine ka õue minna, seda veel ei tea...
........
Vanarahvas ei öelnud asjata: "Ära hõiska enne õhtut!" Ja nii ongi - ilmaaegu hõiskasin, et ei saja..... sajab. Ja kuidas veel!
Tegin ikkagi paar pilti ka. Oleks pidanud vist välku kasutama, aga noh, seekord siis sedamoodi.
Lupiinid naadipeenras. Äkki peaks sõna "naadipeenar" hakkama kasutama nimena ja kirjutama edaspidi suure algustähega? Me ju teistmoodi seda peenart ei nimetagi. Siis oleks meil kaks nimelist peenart: Imepeenar ja Naadipeenar.
Lipuvarda ringpeenar täies õieehtes.

..........

Tormikahjustuste likvideerimine. Potsu oli ka hakkamist täis,ainult et tema tassis oksi laiali, mitte ühte kohta kokku. Aga vähemasti oli lõbus!

Väikeste murulappide niitmine. Oh, küll on ilus see värskelt niidetud muru! Puuhoovi ääres kasvavate kaskede alt niitsin ka kõrged võililled maha. See koht tahab natuke kosumise aega, teistkordse niitmise järel on see ka ilus.

Ma pole aiale õigupoolest ringi peale jõudnud tehagi, kuid alles äsja rohitud peenardes on jälle mingid kahtlased taim-isendid lokkama asunud. Kõik aiapidajad muudkui jagavad erinevaid taimi ja taimekesi. Mei on aga kõige lopsakam taim üks pahalane - vesihein. Ma peaks katsetama näiteks lillepotis, milline taim oleks vesihein siis, kui keegi teda ei katkuks, siunaks ja kõikvõimalikul moel selle vaese umbrohu elu kibedaks ei üritaks muuta. Võib-olla oleks tegemist ühe ilusa padjandtaimega, mis värvuselt selline heleroheline ning lisaks ka imetillukeste valgete õitega :)

Peaaegu terve päev kahe masinaga niita ja kui palju valmis sai?.... Kõige rohkem silma alla jäävad osad. Niita on aga veel ja veel....