Tüüpiline kevad

Mille poolest tüüpiline?
Eks ikka ilma poolest! Ikka on nii, et nädalavahetusel, kui inimesed on töölt vabad ja saaksid koduaias asjatada - vot siis on niru ilm. Niipea, kui tuleb tööle minna, mida me näeme - päike särab taevas! Kohe kangesti tahaks pahasti öelda!

Juba hommikul tööle sõites peitis hommikupäike end tumedate pilvede taha tukkuma. Lõunaks ilm selge ja oi-oi, küll on soe! Ega ta kraadide poolest nii hullult soe polegi, aga meie aladel + 12 on juba kõva sõna.

Oli see Oru Kodu naaberkrunt üle asfalttee sel nädalavahetusel, mis ta oli, aga no nüüd oli küll päris hull seis. Kogu õu on ühtlaselt vee all. Tänav ja üle tänava põld samuti. Sõitsin autoga sellest asfaltpõhjalisest järvest läbi ja veesambad käisid auto katusel kokku. Iseenesest lahe kogemus, aga tegelikult üsna murettekitav olukord. Ja seda kõike mingite jobude pärast, kes kinnisvaraarendamisel ei kasuta tervet talupojamõistust. No mitte ei ole trendikas arvestada aastakümneid, võib-olla isegi juba terve sajand tuntud tarkust - vesi liigub ikka seal, kus temale kõige soodsamad liikumise teed on. Seda teadsid vanad talumehed, teadsid mõisa töödejuhatajad - ja nad kaevasid kraavid just sinna, kuhu vaja. Aga vot nüüd tuleb mingi tegelane, kes kohalikke looduslikke olusid tunneb vaid nii palju, kui ta kaardilt oskab välja lugeda. Omast arust oli kole tark veel pealegi, kui kraavi põhja lasi panna ehk kõige rohkem 10-tollise toru ning kinni see kraav lükatigi. Ja nüüd - totaalne, jõhker uputus!

Aias on lund kõvasti sulatanud. Küüni põrandalt on vesi kadunud. Aga mu ilusasti puhtaks riisutud murulapid on jälle tuules lendlevaid vahtralehe-krõbinaid täis! Hakka jälle otsast peale!
Kasvuhoones on palav nagu põrgukatlas!

Ei tea, kas minust on täna asja aias toimetama või ei ole. Homseks vajalikud töölehed tegin küll töö juures valmis, aga töönädala alguses olen kui halvatud - mitte ei saa töid-tegemisi jooksma. Aga vot siis, neljapäeval, kui nädalalõpuni on veel üks tööpäev jäänud, siis tuleb eluvaim jälle sisse.
Ostsin täna ka kotitäie lillemulda - meil lastega üks plaan vaja teoks teha.

Kasvuhoones:

• külvasin ühe paki ahtalehist tageetest (kollase-oranži kirju)
• külvasin ühe paki suureõielist ja kõrget tageetest (erkkollane)
• külvasin 65 lillherne "Little Sweatheart" seemet (segu). Taime orienteeruv kõrgus 25 cm.
• lõikasin tagasi 4 miniroosi istikut

Õue peal:

• Imepeenrast mullused varred lõkkeasemele
• lõkkele uuesti eluvaim sisse puhutud
• kuuri ees püsilillepeenrast mullused varred lõkkeasemele

Nii mõnus on õhtuhämaruses õue peal toimetada! Õhus on lõkkesuitsu lõhna, taevas sõuavad haneparved, õhk tundub soojana, kuigi termomeeter näitab veel kõigest 9 kraadi. Mõnus õhtu!

Oh sa poiss!

Täna kaevasin kasvuhoones peenraid.

Külvasin kasvuhoonesse porgandi, tilli ning lehtsalati, jääsalati hübriidi seemned.

Vedasin kuurirõdu lillekastidesse uut mulda mutimullahunnikutest.

Lõikasin taimedelt mulluseid varsi maha. Tegin lõket.

Võtsin talvekasuka maha viinamarjalt. ja ülla-ülla, leidsin muuhulgas üles ka kasti miniroosidega. Homme vaatan, kas ja kui hästi nad talvitunud on.

Niisugust rahvamassi ei ole ma Nõiakaevul veel kohanud!
Esimese üllatuse osaliseks saime oma külateel, kui Kolu - Tammiku tee ääres seisid autod juba meie ristmikust Kolu pool. Osa masinaid olid pargitud ka meie kruusatee serva. Teisel pool ulatus masinate rivi Pärtlimäeni välja.
Keerasime oma tee pealt asfaldile, e Nõiakaev poole sõita. Siis tekkis mõte see autode hulk videosse võtta. Nüüd, õhtupoolikul on autode hulk veel palju suurem. Ja Ants ise on täitsa kadunud?!?! Ega ta jõuakski selle rahvamassi hulgas jutustada seda 100 l/s juttu!

Nõiakaev keeb!!!

Täna hommikul hakkas Nõiakaev keema. Homme on veekuppel rakete kohal kindlasti veel kõrgem. Küll oli rahvast kaevul! Teisi pilte vaata siit: Tuhala paisjärve tammi on suurvesi poolenisti minema viinud.

Tuhala jõgi sillast allavoolu.

Oru Kodu inimestest on kahju. Osta osmik heinamaale, maksa terve elu ja siis ujuvad pardid terrassi pealt tuppa.

Sellist pilti, mis avanes Oru vana koolimaja ees tiikide juures, seda pole ma varem kunagi näinud.

Pilte saad vaadata siit:

Pühadelaupäev

Pilved kuuskede latvades. Vihm. Udu.
Vesi jões on veel kõrgemale tõusnud.
Pirita jõgi on üle kallaste tõusnud. Luhad on vee all. Paaris kohas on jõgi triiki - teetammiga juba samal joonel.
Tõmbasin rehaga mõned lumehanged muru peale laiali. Mis tänase päevaga edasi saab, seda ei oska veel välja mõelda.
Külvasin kaheksa topsi sisse lilleseemneid. Üks pakk oli täidisõieliste lõvilõugade seemneid (F1). Selgus, etseemneid oli pakis ei rohkem ega vähem kui 10 tükki. On ikka kidedad küll!
Külastasime Nõiakaevu. Kaks korda.
Pikeerisin lobeeliaid. Pistsin nad kuurirõdu räästasse riputatavatesse ripp-pottidesse.

Suur reede

1. Kolm kärutäit lahti raiutud jääkamakaid jõe äärde kärutatud ning kaldast alla suunatud.
2. Murulappidele värskema ilme andmine muruluua abil. Muidugi sealt, kus maa juba lumevaba :)
3. Pikeeritud taimede kastmine ja nende kiitmine. Nad ju kuulevad ja kasvavad siis palju paremini, kui nendega rääkida.
4. Pesumasinale saab kõvasti tööd antud.
5. Edastan info: http://loodusmeieymber.blogspot.com/2010/04/tuhala-noiakaev.html
6. Aedhortensiate ümbrus talverisust puhastatud, hortensiate oksad tagasi lõigatud. Kasvuhoone ees neitsikummelite vanad varred maha lõigatud, maa kobestatud. Pikast peenrast lumevaba pool puhastatud ja veidi kobestatud

Tegelikult tibutas täna terve päeva. Kergelt, vaevumärgatavalt, aga siiski. Nüüd, pool kaheksa õhtul sajab juba päris tõsiselt.

Aias ringi kõndides tekkis mõte, et kuskile (näiteks lipumastile või puukuuri seinale) tuleks 80 cm kõrgusele teha üks märge. Siis edaspidistel talvedel oleks hea võrrelda lume paksust.
Tallinna külje all on Peetri küla vee all, meil siin samasugune vaatamisväärsus Oru Kodu näol olemas. Lausa hale on vaadata, kuidas endisest heinamaast on saanud tühermaa, mille ühes nurgas seisavad äravahetamiseni sarnased majad. Ja nüüd lainetab nende kastide vahel vesi...

Suitsuandur

Suitsuandur on ikka tõesti väga tundlik! Ja see piiksumine käib luust ja lihast läbi!

Oli pannkoogihommik. Ei saanud arugi, et nii väga hullusti oleks suitsu olnud. Uks köögi ja esiku vahel oli veidi avatud. Ju see küpsetamise suits siis ikkagi üles pääses. Igatahes viimase pannkoogi küpsetamise ajal piiksuma see riistapuu hakkas. Algul ei saanud arugi, et kust see hääl tuleb. Siis sain asjale pihta! Õnneks seekord ei pidanud ise lae alla ronima. See piiksumine ajas unimütsi maast lahti. Temal piisas ainult käe sirutamisest ja käes see oligi. Aga visa ta on, see andur! Veel poisi käes lõugas edasi. Poiss harutas selle asjanduse algosakesteks, siis jäi lõpuks vait.

Õues on ilm pilves. Öösel on ilmselt vihma sadanud - räästad tilguvad. Aga iga minutiga läheb õhk kollasemaks. Äkki päeva jooksul tuleb ikka päike ka välja.
Mul täna kasvuhoone tööplaanis. Jaheda ilmaga on seal natuke sant toimetada.
Eks päeva edenedes on näha.

Comeniusest:
Soomest tuleb neli õpetajat ja kaheksa õpilast. Neli poissi ja neli tüdrukut. Kahjuks Arto laste vanuseid ikkagi veel ei saatnud, aga arvan, et nad 5. või 6. klassi lapsed on. Vanemaid neil ju polegi. Portugalist tuleb kaks õpetajat ja neli tüdrukut. Kaks kolmeteistkümne ja kaks neljateistkümne aastased. Itaaliast tuleb kolm õpetajat. Lapsi seekord kaasa ei võeta. Kreekas on rasked ajad ja nad ei liigu üldse kuskile. Isegi mitte Euroopa rahade eest.

Olla või mitte olla .... daam

«Üks õige daam ei ole iial närviline, ei ole iial näljas, tal pole kunagi janu, ta pole iial väsinud, ta naeratab kogu aeg ja oskab kõiki asju teha. Kui millegagi hätta jääb, ei näita ta seda välja, vaid õpib hiljem asja selgeks,» kirjeldab ... /ajakirjast Naisteleht/

Järelikult: üks õige daam = robot

Küll on soe!

Täna on võrratu ilm! Temperatuur tervelt 12 kraadi! Võrreldes eilsega on lumi väga palju kahanenud.
Suurvesi meie maa-alal.
Talvel paksu lumekasuka all on mutt peenema arhitektuuriga tegelenud. Sellist hargnevat ja sopistuvat mutimullahunnikut pole vist varem näinudki. Igal juhul pilk jäi sellele peatuma.

Meil on jälle marjapõõsad! Poleks uskunudki! Ja

nad pole isegi mitte murdunud ega muljutud.

Ja noor mets kosub!

Kaunis päikeseline kevadpäev

Õhutemperatuur +8 kraadi. Keskpäevaks päike ka väljas. Taevas suured valged rünkpilved.

Kui kevade tulemist natuke järele aidata,
võime peagi näha igasuguseid rohutuuste ja pussakaid. Täna leidsin üles ka seni kadunud olnud põõsa. Oli teine hoopis pajaga õunapuukännu juures.

Hommikul tööle sõites vaatasin põlde, kus esimesed lumevabad mättad välja olid ilmunud. Mõtlesin, et nüüd oleks küll viimane aeg lõokesel ja kiivitajal oma vanadesse pesapaikadesse naasta.
Töölt koju jõudes selgus, et mõlemad linnud ongi kohal! Neid oli nii kuulda kui ka näha. Tore-tore! Kevad tuleb mühinal!

Mayday!

Monika, kui juhtud siia lehele, siis saada mulle üks meil. Ükskõik, kas gmaili või teisele aadressile. Sinu gmaili aadress väidetavalt ei toimi ja teise olen ära kustutanud.
Väga pakiline asi!

Et inimeseloomal mitte igav ei hakkaks.....

...selleks lõi Kõigevägevam talve. Külma ilmaga, lõikavvingete tuultega, madalalt liikuva päikesega. Aga mida tegi see va inimeseloom? Tema üritas Kõigevägevamat üle kavaldada! Varus rohkelt juurikaid ja vilja, et lähikondsetel kõht tühjaks ei jääks. Pügas lambaid, tegi lõnga, lõngast sooje riideid - et talvekülmad näpistama ei pääseks. Ehitas sooja tare, et tuuled ja külmakraadid ligi ei pääseks. Kõige tipuks langetas metsas puid, lõhkus halgudeks, ladus riita - et talvel tares mõnusalt soe oleks.
Ja kui siis Kõigevägevam oli mängu pannud oma arsenali kõige külmemad külmakraadid ja kõige vingemad tuulepuhangud - mis ta siis nägi!?! Va inimeseloom mõnules koldesuu ees, vaatas praksuvaid halge, mekkis talvevarudest keedetud maitsvat rooga, endal villasoojad riided üll...
Selline olesklemine ei kõlba kuskile!
Kõigevägevam vaatas oma labori üle ja ehhee - välja mõtles, ta lõi lume!
Sai teine selline ilus - valge, pehme, sätendav. Kõigevägevamal olid lumega omad plaanid. Ja need plaanid on tänaseni täitsa toimivad! Need plaanid tõid inimeselooma soojast kambrist välja! Algul oli inimeseloom sinisilmselt rõõmus - kõik ümbrus oli muutunud valgeks ja pehmeks ja ilusaks. Lumes sai puhata ja mängida, lumes sai sporti teha, lund oli muidu ilus vaadata.
Aga ühel hetkel sai seda ilu liiga palju. Lumi hakkas läbipääsmatuid hangesid tekitama, hakkas kogu ilma enda alla matma.
Ja kõigevägevam oli rõõmus! Inimeseloom sai tööle pandud! Mis ta lustib aina ühtejärge! Las kaevab teed lahti, las tekitab kõrgeid valle teede äärde, las müttab nii et pea märg!
Ja seda müttamist jätkub kuni lume sulamiseni, sest hoole ja armastusega kõrgeks kuhjatud lumevallid on nüüd vaja jälle lahti harutada, et kevadpäike neid kiiremini sulatama pääseks ning maapinnal taheneda laseks. Lumega on palju tegemist...

Kui eile toimetasin tammil ja sättisin jõgepidi allavoolu tulnud sodi ajutiseks veetõkkeks, siis täna on lood sootuks teistsugused. Vesi jões on tõusnud ning väge kogununa kõik mu ilusti-kenasti sätitud raagendused kus seda ja teist lükanud. Vot selline pilt on praegu!

Niisugune näeb praegu välja talvel ilusti-kenasti puhtaks roogitud parkla.
Köögi akna all hostade peenras on oma ninakesed välja pistnud esimesed lumikellukesed. Küll see muld on plink ja toores praegu! Paari sentimeetri sügavusel on ju alles kelts.

Üles leidsin! Välistrepi alumise astme leidsin üles. Natuke jää raiumist, kärutamist ja jälle tükike maakoorest nähtaval. Järjekordne töövõit talvevihkaja kontole!

Kevad võtab tuure üles

Täna hommikul 5. 30 oli väga paks udu. Lausa värviline. Valge. Nähtavus võib-olla kuskil paarkümmend meetrit ehk.
Nüüd, kell 9 nii hull see udu enam pole. Väike lootus jääb, et ehk isegi päike piilub millalgi päeva jooksul pilvede vahelt välja.

Linnukevad on alanud. Iga päev lisandub keegi oma lauluga ühendkoori häält võimsamaks muutma.
Kurb on vaid see, et linnukestel ei ole ju mitte midagi süüa. Hommikul autoga sõites peletasin iga mõne meetri järel linde lendu. Ju nad, õnnetud, üritavad teepervedel üksikute rohutuustide vahelt ivakesi leida.

Tänasega on sookurgede saabumise paljude kevadete viimane tärmin kukkunud. Selleks ajaks on ka kõi-ge hilisema kevade puhul need linnud kohal olnud. Aga tänavu ei ole.
Pole sookurge, pole põldlõokest, pole kiivitajat - järelikult see ikka üks vale-kevad on!

Kell 10.20 - ilm on peaaegu päikeseline! Päike üritab suurema või väiksema eduga end pilve- ja udumassist läbi trügida. Tuleb vist üks kena ja soe päev.

Üle seitsme soojakraadi meil täna välja ei venitanud. Aga kui eile lumi veel kandis, siis täna ta seda enam üldse teha ei taha. Vaene Potsu on harjunud lumel jooksma, täna on ta aga koledal kombel hädas - vajub lumme, rabeleb, lõpuks roomab (!) lumeaugust välja. Nagu partisan!

Mis siis tehtud sai?
Kasvuhoones laotasin lund laiali. Natuke ka koristasin kasvuhoone eesruumi ja tegin lõket. Loopisin lumehangesid laiali - õue peal on tõeline plögandus!
Vaatasin, et tammi taha on ujunud kobraste tekitatud sodi. Võtsn pika varrega reha ja libistasin end järsust kaldast alla tammile. Noja, lumi täna ju ei kanna enam.... Aga ikkagi natuke riisusin veepinda. Kütet sain ka. Kobras oli kase allavoolu lasknud. Ta oli selle puu peaaegu õigesti ära ka "järganud" - noh, selline laias laastus kahemeetrine kasepuu juhtus olema. Mereand olevat jumala and. Arvan, et kuna meil merd pole, siis käib see samamoodi ka jõe kohta.

Pikeerimine

Taimede pikeerimine.
1. Pikeeritud 28 paprikataime. Õnnestus see mu munakarbi-katse! Taimede juured ei saanud üldse aru, et neid teise anumasse ümber tõsteti.
2. Lobeelia "Regatta Lilac" kahes väikeses kassetis. Pikeerisin iga viimase taimekribala, kuna idanevus oli väga niru.
3. Vasakul lobeelia segu, paremal kaks kasti päsmaslilledega.

4. Pikeeritud on 60 tomati "Koit" taime. 5. Pikeeritud on 20 tomati "Vilma" taime.

Järgmine foto näitab selget pilti tõsiasjast, et mu tööasjad on ennast kitsamatesse oludesse kehitanud. Ei tea, mis siis veel saab, kui mulda juurde saab hangitud ning ülejäänud taimed ka pikeeritud saavad! Ülemise korruse väikestel akendel on kole kitsad aknalauad, neile just palju taimepotte ei paiguta. Kui kevad ise ei mäleta, mis suunda jääb Eestimaa, siis tuleb talle see asi viisakalt ja vihjamisi selgeks teha.

Kella 12-ks päeval on õues juba 7 kraadi sooja, kusjuures päikest ei ole (üsna pilvealune ilm). Kas see kevad nüüd lõpuks siis tulebki?

Jalutuskäik Tammikus

Kõigepealt hüva uudis: Mesilastel on puhastuslend tehtud! Päike paistis mesitaru uksest sisse ja uudishimulikumad ja julgemad tegelased olid päikesesoojal taruseinal kõndimas.

Ja lumel oli märke puhastuslennust.

Küll on tore, et mummid raske talve kenasti üle elasid! Kuuldavasti hakkab suvel meite kandis suur mesikapõld lõhnama. Siis vast on tööd!

Pärastlõunal on ilm päikeseline ja soe. Seda muidugi päikese käes. Kuhu päike peale ai paista, seal hakkas juba kahutama.
Panime Potsule rakmed ümber ja läksime. Küll oli metsas palju huvitavaid lõhnu! Koera meelest muidugi. Teed suurt polnud. Üks segane oli oma jeebiga üritanud metsateel sõita. See oli rohkem selline sõjatantsu moodi karglemine olnud. Paar pilti ka metsateelt.
Tammiku nimepuu tamm.
Heinamaade äärsed kased.

Millal ometi see lumi otsa saab?

Mõista, mõista, mis kuul on see pilt tehtud?
Ehhee! On märts. Ja üsna oma lõpujoonel tegelikult juba.
Pilt on tehtud 24. märtsi varahommikul. Vaade köögiaknast.
Oi, ma ei talu seda "ne mjaso, ne rõba" ilma!
Üks võllanali ka vahepeal, muidu läheb meelest ära: Tallinna joogivee hinda tuleb tõsta, kuna lisandub kütuse aktsiisimaks.

Aga üldiselt on kuulda, et Eestimaad on tabanud uus titebuum. Ja õige ta ongi. Praegusel sandil ajal ongi hea kodus beebi eest hoolitseda ning siis, kui ajad paranevad, taas tööle minna.

Lumine teisipäev

Oh, kes oli see sinisilmne tola, kes pikisilmi kevadet oodates lumevaiba kahanemist mõõtis? Nähh! Jälle sajab!
Aga lindudel on kinnisvaraturg elavnenud. Täna hommikul valminud ja kasvuhoone otsaseina metsviinapuude vahele paigutatud pesakast on arvatavate üürnike poolt juba ülegi vaadatud.
Eile jalutamast tulles haakis üks peni end meie sappa. Ja ära minna ei tahtnudki. Istus trepil ja kui ukse paotasime, kippus tuppagi. Potsu oli päris endast väljas! Sai juba mõnesse peresse helistatudki, et äkki neil mõni peni puudu. Päris mure hakkas juba tekkima - sellist koerakest ju ööseks õue jätta ei saa ning kui ta poleks koduteed ise üles leidnud, oleksime pidanud midagi ise ette võtma. Lõpuks ta ikkagi ära läks.

Hommikul läheb nii vara valgeks, et mitu tundi enne tööle minekut saab juba toas toimetatud. Täna alustasin seeliku tuunimisega. Esialgu küll ainult äärepitsi "põhja" heegeldamisega, aga pea see pärist-pitsi osa heegeldatud ei saa. Kui asi juba ilmet võtab, ilmub ka pilt.

Jalutuskäik loodusesse

Pärastlõunal käisime jalutamas. Kõigepealt vaatasime, et Põrsakivi on lumevalli tagant nähtavale ilmunud, endal kärss kenasti küla poole suunatud. Kruusateel on autode rattarööpais kruus väljas ja sulaveed voolavad vulinal. Kaunikesti sant on mööda sellist teed ukerdada. Järelikult Nõiakaevule täna ei jaluta. Liiga pikk maa selliseks ukerdamiseks.

Võtsime suuna Otiveski poole. Mööda lumest vabaks sulanud asfalti oli kaunis kena kõndida.

Ülejäänud pildid panen looduspiltide blogisse.

Pitsilise seelikuga kevadesse

Ma olen talveveerandist ja talvest tervikuna niiiiiii väsinud, et praegu on põhirõhk magamisel. Nii ei olegi jõudnud peas tiirutavat mõtet teoks tegema hakata.
Ajaleht jõudis minust ette.

Ajalehest Maaleht.Atikkel asub siin.
Talvine seelik saab kevadisema näo, kui kaunistate seda heegeldatud pitsiga.

Suvi ja pitsivahus seelikud käivad käsikäes. Talv ja pitsid seevastu tunduvad tõelise väljakutsena. Kuid pärast pikka kampsunihooaega hakkab hing ihkama küll juba midagi kergemat ja õhulisemat.
Kuna suveni on veel pikk maa minna, võib olemasolevale talveseelikule anda heegeldatud pitsiga uue välimuse. Töö valmib kiiresti – kuna seelik on paksemast materjalist, ei pea ka pitsi heegeldama teab kui peenest lõngast.

Mustreid võib leida nii vanadest ajakirjadest, raamatutest kui ka Internetist.
Kasulik on heegeldada pits enne valmis ja alles seejärel seeliku alläärde õmmelda, sest enamasti on pitsi eluiga pikem kui seelikul. Kui seelik ära kulub või tüütab, saab pitsi lahti harutada ning kasutada mõne teise eseme kaunistuseks.

Töö käik:
Esmalt mõõtke üle seeliku alläär.

Tehke heegelpitsi tööproov, mille abil saate arvutada pitsile sobiva silmade arvu.
Soovitatav on teha pits alläärest natuke kitsam (2–3 cm), sest pitsi tuleb pärast valmimist läbi õhukese riide õrnalt aurutada ning see annab talle laiust juurde.

Kuigi talveseeliku pits on heegeldatud jämedast lõngast, võiks selle all-ääre külge õmmelda siiski sama tooni niidiga – töö jääb tugevam ning õmblus on peaaegu nähtamatu.

Ka õmbluse koha võib läbi riide aurutada, nii langeb pits paremini.

Kena värske lumekiht

Eks ta ole, hakkaski teine, too lumi muidugi, kuidagi kahtlaselt õhukeseks kuluma. Täna hommikul kohe kena vaadata - jälle lumivalge vaip maas. See oli nüüd muidugi sarkastiliselt mõeldud...

Aga jah, õhtul sadas esimest päris vihma selle aastanumbri sees. Mulle kohe meeldis see vihm! Tal ju omadus lumekihile halvasti mõjuda. Täna hommikul kell kuus avanes aga selline vaatepilt (muidugi mitte päris selline, päikest siis veel polnud).

Loodetavasti teeb tänane päike seda, mida ühelt märtsilõpu päikeselt oodatakse.

Looduskaamera pilt näitab aga selget märki päris-kevade tulekust - merikotka mamma istub juba pesal!

Kevadet provotseerimas

Tänaseks oli jäänud terrassile see kõige paksem jääkiht. Oli see tekkinud tuulekoja katuse päästeaktsiooni käigus. Katuselt maha potsatanud lumi osutus aga nii tihedaks ja raskeks, et sinna see kuhi jäigi. Kuni muutus jääks.
Täna aga oli aeg küps, et ka sellest jääst lahti saada. Täna piisas kõigest paarist -kolmest toust, kui juba eralduski parajas möödus jääkamakas. Ja nii ikka edasi, kuni terrass puhas. Vot sellised jääkamakad on praegu terrassi ees! Pesin terrassi kenasti puhtaks ning vedisin aiamööbli kasvuhoonest välja. No ma tahan seda asja kaeda, kas tõesti ei õnnestu enne neljanda veerandi algust kordagi terrassil päikese käes mõnuledes kohvi juua! Eelmisel aastal tõin mööbli välja 8. mätsil. Ei ole aastad vennad! No kohe üldse mitte!

Orus käib vana koolimaja pargis puude otsas kõva kisa. Töötab künnivareste korterikomisjon.

Uue koolimaja ees on kole kõrged "lamavad politseinikud" välja sulanud. Varsti hakatakse jälle muruplatsi kaudu neist ringiga mööda sõitma.