11. juuni

Hommikul enne suurt kuumust tegime üle pika aja ühe "reidi" Laagri Maksimarketisse ja Bauhoffi. Maksimarket oli viimase külastuse ajast meeles kui kaubavaene ja suht lahja pood. Nüüd näikse olevat paremad ajad saabunud - riiulid ja stanged pilgeni kaupa täis, uus sisustus, uued kaupade asukohad, lisaks suur hulk ruumist veel remondis - vaata või silmad peast!
Sama lugu endise Ehitusmarketiga, mis nüüd Bauhofi nime all esineb - sealt oleks tahtnud kohe väegade palju asju osta, aga piirdusime ühega. Nüüd on lõpuks veepump, mis tagab korraliku surve ja peenarde kastmine ei ole enam tühipaljas ajaraisk ja vee sirtsutamine.

Kuna pumbamaja ümbruse ümberkorraldused lükkuvad proosalistel põhjustel juulikuusse, ei ole mul endiselt väikesi nelgitaimi kuskile istutada. Nii tuligi 91 nelgitaime potistada. Kassetis jäi juurepallile ruumi väheseks.

Väljas jätkub palavus. Kella kahe paiku oli 28 kraadi. Aeg-ajalt sõuab isegi mõni pilvetupsakas päikesele ette ja oh seda imet - kuskilt edela suunast kostis kõuekõminat! Ei tea, kas vihma sai Raplamaa? Ilmakaart väidab, et kuskil Pärnumaal pidavat veidi sadama, aga sealne kõu meile küll ära ei kostaks. Oh tuleks meile ka vihma!

Ilmarindel muutusteta

Täna oli meite kandis 32 kraadi. Tuul puhanguti üsna tugev. Ja ei ühtegi pilvetupsu taevas!

Hommikul alustasin kella kuue paiku. Uus istutusala on nüüd üle käidud - rohitud, kobestatud. Isegi see rähapealne osa sai enam-vähem korda. Niisugune näeb välja mullusui rajatud uus istutusala praegusel ajahektel. (Pildid on tehtud õhtul kell üheksa. Päevased pildid jäid leekivas päikeses veelgi viletsamad.)Järgmine pilt on kiviktaimlast lähtuv "peenrajõgi", mis unistustes peaks laienema uueks istutusalaks. Oh ja ah - kes see jõuab ja kes see jaksab... aga unistada ju ikka võib!Üle paljude aastate sai põldu kõblatud. Kõigest kaks kapsavagu, aga vill on ikkagi peopesas. Küll selle kiviklibu kõplamine on üks vastik töö! Pooleli ka jätta ei saanud, sest linavästrku ema-isa kõndisid mu kannul ja lootsid kõblatud maa pealt näljastele poegadele midagi söödavat leida.

Homme ehk saab kuurirõdu peenra "juurdeehitus" ka lõplikult maha märgitud. Mul selleks töömehe abi vaja, mida aga igal mulle vajalikul hetkel võtta pole.
Köögiviljapeenrad said täna jälle väga põhjalikult kastetud.Interneti-ajalehest lugesin, et õhtul pidavat Maad tabama mingi erakordselt tugev magnettorm või miski säärane värk. Poisid võtsid igaks juhuks oma arvutid vooluvõrgust välja. Mine sa seda jama tea - äkki ongi selline vähe tugevam voog sealt Päikeselt tulemas.

Üldiselt on tööjõudlus selle palavusega ikka väga kesine! Aga kuumus nõuab keset päeva suht pika siesta pidamist.Koer kaevab endale mulla sisse auke lootuses end seal jahutada. Aga muld on tuline. Nii tuline, et peenraid kastes ei kannatanud ühe koha peale seisma jäädagi. Selline sütelkõndija tunne oli! Kass magab põõsa all ja ei tule päeva jooksul sealt välja. Isegi nälg tema kõhtu ei näpista -mis on tegelikult ülimalt imelik juhtum!
Kaks korda käis Potsu end jões jahutamas. Kahjuks mitte vabatahtlikult. Ta võiks ju ometi aru saada, et must pikakarvaline kasukas tahab palaval ajal veidi "loputamist" saada.

Imepeenra iiristesektoris on õide puhkenud valged iirised.
Nüüd, mil päike on loojunud, saaks veidi aias nokitseda, aga.... tunda annab päevane "ülekuumenemine" - külm on (kuigi tegelikult on endiselt väga soe - tervelt 23 kraadi.)

Puhkus! Vabadus! Suvi!!!

Nädalavahetuse lõpuks hakkab juba vaikselt kohale jõudma, et puhkus ongi käes. Esmaspäeval ei olegi vaja tööle minna! Alles reedel tuleb eksamikomisjonis olla.

Laupäeval võtsime kätte ja kuulutasime sääsed majas ebasoovitavateks tegelasteks ja panime akendele sääsetõkked ette.

Täna said köögiviljapeenrad rohitud ja peenarde vahed puhtaks riisutud - kohe ilus on!
Lisaks rohimine lillepeenardes, kastmine.

Kasvuhoones tomativõrsete näpistamine, rohimine, kastmine, kobestamine, sidumine - kõik see võtab üsna palju aega ja seal kannatab olla vaid varahommikul.Mõned esimesed õiehakatised ka:
Kasvuhoones leidsin esimese kurgiõie.Kõrvitsataimel märkasin esimest "pallikest".Imepeenra iiriste sektoris oli varahommikul avanenud uue sordi esimene õis. Õhtuse pilditeo ajaks oli see õis juba närbunud, aga avanenud oli juba järgmine õis. Kahju, et iirised sellised ühepäevalilled kipuvad olema! Nii ilusad ju teised!Kuurirõdu püsikupeenras sätivad lupiinid end õitsele.Kuurirõdu püsikupeenra pikendus on pooleli. No ei taha sellise palavusega sinna kaevama ja juurikaid harutama minna! Aga minna tuleb, sest taimed ootavad istutamist. Homme ju jälle uus päev!

Laupäevased tegemised

Reede hilisõhtul said hiina kapsa taimed maha istutatud.
Laupäeva südapäevaks on kartulivagude kõrvale istutatud peakapsa ja lillkapsa taimed. Vagude pikkuseks on 85 sammu (mitte meetrit).
Imepeenar korrastatud.
Kasvuhoone rohitud.

Ilm on nii- ja naamoodi. Hommikul pesu kuivama viies sadas vihma. Siis oli lihtsalt pilves, siis täiesti selge. Praegu poolpilves. Tuul on väga vali. Kui nüüd sellele tuulele lisanduks veel ka kajakate kisa, võiks arvata, et elame kuskil mere ääres.

Pärastlõunaks pole temperatuur 14-st kraadist ülespoole tõusnud.

No ei jõua ma kogu aial(?), õuealal(?), kinnistul (?) nädalavahetuse jooksulgi mitte tiiru peale teha! Ilmselt on siin põhjusena kaks valikut: a) maa-ala on liiiiiiiga suur; 2) töövõime ja -jõudlus jätab kõvasti soovida. ... Ilmselt nii ühte kui ka teist.... Aga oodaku ta (aed) veel üks nädal - siis saab kogu energiaga "peale lennatud". Nojah, muidugi ei tohi siinkohal ära unustada kahte eksamit, kus komisjonis tuleb olla. Seega - kaheks päevaks katkestatakse mu puhkus. Seda ei tohi mitte ära unustada!

Uuelt istutusalalt leidsin mõned uued üllatajad:
Uued laugud on kasvama läinud - õisikud on avanema hakanud.Imepeenras õitseb üks selline iiris.

Väga mõnus nädalavahetus

Ilm on kenasti soe ja päikeseline püsinud. Mõtlesin, et panen nädalavahetuse tegemised kokku, aga nüüd tundub, et mõni asi võib sootuks meelest ära minna.

Kõige olulisem - pühapäeva hommikul olid pääsukesed meie õue peal! Piilusid kuuri pööningule ja küüni alla. Nende lindude nii hiline saabumine hakkas juba muret tekitama. Rukkirääk on ka kohal, ainult peoloom-Leo on endiselt saabumata.

See pildil olev lill on sibullill. Aga kas ta on toataim või ikka õuetaim? Tahaks ta ikka õue istutada.Pumbamaja vundamendi ümbrus sai lahti kaevatud - vaja soojustus paigaldada. Viimastel talvedel on juba -10 kraadist kõrgemgi temperatuur pumbamajja sisse läinud. See jama tuleb likvideerida.Peaaegu kõik lillepeenrad on üle käidud. Ainult uus kiviktaimla on pooleli (on teine ikka kole suur küll) ja Imepeenras on ainult alpi astrad üle vaadatud.

Kannatus sai otsa - istutasin suvelilled välja ja püsikutest lavendli-titad ka. Pikk peenar on nüüd enam-vähem üleni püsikutega kaetud, ainult mõne üksiku suviku pistsin lagedamatesse kohtadesse.
Ja nagu arvata võiski - kooli lilleaeda pole mul tänavu mitte midagi viia. Seekord siis sedaviisi.

10 ämbrit kompostimulda lisandus kõrvitsate istutuspaika. Kõrvitsataimed ise peavad veel kasvuhoones kükitama - nad on piisavalt suurtes pottides ja saavad hakkama.

Talvel on linnud jälle mõned päevalille seemned kasvuhoones maha poetanud. Istutasin kolm päevalilletaime põllule kapsavagude otsa.
Kapsataimed ise on veel kasvuhoones. Alles see oli, kui vaatasin neid idulehtedega taimehakatisi ja kahtlesin, kas nad ikka mai lõpuks või juuni alguseks istutussuuruse kätte saavad. Saavad küll! Juba praegu on teised parajad suured.

Kartulipaneku ajal murdus üks ilus idu ja katseks sai see vette pistetud. Nüüd on latv roheline ja juured all - istutasin selle katsetaime kasvuhoonesse. Ahjaa - kolleeg jagas mingeid imelikke kurgiseemneid, pidavat India kurk olema. Pildil küll need pallid kurke ei meenutanud, aga noh, elame, näeme. Needki seemned said kasvuhoonesse uue viinapuu lähedusse. Ma küll ei kujuta ette, mis sellest kasvuhoone-majandusest tänavu saab - see on nii hullult üleasustatud, et oi-oi-oi...

Murutraktor müdises tunde - kohe teisem on see vaatepilt. Kuigi jah, võilill peab peenikest naeru ja upitab oma õied muru seest välja juba paar tundi pärast niitmist.

Õunapuudel on üle mitme-setme aasta jälle rohkelt õiepungasid. Krügeri tuviõun on meil see kõige varasem õitseja. Teistel õied alles kinni. Loodetavasti jääb ubinaid puusse ikka ka - nii väga tahaks õunamahla teha.Rootsi Tee ääres on üks ise kasvama hakanud punase sõstra põõsas, mis tänavu on õitesse mattunud. Selline pilt avaneb silmade kõrgusel - see põõsas on ikka väga kõrge.Kuuris sai ka toimetatud. Nädala sees pole mõni üldse suuteline õhtul kodus tööd tegema.... ja nii tuligi minna lõhutud puid riitadesse laduma. Ikka koguneb neid puid!

Väga mõnus on ka lihtsalt istuda, nautida rohelust ja kuulata linnulaulu. Tõrvatilgaks meepotis on aegajalt kostvad heledad laksud, mis enamasti ühe sääse teise ilma saadavad (neid vereimejaid on sel suvel kuidagi hirmpalju.)

Oli väga mõnus nädalavahetus! Mitte kordagi ei mõelnud töö peale - see on juba puhkuse tunnus! Füüsiliselt küll rampväsinud, aga vaimselt-emotsionaalselt puhanud. Suvi on tulekul!

Tundmatu võrse

Palun juurdlust toimetama asjatundjaid!
Tuttava taimepuhma külje alt on end sirgu ajanud üks teist-kolmat moodi võrse. Kas see on keegi lill, kes tuleks elusalt ja tervelt teise lille puhmakesest välja harutada?Muidu aga: taevas pilvitu, hommikul maas üsna korralik hallakirme (tee siis veel suvelillede istutamise plaane), musträstad laulavad, kuldnokad toidavad ennastunustavalt oma lärmakaid poegi, sookurepaar huikab põllul, rebane, va jultunud elukas kõnnib suisa marjapõõsaste vahel, vahtrad sumisevad, kuigi õitseaeg juba tükk aega möödas, maad katab rohekaskollane vahtraõite kiht, võililled muru (tegelikult rohumaa) sees käivad hullult pinda..... on hiliskevad/ varasuvi - aasta ilusaim aeg. Oh, need viimased kaks nädalat veel vastu pidada ja siis...... puhkusele!

Kes see taimeke on?

Palun jälle abi!
Kes on see kaunite lehtedega taimeke? Kas ta jääb nii madalaks või on ta tegelikult kõrge taim?
Ta tuli minu peenrasse eelmisel suvel tänu heade aiapidajate abile.

Unise hommiku pildid

Vot siis - nii ta läheb, kui karu nahka jagatakse siis, kui karu alles metsas. SellistEurovisiooni- eufooriat ja isegi koha ennustamist pole justkui varem kuulnudki. Ega sel meie eurolaulul ju miskit viga polnudki - selline tempokas, rõõmsameelne ja meeldejääva meloodiaga, aga.... .
Mäletan toda "Everybody"-Eurovisiooni. Kui kuulutati välja Eesti esinemine, oli kole tunne - oo õudust, nüüd see tingel-tangel tulebki.... Tuli ja võitis! Ettearvamatud ja käänulised on need teed, mille järgi tulemus formeerub. Noh, läks nii, siis läks. See pole ju maailmalõpp, aga noorukesest lauljatarist on küll kahju. Enadelgi uskumatu, et see Eurovisioon üldse niigi palju korda läheb. Aga ju siis natuke ikka läheb, kui pidevalt kuulda ja lugeda selle kohta. Uuel aastal uutmoodi.... või siis hoopis kõrval kiibitsejana (Itaalia oli ju aastaid võistlusest eemal).

Ilm on endiselt pilves ja jahe (ainult mingi niru 9 kraadi).
Tegin mõned pildid ka.
Toomingas õitseb - kartulipaneku aeg on käes!Varsakabi õitseb - särg koeb :)Nurmenukk õitseb - aeg korjata teematerjali!
Istutusala rajamisel tekkis mõte täita kasutuna seisev truubitoru mätastega. Silmini täis truubitorus on need mättad nüüdseks kenasti lagunenud ja nivoo on kõvasti langenud. Nüüd tuleb head-paremat peale kanda ja kõrvitsataimed kasvama panna. Vot selline eksperiment plaanis!

Tädi Evi taimekesed mullu rajatud (tegelikult alles alustatud) istutusalal. Märgistasin nad väikeste kivikestega, et oleks teada, kus keegi on (nood laugud peidavad end varsti mulla sisse) juhuks, kui tuleb tahtmine mõni neist uuele (alles ideetasandil) alale istutada.Mulle väga meeldib sinilatvade peenrake terrassi servas - ilusad lopsakad puhmakesed!

14. mai - esimene kevadvihm

Esimene jah, kuna eelmised kõneväärt sademed tulid lume näol.
Sadama hakkas pärastlõunal 15.40.

Tädi Evi lilled istutasin maha. Hoog oli sees, et teeks veel ja veel, aga oh häda - vihm vetitas jope selja läbimärjaks ja polnud eriti mõnus seal peenras mütata.
Vaatasin, et üks eelmisel suvel meie peenrasse elama kolinud taimeke ei näita elumärki. Uurisin lipikut, sellel kirjas - tundmatu (!) Mõttes tekkis teatav seos .... loodame, et tegemist ei ole "tundmatu sõduriga" - äkki on see taim lihtsalt pika päästikuga.

Kasvuhoones, aias, põllul

Eelmisel nädalavahetusel üles seotud tomatitaimed on kenasti kasvanud. Lehekaenaldest tuleb juba võsusid näpistada.
Katse tulemus: Külmataluvuse testile saadetud tomatitaim on tegelikult kõige ilusam. Vot siis - polegi tarvis nii hullusti põdeda, et külm võtab taimed ära. Ei võta, kui just avamaale halla kätte ei istuta.

Hommikul sai Oru mõisa ees väikesel laadal käidud. Üks uus plaan kogub tuure (peas küll alles, aga kui algab puhkus, vot siis....) Sain laadalt mitmeid taimekesi. On seal kahte erinevat värvi madal iiris, kollane priimula, madalad laugud ja üks kõrgem lauk (säänseid tegelasi meil seni veel polnudki), siis üks teist-kolmat moodi meelespealill, kahte erinevat värvi liiliad (kollane ja punane), üks uhke õiega valge liilia, üks kukeharja pusake. Kõik see taimepere on praegu vette pistetud ja vaatame siis hiljem, kuhu nad maha kükitatakse. Kasvuhoones on kenasti üles tulnud ka kahte sorti padjandnelgi taimekesed. Ühe sordi pikeerimine on hetkel pooleli.

Kui eelmisel aastal panin kurgiseemned avamaale, idanes sellest pakist no enam-vähem iga neljas seeme. Nüüd külvasin kasvuhoonesse targu rohkem seemneid, et ehk siis midagi ikka üles tuleb. Kõik tulid üles: Või siis nii 95%. Nüüd tuleb vaadata, kuidas taimed hajutada. Tegelikult olen viimastel aastatel kasvuhoone mõlemas otsas peenra servad ära tallunud (justkui vahekäike ja teenindusala vähe oleks). Nüüd kaevasin need alad üles ja saame jälle ruumi juurde.

Hernes suvatseb väga halvasti idaneda. Ostsin laadalt seemneid juurde ja täitsin tühikuid peenras.

Kas kapitalistlikus ühiskonnas esineb defitsiiti? Esineb. Tippsibulat tuleb tikutulega taga ajada. "Bauhofist" veidi kasti põhjast õnnestus koukida, aga sellest jäi koletul kombel väheseks. Hädaga külvasin sibulaseemned maha. Näis, kuidas sibulamajandus õnnestub.

Kapsataimed koguvad kasvuhoone peenraservas väge. Kasti pikeeritud lillkapsas ja hiina kapsas on ka juba kenakesed. Kartulimaa serva jäi kapsastele ka ruumi. Taimede põllule istutamise aeg on veel ees. Seni las kasvavad klaasi all.

Kartul sai ka neljapäeval, 12. mail maha pandud. Täiesti sobiv aeg - toomingas õitseb. Ja toominga õitsemisega kaasneb ju enamasti ka toomingavilu. Ilm ongi na jahedavõitu. Ilm pilves, tuul pole märkimisväärne. Hommikul tibas 3-5 piiska peenikest uduvihmalaadset vett alla. Ei aita midagi - kus on kastmisvoolik?

Kes see taimeke on?

Tänu lahketele aiapidajatele sain eelmisel suvel hulgaliselt püsiku-titasid. Osadel on nimesildid juures, osadel ei ole. Sel suvel tuleb tegeleda taimekeste identifitseerimisega.
Esimene küsimus on kohe siin: Kes on see meelespealille õisi meenutavate siniste õitega madal taimeke? Kas ta jääbki nii madalaks või on need õied esimesed kannatamatud, kes varakult oma silmad lahti tegid ja taim ise kavatseb veel kõrgust võtta?

VASTUS: Taim on KEVAD-NABASEEMNIKKell 11 hommikul on 15 kraadi sooja!

21. aprill kasvuhoones

Varahommikul tassisin tomatitaimed toast aknalaualt kasvuhoonesse.
Pärastlõunal oli aega toimetada.

38 tomatitaime istutatud.
Kasvuhoonekurgi seemned külvatud.
Õhukesekoorelise salatikurgi seemned külvatud.
Avamaakurgi seemned külvatud.
Kõik kasvuhoonesse tehtud külvid kastetud.

Leivategu on tõsiselt plaanis. Üritan "iseenese tarkusest" juuretise tegemisega hakkama saada. Miiiiidagi seal ju on kah, aga...... noh, eks see ole varsti näha...

Pühapäeva, 17. aprilli toimetamised aiarindel

Ilm on ilus. Kuskil poole üheteistkümne paiku tuli päike ka välja. Õhukese pilvehaga tõttu on tänane päikesepaiste selline looritatud. Temperatuur kell 12 päeval 12 kraadi varjus. Kasvuhoones on suvesoe. Eksperimendi-tomatitaim on OK, aga ega öösel ju ka miinuskraade ei olnud.

Tehtud:

• Taimede pikeerimine
• Istutamine
• Külvamine
• Maasikad puhastatud, veidi väetist taimede turgutuseks peenrale siputatud
• Pojengide ala korrastatud
• Kasvuhoone otsapeenar korrastatud
• Imepeenar korrastatud
• Veel üks murulapp korrastatud
  

Laupäeva, 12. märtsi tegemised

Pikeerisin tomatitaimi, tegin paar lilleseemnete külvi - siis sai aga muld otsa.

Eile tegin Liilia retseptikogust leitud Brita-torti. Oh sa juttas! No oli see vast maitsev tort!
Täna küpsetasin teist korda tavalist saia. Algselt oli plaan õppida leiba küpsetama, aga siis leidsin saia tegemise õpetuse ning valisin hakatuseks selle.

1 suur (röstsaia mõõtu) sai:

450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi
3 dl sooja vett
0,5 dl õli
1 spl vedelat mett
1 muna

Sega jahu, kuivpärm ja sool. Sega mõõtekannus soe vesi, õli, mesi ja enamus lahtiklopitud munast (jäta veidi muna määrimiseks). Kalla kuivainete hulka ning sega ja sõtku ühtlaseks.
Kata tainakauss puhta köögirätikuga ning lase soojas kohas kaetult umbes 30 minutit kerkida.
Sõtku tainas kergelt läbi, vormi piklikuks pätsiks ning tõsta küpsetuspaberiga vooderdatud 30 cm piklikusse leivavormi. Lase veel kaetult 30 minutit kerkida.
Pintselda saiapäts pealt ülejäänud munaga ning küpseta 200-kraadise ahju allosas 30-35 minutit, kuni sai on kenasti kerkinud ja pealt kuldne.
Lase rätiku all jahtuda.

Ma tegin kolm saia (kolm vormi mahuvad täpselt elektripliidi küpsetusplaadile).
Kuivpärmist ei tea ma midagi. Kolme saia jaoks kulus 1 presspärm (see suurem).
Mee asemel panin õige veidike suhkrut.

Esimesel korral tundus väga võõrana pärmitaigna tegemine veega. Lisasin siis sortsukese piima ka (noh, kasvõi "lõhnaks" või nii). Täna tegin puhtalt veega, nagu retsept ette nägi.
Kas nüüd sellest või millest iganes, aga tänane saiategu õnnestus paremini ses mõttes, et sai on paremini lõigatav. Esimesel korral oli sai nii õhu-õhuline, et olime lõikamisega püstihädas.

Aga see sai on ikka hää küll!
Järgmiseks tahaks ikkagi katsetada leivateoga ka. Siin on aga suurimaks takistuseks-probleemisks juuretis... Kust seda saada? Kuidas seda teha? Kui saaks ise juuretist teha, oleks järgnev leivategu vaid ettevõtmise asi.
Aga varem või hiljem selle tembu ära teen küll!

Mõned külvid ja pikeerimine

Reedel külastasime üle pika aja Hansapalanti Rohelist Kaubamaja Tallinna ringtee lähedal. Ostsime mõned suvikute seemned, kahte erinevat sorti nelgiseemneid (püsikud), kuukingale suurema poti ning orhideemulla koti. Ümber istutada kuukinga hetkel ei saa, sest ta, sinder, õitseb kui hull. Aga muld oli püsikliendikaardiga soodukas, nii ta ära tõimegi. Küll ühel hetkel vaja läheb!

5. märtsil:
pikeeritud paprikad
külvatud:
Kahte sorti lobeeliad
Kahte sorti salveid
petuuniad
Balsamiiniga sain pügada - kui selles pakis oli 2-3 udupeent seemnekest, siis oli neid juba väga palju :( Pettumus missugune!

Tomatiseemnete külv

24. veebruaril külvasin tomati "Moneymaker" seemneid. Pakk on mitu aastat vana, eks näis, kuidas seemned idanevad.

Äratus, aiapidaja! :D

No nii! Marss, jalad istumise alt välja ja tegutsema!
Ükskord see kevad tuleb niikuinii ja siis on õite hää, kui noored taimekesed omast käest võtta on.

Esimene külv aiandusaastal 2011:
maguspipar. Külvatud 11. veebruaril.