teisipäev, 23. märts 2010
Lumine teisipäev
Aga lindudel on kinnisvaraturg elavnenud. Täna hommikul valminud ja kasvuhoone otsaseina metsviinapuude vahele paigutatud pesakast on arvatavate üürnike poolt juba ülegi vaadatud.
Eile jalutamast tulles haakis üks peni end meie sappa. Ja ära minna ei tahtnudki. Istus trepil ja kui ukse paotasime, kippus tuppagi. Potsu oli päris endast väljas! Sai juba mõnesse peresse helistatudki, et äkki neil mõni peni puudu. Päris mure hakkas juba tekkima - sellist koerakest ju ööseks õue jätta ei saa ning kui ta poleks koduteed ise üles leidnud, oleksime pidanud midagi ise ette võtma. Lõpuks ta ikkagi ära läks.
esmaspäev, 22. märts 2010
Jalutuskäik loodusesse
Pitsilise seelikuga kevadesse
Ajaleht jõudis minust ette.
Ajalehest Maaleht.Atikkel asub siin.
Talvine seelik saab kevadisema näo, kui kaunistate seda heegeldatud pitsiga.
Suvi ja pitsivahus seelikud käivad käsikäes. Talv ja pitsid seevastu tunduvad tõelise väljakutsena. Kuid pärast pikka kampsunihooaega hakkab hing ihkama küll juba midagi kergemat ja õhulisemat.
Kuna suveni on veel pikk maa minna, võib olemasolevale talveseelikule anda heegeldatud pitsiga uue välimuse. Töö valmib kiiresti – kuna seelik on paksemast materjalist, ei pea ka pitsi heegeldama teab kui peenest lõngast.
Mustreid võib leida nii vanadest ajakirjadest, raamatutest kui ka Internetist.
Kasulik on heegeldada pits enne valmis ja alles seejärel seeliku alläärde õmmelda, sest enamasti on pitsi eluiga pikem kui seelikul. Kui seelik ära kulub või tüütab, saab pitsi lahti harutada ning kasutada mõne teise eseme kaunistuseks.
Esmalt mõõtke üle seeliku alläär.
Soovitatav on teha pits alläärest natuke kitsam (2–3 cm), sest pitsi tuleb pärast valmimist läbi õhukese riide õrnalt aurutada ning see annab talle laiust juurde.
Kuigi talveseeliku pits on heegeldatud jämedast lõngast, võiks selle all-ääre külge õmmelda siiski sama tooni niidiga – töö jääb tugevam ning õmblus on peaaegu nähtamatu.
Kena värske lumekiht
Aga jah, õhtul sadas esimest päris vihma selle aastanumbri sees. Mulle kohe meeldis see vihm! Tal ju omadus lumekihile halvasti mõjuda. Täna hommikul kell kuus avanes aga selline vaatepilt (muidugi mitte päris selline, päikest siis veel polnud).
pühapäev, 21. märts 2010
Kevadet provotseerimas
Täna aga oli aeg küps, et ka sellest jääst lahti saada. Täna piisas kõigest paarist -kolmest toust, kui juba eralduski parajas möödus jääkamakas. Ja nii ikka edasi, kuni terrass puhas. Vot sellised jääkamakad on praegu terrassi ees! Pesin terrassi kenasti puhtaks ning vedisin aiamööbli kasvuhoonest välja. No ma tahan seda asja kaeda, kas tõesti ei õnnestu enne neljanda veerandi algust kordagi terrassil päikese käes mõnuledes kohvi juua! Eelmisel aastal tõin mööbli välja 8. mätsil. Ei ole aastad vennad! No kohe üldse mitte!
Varakevadine hommik
Üritasin kasvuhoone küljeaknaid hangedest välja kaevata. Lumel on väga kõva koorik peal. Lumelabidaga raiumisest polnud mingit tolku. Ühe akna sain ikkagi lahti ning loopisin kasvuhoonesse lund. Las niisutab mulda!
Kuulsin puukoristajat.
Kuulsin rähni. Kes see täpselt oli, seda pean asjatundjaga täpsustama. Igal juhul laulis ta umbes nii: "kuik-kuik" :)
Nüüd on teksade sääred märjad, sokid märjad, kummikutest kallasin kena hunniku märga lund välja... ehh, see varakevad..
Täiendatud:
Sai natuke kuivatud...
Kange tahtmine on talve jooksul tekkinud-kogunenud ja äi-läind-taris sodi lõkkesse vedida. Aga võta näpust - hapu... Kaevasingi siis raja lõkkeplatsini.
Säänne rada sai...
Tegelikult tahaks sauna juurde ka raja kaevata. Vaja ju proovida, kas suitsusaun on ka tasemel ja ajab ikka korralikult suitsu sisse või ...... teine võimalus, et ei ahi ei võta üldse tuld ninasse. Igal juhul - hull on rahutu.
Ahjaa! Vesi on jões natuke juba tõusnud. Sellest annab tunnistust veekohin, mida nüüd märksa rohkem on kuulda kui varem. Kui viitsimist on, siis äkki homme läheme mingil ajal pealelõunal ja vaatame, kas Nõiakaev juba teab, et kevad käes ja suur lumi hakkab sulama. No kui see Nõiakaev tänavu kevadel ka keema ei hakka, siis ta ei kavatsegi seda enam kunagi teha.
Olid ikka ajad nii umbes 10-15 aastat tagasi, kui meie tee peal ja teisel pool jõge tee peal oli selline autodevoor, et pane või foor üles, et oma tee otsast ka välja pääseda. Antsul oli igaks õhtuks võhm väljas ja keel sõlmes - kõikidele oli ju vaja jutustada sellest 100 l/s veehulgast, mis kaevust välja voolas.
Näis-näis, kuda tänavu asjad kulgema hakkavad.
Veel täiendatud:
Sain lõkkele tule ninasse. Niivõrd, kuivõrd... Läksin uljalt pika sammuga lõkkele lisa tooma. Küüni. Mis ülalpool mainituna on vett täis. Solistasin siis seal vees. Kuivema koha pealt sain suure sületäie prahti. Hakkasin ukse poole liikuma. Läbi vee muidugi. Aga..... mis on praegusel ajal tolle vee all? Ah? Igal juhul ühel hetkel käis üks tubli solakas, vett lendas igasse ilmakaarde, Potsu hüppas ehmatusest kõige nelja jalaga õhku ja pühkis minema nii et saba sirge.... Ja mina? Ei kommenteeri... Suplussoe see vesi nüüd küll ei olnud... Fotoka koukisin igaks juhuks lahti, käekella panin kaminasimsile kuivama...
Niimoodi, kuulsusetult mu stahhaanovlikud jõupingutused vastu taevast (vabandust, vastu vett) lendasid...
laupäev, 20. märts 2010
Kevade tulemist jälgides
Vaatamata suht sandile ilmale käisin ikka väikese tiiru õue peal (niipaljukest, kui lumi lubas).
Mõned pildid õuereidist:
Kiuslik, püdel ja kohati põhjatuna tunduv lumesupp teeb autoga sõitmise üsna vaevaliseks.
Oi, ja mis see siis on? Need ju rohulibled! Mis sellest, et selle koha peal, kust sai lumi ära roogitud! Ikkagi nüüd siin paljas maa ja rohi!!!
Eile tegime poisiga katusel peesitavale lumele ja jääle "puust ja punasena" selgeks, et tagumine aeg oleks katuselt maha libiseda. Aitab juba sellest räästaste tilkumisest! Öösel oli madalahäälse kohina järgi kuulda, et kuskilt on suur lahmakas lund maha vajumas. Hommikul kontrollides selgus, et kõige vasakpoolsema vintskapi välisnurk on puhas! Nüüd on lund veel vaid veranda katusel, aga selle sulamine võtab aega, kuna sinna paistab vaid õhtupäike. Maja taga idakaares võib ka lund olla, aga sinna vatama ma ei pääse, lumi on liiga kõrge.
Lõpuks ometi on katus oma õiget värvi!
Kevad!
Kui nüüd ikka päris aus olla, siis ega tegelikult pole põhjust seda lund nii hullusti siunata midagi. Lapsepõlvest mäletan, et millegipärast algas sügis ammu enne astronoomilise sügise algust (kuskil septembri esimestel päevadel juba), aga vot see kevad ei märganud mitte astronoomilise kevade alguses tulla. Nii ju praegugi. Kuigi jah, ei saa salata, et midagi on juba muutunud.
Paar pilti kevade voogamisest...
jõel.......ja terrassil...
Aga täna ei ole ilm nii mõnus, nagu ta seda eile oli. Praegu on pilves, temperatuur +3 kraadi, aga kole vinge tuul rikub kõik meeldiva ära. Kinnasteta kohe kuidagi ei kannata olla.
teisipäev, 16. märts 2010
Varahommik
pühapäev, 14. märts 2010
On ärkamise, tärkamise, märkamise aeg
ärkamine - talveunest, talvisest masendusest
tärkamine - seemnest, sibulast, mugulast
märkamine - enda ümber muutuva maailma imede võlust ja valust osa saamine
Minu arvates on eesti keele kõige ilusama kõlaga sõnad reeglina liitsõnad. Aga see on kõigest minu subjektiivne arvamus.
Tomat "Koit". Vasakpoolne tops oli aknale lähemal. Seepärast istus ta tänase öö veel kilekotis soojas. Taimed ise sellised suht kenakesed. Las kasvavad veel! Varsti ootab neid pikeerimine.
Eksperimenteerimise külv: rõdu-/potitomat "Vilma". Külv ei ole suurem asi. See tühjem külg oli taas aknaklaasile lähemal. Külm on! Talv ju ikkagi.
Lobeeliate segu. Kumb tops oli aknaklaasile lähemal? Vastus: parempoolne. Ülejäänud lobeeliaseemned ei tea ilmaelust veel midagi. Magavad alles.
Lootusetu
laupäev, 13. märts 2010
Pilved on ilusad, pilved on põnevad
Teine kevade saabumise märk on vähene kütmine. Kuigi öösel olid üsna krõbedad kümakraadid ( - 15).
Kolmas kevade saabumise märk on suurpuhastus. Talvehilbud pakitud ja enne oktoobri lõppu neid välja ei võta. Selline otsus. Paar toalille ümber istutatud.
Noored sätivad mingit länni värki üles. Küpsetasin neile suure laari kaneelirulle ning veel suurema laari tegin kartulisalatit.
Eelmisel nädalavahetusel tehtud külvidest on osa üles tulnud. Tomat näiteks. Paprika seemned magavad mullas veel õndsa und.
Akna peal kõõludes imetlesin kaharaid valgeid pilvi. Selleks ajaks, kui kummikud jalga ja jope selga said, olid pilved ennast juba teise poosi sättinud. Tegin esimesed selle aasta pilvepildid.
Mäe peal sissesõidutee otsas tehtud pildid vaatega itta:
reede, 12. märts 2010
Ilmarindel muutusteta
Märts on poole peal, aga ilm on täiesti lolliks läinud. Meie Potsu on talve ja lund nautinud täiega. Täna hommikul tegin terrassi ukse lahti, aga..... koer vaatas välja ning keeldus õue minemast! Isegi looma arvates ei olnud õues avanenud vaatepilt normaalne!
Tööle sõitmine oli analoogne 23. veebruari kojusõiduga. Eriti jubedaks läks sadu Kolu-Äksi teelõigul sõites. Kose valla sees oli üks jäljerida ees. Sõitsin, nina vastu esiklaasi ja jälgisin üle kapotikaane neid lumme mattuvaid jälgi. Siis ühel hetkel keerasid jäljed õue. Edasi oli kõik üks ühtlane valge ollus. Ei taevast, ei maad. Teest rääkimata. Püüdsin orienteeruda teeäärsete määrdunud lumega vallide järgi. Valla piiril järsu kurvi eel oli tee peal jälle see hull või siis marutõbine metskits, kes tavatseb auto ees tee peal joosta. Tema järgi orienteerumine polnud ka eriti hea mõte, sest lõpuks ta ikka metsa vahele keeras. Kirivalla väljade vahel sõitmine oli tõeline õuduste labürint. Paar korda müksasin ka teeäärseid valle. Kord auto parema, kord vasaku küljega.... Vaene auto sai üsna põhjaliku ülevaate eesti keele vandumise ja kirumise sõnavarast ... kuigi tema, õnnetu, polnud ju tegelikult milleski süüdi.
Ühes kohas ma hakkasin isegi aru saama, kus olen - üle lume tundus, et vasakule jääb Aini maja katus. Uhh! See lõik teest sai sõidetud! Lõpuks tuli pääsemine - Lutsu külast oli üks auto välja keeranud. Sain jälle ettesõidetud jälgede järgi edasi kulgeda.
Koju sõitmise ajaks oli tee Kõue valla piires kenasti lahti aetud ja nähtavus hea. Peale libeduse polnud mingeid probleeme. Probleemid algasid koduvalla piiridesse jõudes. Sahka polnud see tee küll näinud. Tee oli piki teed kulgevaid rööpaid täis. Just nii, nagu autod seda lõiku nühkinud olid. Vastu sõitis üks sahaga traktor, aga sel oli sahk ontlikult üles tõstetud...
Ja nädala pärast lähevad lapsed kevadvaheajale. Ja kahe nädala pärast keerame kella suveajale.
Sellist talve pole ma elu sees varem näinud! Töökaaslase 85-aastane memm pole ka sellist talve näinud. Vähemasti Põhja- ja Kesk-Eestile sellised talved küll omased pole.
kolmapäev, 10. märts 2010
Suurt midagi e toimu
Mitte midagi ei toimu. Mitte midagi pole uut. Mitte midagi pole huvitavat.
Kui, siis niipaljukest uut ju on, et ka kõrvalised asfaltteed hakkavad lumest välja sulama. Päike paistab, räästad tilguvad, tihased laulavad uuematest trendidest sitsikleitide turul. Kogu talve ei näinud kodukandis ühtegi harakat. Nüüd lippab neid ringi igal pool.
Eile õhtul hakkas Potsu järsku ägedasti haukuma, tõusis kahele jalale püsti ning nõudis õue laskmist. Ma muidugi lasksin ta siis välja. Alles seejärel nägin, kelle peale koer kurjustas - üks jultunud rebane oli Potsu territooriumil! Otse lõkkeplatsi juures. Koer tormas piki lumeuurdeid jõe poole, mina hüüdsin teda tagasi (niipaljukest, kui häälest ära hääl võimaldas). Ma nii kartsin, et kui Potsu rumalast peast seda rebast ründab, võib vaenlane talle 1:0 teha. Õnneks tuli koer siiski toa juurde tagasi. Ju ta sai minu lärmi löömisest aru, et targem on taanduda.
Mul tekkis üks mõte. Ega asjata pole olemas koolitusi avaliku esinemise oskuse arendamiseks. Kehakeel on ikka väga arusaadav keel ja see keel reedab nii mõndagi. Ja ühes kontekstis reetis see väga suurt ebakindlust. Kahju kohe! Nii et - kui jalavarjud on viletsad, siis olgu vähemalt jutt hea.
Pidev ebakindlus, pinge ehk siis stress - küll kurnab, küll väsitab, küll muudab ükskõikseks! Puhkust tahaks!
esmaspäev, 8. märts 2010
Oh seda ilma küll!
Täna on ilm sootuks teine: sajab lund ja tuiskab.
pühapäev, 7. märts 2010
Külm! Oh, mis külm!
Auto on varju all, vatitekid katteks peal - täpselt nagu jaanuaris... No kuhu see ilmaelu sedasi küll välja viib?
Esmaspäeva hommikul kell 6 oli -18,5 kraadi.
Algas aiandusaasta 2010
Tehtud on paprika ja tomatiseemnete külvid.
Asusin lobeeliaid külvama. Teadupärast on sellel lillesordil sellised udupeened seemned. Suur oli minu üllatus, kui "Lilac" pakki avades avastasin sellest pisikese ampulli, kus loetud arv üsna suuri seemneid. Vaatasin pakile kirjutatud sordinime, vaatasin seemneid, kehitasin õlgu ja külvasin maha.... kui suured seemned, siis olgu nad suured, kui tahavad.
laupäev, 6. märts 2010
Külm laupäevahommik
Päeva peale ilm soojenes ja sain auto kenasti käima. Salongis oli suisa suvesoojus sees.
Üllatuse osaliseks sain ka: vaatasin, et keegi on tulnud minu kodukale google.sites aadressi kaudu. Kontrollisin, mis aadress see selline on. Ja ülla-ülla - see oli minu e-portfoolio! Kontrollisin veel. Sisestades e-portfoolio vana aadressi (googlepages), sain ikka soovitud saidile. Samas saidi aadress oli juba uus. Ega siis midagi, vahetasin oma ajaveebis ka nimetatud saidi aadressi ära uue vastu. Sellega on siis asi ühel pool. Samas on mul ju ka üks teine googlesites leht olemas - õppematerjalid. Sellega on sites.google veel toimetamas, vähemasti ma arvan nii, kuna arvuti jooksis sellele aadressile klõpsates lihtsalt kokku.
neljapäev, 4. märts 2010
Hakatus tehtud
Olemas on:
ripploneelia, Lobelia pendula . Tumesinine. Taime kõrgus 10 - 25 cm. Eelistab kasvukohaks päikeselist kohta ning vett läbilasvat keskmiselt väetatud pinnast.
Valge, roosa erinevad toonid kuni keskmise lillakani.
ripploeelia, segu.
lobeelia "Lilac", Lobelia pendula cascade. Kõrgus 10 cm. Seemned dražeeritud.
Mehhiko päsmaslill, Ageratum Houstonianum. Roosade õitega.
Paprika "Pzarowska", Capsicum annuum
Tomat "Koit". Ei leidnud pakendi pealt sõnagi taime kõrguse kohta :(
Tomat "Vilma". Rõdutomat. Sobib kasvatamiseks rõdu pottides ja ka avamaal. (Mõtlesin, et seemneid ostes lolliks ei lähe ja tobedusi ei tee, aga kus siis sellega!)
Kasvuhoonekurk. Ei mingit sordinime!