Kõige olulisem - pühapäeva hommikul olid pääsukesed meie õue peal! Piilusid kuuri pööningule ja küüni alla. Nende lindude nii hiline saabumine hakkas juba muret tekitama. Rukkirääk on ka kohal, ainult peoloom-Leo on endiselt saabumata.
See pildil olev lill on sibullill. Aga kas ta on toataim või ikka õuetaim? Tahaks ta ikka õue istutada.
Pumbamaja vundamendi ümbrus sai lahti kaevatud - vaja soojustus paigaldada. Viimastel talvedel on juba -10 kraadist kõrgemgi temperatuur pumbamajja sisse läinud. See jama tuleb likvideerida.
Peaaegu kõik lillepeenrad on üle käidud. Ainult uus kiviktaimla on pooleli (on teine ikka kole suur küll) ja Imepeenras on ainult alpi astrad üle vaadatud.Kannatus sai otsa - istutasin suvelilled välja ja püsikutest lavendli-titad ka. Pikk peenar on nüüd enam-vähem üleni püsikutega kaetud, ainult mõne üksiku suviku pistsin lagedamatesse kohtadesse.
Ja nagu arvata võiski - kooli lilleaeda pole mul tänavu mitte midagi viia. Seekord siis sedaviisi.
10 ämbrit kompostimulda lisandus kõrvitsate istutuspaika. Kõrvitsataimed ise peavad veel kasvuhoones kükitama - nad on piisavalt suurtes pottides ja saavad hakkama.
Talvel on linnud jälle mõned päevalille seemned kasvuhoones maha poetanud. Istutasin kolm päevalilletaime põllule kapsavagude otsa.
Kapsataimed ise on veel kasvuhoones. Alles see oli, kui vaatasin neid idulehtedega taimehakatisi ja kahtlesin, kas nad ikka mai lõpuks või juuni alguseks istutussuuruse kätte saavad. Saavad küll! Juba praegu on teised parajad suured.
Kartulipaneku ajal murdus üks ilus idu ja katseks sai see vette pistetud. Nüüd on latv roheline ja juured all - istutasin selle katsetaime kasvuhoonesse. Ahjaa - kolleeg jagas mingeid imelikke kurgiseemneid, pidavat India kurk olema. Pildil küll need pallid kurke ei meenutanud, aga noh, elame, näeme. Needki seemned said kasvuhoonesse uue viinapuu lähedusse. Ma küll ei kujuta ette, mis sellest kasvuhoone-majandusest tänavu saab - see on nii hullult üleasustatud, et oi-oi-oi...
Murutraktor müdises tunde - kohe teisem on see vaatepilt. Kuigi jah, võilill peab peenikest naeru ja upitab oma õied muru seest välja juba paar tundi pärast niitmist.
Õunapuudel on üle mitme-setme aasta jälle rohkelt õiepungasid. Krügeri tuviõun on meil see kõige varasem õitseja. Teistel õied alles kinni. Loodetavasti jääb ubinaid puusse ikka ka - nii väga tahaks õunamahla teha.
Rootsi Tee ääres on üks ise kasvama hakanud punase sõstra põõsas, mis tänavu on õitesse mattunud. Selline pilt avaneb silmade kõrgusel - see põõsas on ikka väga kõrge.
Kuuris sai ka toimetatud. Nädala sees pole mõni üldse suuteline õhtul kodus tööd tegema.... ja nii tuligi minna lõhutud puid riitadesse laduma. Ikka koguneb neid puid!Väga mõnus on ka lihtsalt istuda, nautida rohelust ja kuulata linnulaulu. Tõrvatilgaks meepotis on aegajalt kostvad heledad laksud, mis enamasti ühe sääse teise ilma saadavad (neid vereimejaid on sel suvel kuidagi hirmpalju.)
Oli väga mõnus nädalavahetus! Mitte kordagi ei mõelnud töö peale - see on juba puhkuse tunnus! Füüsiliselt küll rampväsinud, aga vaimselt-emotsionaalselt puhanud. Suvi on tulekul!
1 kommentaar:
Kas see pole mitte seesama jänesekapsas, mida Aidi omal ükspäev taga nuttis? Et siis õuetaim, mis talveks üles tuleb meil võtta (taanlastel näiteks on ta püsik).
Postita kommentaar