Tere tulemast tagasi 21. sajandisse!

20 minutit vähem, kui ööpäev kestnud elektriavarii tekitas ikka paraja kaose! Eile õhtul teades, et teisipäevane tööpäev on ülikege - tund, vaba, tund, vaba, tund....
Nii arvasingi, et valmistan tunnid ette õhtul hiljem. Sättisin ennast telerist uudiseid vaatama, kui korraga- kell oli täpselt 19.00- läinud see elekter oligi!

Kusjuures huvitav oli see, et kui mees töö juurest helistas ja küsis, kas meil on ka äge torm, siis ei osanud ma tormi kohta midagi öelda. Sadas küll kõvasti, aga parimat märki tormist - maja naksumist ei olnud. Aga see ei lasknud ennast kaua oodata! Oli vist küll selle sügise kõige võimsam torm!

Vaatasime filmi, kuni mu läpaka aku vastu pidas - tehnilistes näitajates lubatud 4 tunni asemel pidas see aga vastu kõigest 40 minutit. IT-mees ütles, et kaks aastat intensiivset tööd on läpakale küll, mis küll!

Eile juhtusin koolis ka nägema, kui Madis ja Sirje ajasid kahekesi juttu. Pärast esitas Madis mulle väga veidraid küsimusi minu töö kohta. Sirje oli ta ära hirmutanud mingi ületöötamise jutuga. Ütlesin täna ka Sirjele, et Madis tundis huvi, kas meie koolis peale kahe teadaoleva töönarkomaani veel mõni hull leidub. Sirje arvas ka, et ega nii "raskeid juhtumeid" rohkem ei ole.

"Horoskoop" oli, on ja jääb

Täna laulavad "tähed" "Horoskoobi" igihaljaid laule. See "Horoskoop" jäi küll kuskile varasesse lapsepõlve, kuid ju ma siis ikka vaatasin neid saateid, sest lood on peas (rohkem või vähem).

Homme saab küll üks niru tööpäev olema: kurk valutab, hääl on ära ja pea ähvardab üleüldse lõhki minna. Aga - 5 tundi, siis 6. tunnis tuleb hakata ühele teise klassi tegelasele inglise keele eratundi andma ja lõpuks veel väikeste inglise keele ring. Kõige vastikum on veel see korrapidamine ja välisukse juures valvamine!!! ..... Ja tunnid on ka niimoodi ette valmistatud, et mul pole üheski tunnis võimalik istuda - oleks võinud korraldada asjad nii, et lapsed teevad nohinal iseseisvat tööd ja mina saaks omaette nohiseda, kui õhk juhtub ninast läbi käima :)

Arsise kelladeansambli kontsert Harmis

Harmi kooli aulas oli taas üks väga-väga ilus kontsert: Grieg, Strauss, Schubert, Tšaikovski, meie oma rahvamuusika jne, jne... VÕRRATU! See kellademäng on väga aktiivne füüsiline töö - kelli oli aeg-ajalt vaja äärmiselt kiiresti vahetada.
Dirigent Aivar Mäe rääkis nii humoorikalt, et saalitäis rahvast kuulas teda hiirvaikselt.
Selline arsenal erinevas suuruses kelli - ju siis igaüks teeb erinevat häält :)

Lühike, kuid töine sügispäev

Päev hakkab varsti õhtusse jõudma. Kell on küll alles pool neli läbi, aga juba hakkab pimedaks minema. Masendav! Saabub jälle see poolunes veedetav talveperiood... "Ellu" ärkan alles kuskil märtsi viimasel dekaadil. See vahepealne aeg tuleb lihtsalt kuidagimoodi mööda saata - ja see on ammu teada, kuidas... Pean selle kuskilt järgi vaatama, aga olen vist tulemärgi inimene. Tuli mulle meeldib - nii lõkkes kui kaminas...

Sellise päev läbi meie õuelt tõusnud tossu peale hakkas külarahvas ka juba huvi tundma, et mis meil siin lahti on. Ei miskit muud, kui ühel tegelasel tuli tahtmine natuke "üldfüüsilist" teha. Istusime naabrinaistega ümber lõkke ja tegime vaarikavarreteed. Mul oli veel natuke alles ka meie kooli mõisamängu juurde kuuluvat meekooki "Mõisamesimusi". Naabrinaised pidid kodus kohe katsetama hakkama.

Tänaseks tehtud plaanid on kõik kenasti vastu taevast lennanud, aga õu on vähemasti natuke viisakama väljanägemisega. Loodan, et see tänane õues tegutsemine on märk sellest, et tänavune kriisiaasta hakkab ümber saama ja järgmisel kevadel pühendan rohkem aega meie suurele park-aiale. Vähemasti loodan seda...

Kas ma kontserdile ka viitsin veel minna, selle üle on vaja veel tõsiselt mõelda. Praeguse väsimuse astme juures diivaninurka pugedes on selge, et ülejäänud õhtu on maha magatud. Kui aga lähen, annab kontserdilt saadav elamus tõenäoliselt pisut energiat juurde veel täna õhtul kaks vihikuteportsu üle vaadata...

Ihhii! Leidisn üles puuhoroskoobi! Mul oli ikka õigesti meeles, et vaher on minu "energiapuu"
Ja kaalude element on hoopistükkis õhk. Vot nii! Polegi tuli!

Talvine laupäevahommik

Täna hommikul kell viis olid siis juba päris talvekraadid - õhus -6 kraadi! Arne läks enne kuut tööle ja kui bussipeatuses ümber auto kõndisin, et rooli istuda, pidin peaaegu käpuli lendama - niisugune vägev must jää oli asfaldil, et lase aga olla! Päevakübara karvase lehe peal on jäide hästi efektne!

Mõnus vaikne hommik - võtsin ennast kokku ja sundisin natuke õue peal toimetama. Toimetamise saak kogunes lõkkeasemele. Mõnusat äraolemist segasid vaid püssipaugud ja koguni üsna lähedal -praegu ju põdra- ja seajahi hooaeg. Mõne paugu puhul oli kohe selline tunne, et viska või pikali - maha lasevad, põrgulised! :D

Hommikul suutsid poisid mind üllatada - ma alles magasin, kui kuulsin, et puid laotakse pliidi juurde ja tuppa kamina juurde. Ei olnudki vaja sellist igapäevast tööd meelde tuletada! Veel kella kümne paiku on meil miinuskraadid - selleks ajaks, kui uus masinatäis pesu nöörile läks, oli eelmine ports juba kangeks jäätuda jõudnud.

Ahjaa! Eilses telesaates küsiti, mis tähed märgivad rooma numbreid (I,V, X, L, C, D ja M).No ja keegi pakkus tähte E. Kristjan Jõekalda vaatas süüdimatu näoga kaamerasse ja kinnitas: "E - see on 283!"

Ning "Sherlock Holmes ja dr. Watson" on ikka vaadatavad, kuigi filmid on peas. Kahju, et film nii hilja peale hakkab - reede õhtul toob pingelangus kaasa sellise une, et kohe kuidagi ei suuda ärkvel püsida - õudne piin!

Täna tuleb jõuda veel palju ära teha. Ja kus sa sellega, et läpakast eemale saan hoida - suurem jagu töid ikka sellega seotud. (Kooli)töö tuleb paratamatult koju kaasa.

Esimene nädal peaaegu läbi

Õnneks hakkabki esimene nädal juba läbi saama. Klassijuhataja aruandesse osalemist klassi- või ülekoolilistel üritustel pole kirjutada. Jääbki see lahter tühjaks ja midagi ei juhtu! Ega kogu aeg jõua ka taielda!

Lähipäevil tuleb "Jussikese seitse sõpra" ingliskeelseks näidendiks ümber kirjutada. Sai lastele lubatud ja taganeda pole kuskile... Kuigi vahel tahaks lihtsalt olla ja mitte midagi teha, aga tegemist vajavate tööde loetelu on nii pikk, et hirmus kohe. Vahel saab see nimekiri küll läptopi alla ära peidetud, kuid koolikotti kokku pakkides tuleb see jälle lagedale :D

Mõnikord loodad küll mõne töö kodus tegemata jätta, sest milleks koduse printeri tinti tööasjadele kulutada, kui koolis paljundusmasin olemas on. Aga just siis, üllatus-üllatus, on paljundusmasin otsustanud otsad anda ja arvuti ei tunne mälupulka ära ja ja ja.... Hakka või horoskoope uskuma! Täna hommikul kuuldud horoskoop kaaludele eriti paljutõotav just ei olnud.

Loodetavasti on homme parem päev - vähemasti saame kohvitoas järjekordset sünnipäevatorti süüa!

Ahjaa! Eelmisel õppeaastal lõpetati meil ära tundi lõpetava kella helistamine. Ja seda Stockholmi Eesti kooli eeskujul, kus klassid pidid liikuma just nii, nagu neil tööd-tegemised võimaldavad. Nüüd I veerandi lõpus löödi meie väike 100- aastane kelluke katki. Nii palju pidi olema mõrasid see, et parandada enam ei saa. Kuigi meil tavaline elektrikell täiesti olemas, ei luba ülemus seda helistada (pidi terroriseerima). Nüüd pole meil üldse koolikella! Lastel täielik anarhia, õpetajad pole rahul, aga keegi midagi öelda ei julge... Igatahes olen tähele pannud, et kui enne sai kohvitoas hetkekski maha istuda ja kohvi juues puhata, siis nüüd pole kogu 10 minuti jooksul midagi muud, kui randmel kella vaatamine (sest rangelt on keelatud tundi hilinda, kuna lapsed joonduvad õpetajate järgi). Nii me siis vaatame kõik koos ja igaüks oma kella. Täna oli Eelika kange ja sõnaka inimesena nii jultunud, et korrapidajaõpetajana ikka lühidalt tiristas seda elektrikella.

Õudne on see pime aeg

Mõni aeg tagasi just õhtul, kui Arne tööl oli, kuulsin koputust. Läksin vaatama,kes see poole öö ajal seal kollab. Mingi jorss küsis Arnet. Ma ei osanud ka sobivat vastust valida, olin juba õigust öelnud, kui järsku taipasin, et see on see mees... püüdsin siis veel oma sõnu parandada nii palju kui võimalik, et mõne tunni pärast tuleb ... jorss lubas järgmisel päeval 5-6 paiku uuest tulla. Muidugi ei tulnud... Arne helistas ja ma siis rääkisin, et keegi käis teda otsimas. Mehe kirjeldus ilmselt vastas selle mehe kirjeldusele, keda ma ise ka kahtlustasin. Arne helistas veidi aja pärast uuesti ja hääle järgi oli kohe aru saada, et asi on tõsine. Pidin vaatama, kas auto on lukus ja et maja uksed oleksid lukus.... Me oleme elanud viimasel ajal isegi päevasel ajal lukus ukse taga - nagu linnas juba!

Täna, kell oli juba pool kümme- lugesin parjasti homse kuuenda klassi loodusõpetuse tunni materjale, kui keegi prõmmis vastu suurt akent (siin nüüd selle maast laeni akna miinus). Õnneks kuulis Magnus ka seda kollamist ja tuli alla.Mul võttis küll põlved nõrgaks! Ma piilusin ka Magnuse selja tagant ja küsisin, mis probleem võõral on. Ei pidavat midagi olema, et kõik korras ja et tema tahtnud Arnega rääkida, aga noormehega võib ka paar sõna juttu ajada.

Magnus sai sellest tüübist ikka lahti. Oli teine tahtnud 30 krooni laenata. Olevat Arne koolivend. No kui koolivend, siis peaks ta ometi teadma, et Arne on nüüd küll see kõikse viimane, kelle käest pudeli jaoks sentigi võiks saada.

Arnele töö juurde helistada küll ei tohi, aga nüüd helistasin. Aga telefonile ei vastatud. Ilmselt on tal tegemist. Loodetavasti ta veel tänase päeva sees näeb, et tal üks vastamata kõne. Ma tahaks, et ta selle jorsi päeva ajal üles otsiks ja talle selgeks teeks, et ei ole viisakas käia pimedas teiste ukse taga kolistamas.

Veel sel nädalavahetusel arutasime, kas võtta suvel puhkuse ajal koerakutsikas või mitte. Aga tundub, et on vaja võtta. Kui ikka Bella õues lõugas ja Timmu ukse juures kihvu välgutas, vot siis oli turvalisem küll. Niipea, kui koeri enam pole, hakkavad siin igasugused ringi tuiama... Masendav!

Hilissügisene suurvesi

Visit www.moblyng.com to make your own!

Hommikul Aruvalda Arnele vastu sõites pidin peaaegu teelt välja sõitma, kuna unustasin end Pirita jõge vaatama - no see jõuab varsti sõidutee tasapinnani. Nii kahju oli, et ma ei märganud fotokat taskusse pista!

Pildid on tehtud kella kahe paiku Heinassoos. Arvestades vee valju kohina järgi tammil ja uppunud Heinassooga, sõitsime Nõiakaevu juurde. No mida pole, seda pole! Autosid ja huvilisi oli küll - ilm ju suht ilus, aga nõiad ei viitsi vett üle rakete ajada. Kaevu ümbrus on vee all, aga rakete servast jääb ikka see traditsiooniline 10- 20 cm puudu. See asi pole enam õige! Varem sellise veekoguse puhul oleks Nõiakaev ammu keenud. Miskit on mäda siin karstialal! Kas on mõne olulise veesoone ette varinguga tropp tekkinud või on turbatootmine rabas kaasa toonud sellise olukorra, aga see asi ei ole enam nii nagu mõne asta eest.

Hingedepäev

Käes on hingedepäev. Meie igapäevases tormlemises kodu, töö ja kodutöö vahel kipuvad ununema tõelised väärtused, mis inimestel aitavad kas endaks jääda või siis ennast leida. Ehk oskame vähemalt selgi päeval leida aega, et mõelda neile, keda meie hulgas enam ei ole. Igaühel meist on keegi talle oluline inimene läinud teispoolsusesse, jättes meid siia ilma maha pooleli jäänud töid lõpetama, väärtushinnanguid edasi kandma. Kas oskame väärtustada seda, mida meie vanemad on meile eluteele kaasa andnud? Usun, et oskame.
Otsime välja küünla ja küünlajala ning süütame selle küünla nende lahkunud inimeste mälestuseks, kes meie elu kujundamisel tähtsat rolli on mänginud. Mõtleme ka selle peale, kas tõesti oli meil nii vähe aega, et kohe kuidagi ei saanud sõita oma vanemaid külastama? Aga kas helistamiseks ka aega ei jätkunud? Küllap jätkunuks, kui vaid meelde oleks tulnud need, kes iga viimane kui päev ootasid tuttavat automürinat või vähemalt telefonikõnet.

Tean, et sellest süüst ei ole puhas ka mina. Isegi see 30 kilomeetrine vahemaa tundus teinekord nii ületamatult pikana... Küll nüüd korraldaks oma pere igapäevast elu-olu natuke teistmoodi, et aega oleks rohkem. Või ikkagi ei suudaks seda? Ei tea...
Kuulan vahel vestlusringis, kuidas inimesed arutavad, et vanematest tuleks eraldi elada ja võimalikult kaugel. Eraldi elada jah on tõesti parem lahendus, kui vanadega koos (eriti koos ämmaga - omad kogemused). Aga medalil on kaks külge... Olen siis vestlusse sekkunud ja öelnud, et mõtlesin veel mõned aastad tagasi samamoodi, kuid kui vanemad on vanad ja abitud ja kui tappev sõraline teeb oma tööd, siis tunned ennast suure süüdlasena, kui vanemad kaugel on.

Ma ei unusta vist kunagi, kuidas mu memm Hiiul Diakooniahaigla surijate blokis vaevu hingitses. Aga ikka muretses ta oma laste ja lastelaste käekäigu pärast. Kordagi ei kurtnud ta oma valude üle, kuigi lõpupäevil pidid need ikka jubedad olema. Mäletan, kui istusin ema voodi äärel ja ta palus mul võtta tema rahakotist kõik, mis seal oli. Tahtsin keelduda, kuid ema ütles, et see on sünnipäevakink ja mingu ma ja ostku midagi, mis oleks ainult mulle. Ema ju teadis, et olen täpselt tema moodi ja pere heaolu on olulisem, kui enda heaolu. Mõne päeva pärast läks ta ära...

Isa lahkus kaks aastat varem. Suurest, tugevast ja kuldsete kätega töömehest jäi järele vaid luu ja nahk. Kummaline on see, et vähihaigetele saab saatuslikuks tihtipeale hoopis miski muu äkki tabanud haigus - kas siis südame- või ajuinfarkt. Sel viimasel päeval isa vaatama minnes vaatasin neid aparaatide näite ja sain aru, et need tiksuvad lõpuminuteid. Kui lõpuks arst välja ilmus, küsisin, kas isa tuleb veel sellest välja. Arst vastas, et ta ei hakka keerutama, vaid ütleb otse ja ausalt - ei tule. Ja palus mul koju minna. Viie tunni pärast helises telefon...

Me ei jõua nii või teisiti kogu maailma tööd ära teha. Ennast, oma peret, lähedasi on vaja väärtustada. Nad peavad tundma, et nad on vajalikud, kõige tähtsamad meie elus. Võib-olla niimoodi suudame vaigistada vaevavat südametunnistust tegemata jäänud tegude pärast, ütlemata jäänud sõnade pärast, koos veetmata jäänud päevade pärast...

Ema, Sa olid parim, kes eales lastel olla saab. Ega muidu poleks minu klassiõed oma probleeme tulnud Sulle kurtma. Sinust kiirgas seda erilist mõistmist, hoolimist, märkamist. Püüan olla emana Sinu sarnane. See vist on ka natukenegi õnnestunud, sest meie poegadega pole kunagi probleeme olnud. Aitäh Sulle, ema, et sain olla Sinu tütar! Aitäh Sulle, isa, et õpetasid oma tegude kaudu väärtustama töökaid ja lahtiste kätega mehi! Mul on tore pere ja Teie märkamatu suunamine ja abi on selles kindlasti oma osa mänginud.

Tuleme päeva saabudes Teie hauale. Vaadake alla maa peale - kindlasti näete, kui palju põleb hallis ja rõskes novembris küünlaid. Teid mäletatakse.....

1. november

Kui saatus ei oleks tahtnud teisiti, siis täna oleks minu ja mu venna pere kogunenud kokku ema-isa juurde, et tähistada meie vanemate kuldpulma. Aga kurjad haigused viisid head inimesed liiga vara ära. Ema ja isa! Ma loodan, et seal, kus te nüüd olete, saate ikka koos olla. Homme, kui meie issil töö lõpeb, tuleme teile küünlaid süütama. Täna põleb küünal teie mälestuseks meie koduaknal.

Mõned pildid tänasest päevast

Visit www.moblyng.com to make your own!

Teine elektrivaba päev

Kuidas küll vanasti saadi ilma elektrita hakkama? Hämmastav, kui sõltuv on inimene mingist elektrist. Kõige huvitavam on see, et sellistel päevadel selgub, et ikka jube palju tahetakse juua (õnneks meie pere pole veel selle pudelivee maaniaga kaasa läinud, kraanivesi on hea küll) ja käsi pesta. Ja tualeti kasutamine tuleb ju ka ära unustada :D
Täna siis hommikul jäin kohe üles, kui olin abikaasa bussi peale sõidutanud. Mul oli tubli kolm tundi aega tööd teha. Ja jõudsingi oma tööplaanid direktorile ära saata. Sellega on siis nüüd ühel pool!
Iga viimane kui vaheaeg luban endale, et edaspidi hakkan varakult järgmise veerandi tööplaanide tegemisega pihta, et ei peaks sellega vaheajal tegelema. Aga noh, eks tore seegi, kui edumeelseid plaane tehakse...
Täna oli ka ilus ilm - päike paistis ja toas oli täitsa valge. (Abikaasa helistas ja ütles, et Tallinnas oli olnud vägev äike ja mere ääres oli see iseäranis efektne olnud). No jah, sai siis täna sunnitud ennast teisel korrusel "ühiskondlikult" kasulikku tööd tegema. Suveriided "talvituma" ja talvisemad hõlstid "ülevaatusele". Muu kasuliku kraami hulgast leidsin ka veidi punast fliisi ja saigi selline päkats valmis. See käib nüüd selle punkti alla, et rege rauta suvel ja see muu tarkuseiva... Igatahes 2. klassi inglise keele tunniks on "külaline" täitsa olemas.

Kõige jubedam on võõrutusnähtude käes vaevlemine -kohvinälg tahtis ära tappa!
Nüüd vaja veel IVA-s homse esitluse materjalid üle vaadata.

Vaatasin, et postkast on ka meilidest umbes - nendele vastamine võtab veel oma aja - umbes pooled neist inglise keeles kah veel!
Ja mõned looduse/ilmapildid vaja ka veel üles laadida. Ja mitte millestki tuleb midagi süüa ka teha, see on veel kõige huvitavam! Poisid just jõudsidki koju ja nagu arvata oli, esimene küsimus: "Kas meil midagi pugida on?" Aga mine tea, äkki ongi...

Elektrivaba päeva "saak"

Olude sunnil algas küünla-aeg sel sügisel veidi varem.

Niipaljukest siis oli viitsimist kududa. Näis, kui palju homme edasi jõuan.

Visit www.moblyng.com to make your own!

Siin siis õues hulkumisel kaamera ette jäänud pildid.

Nüüd näljastele meestele midagi hamba alla ja siis tööle!

Kolm päeva elektrita? Kuidas pimeduses tööd teha?

Kui nüüd uskuda Eesti Energia teadet, siis on kolmel päeval, 27.- 29. oktoobril terve tööpäeva kestvad elektrikatkestused. (Algul teatati vaid ühest päevast, siis lisati veel kaks päeva boonusena).
No on ikka aeg valitud - lastel koolivaheaeg! Ise ka täna-homme ei pea kuskile minema. Käsk oli neil päevadel teha HotPotatoes koolituse kodutööd ära (kellel veel tegemata)ja muidugi ka tööplaanid kogu oma võlu ja valuga. Aga mida sa teed, kui elektrit netu!
Koolis ka uus kord - ikkagi ametiasutus ja õpetajatel ei pea välisukse võtit olema.
Tuleb kodus tööle hakata 18. 00-st kuni hommikuni? Jääb ära!
Ilm on ka nii pime, et isegi kappe korrastada ei näe, kui toas tuli ei põle.

Liiga palju vaba aega toob pähe lollid mõtted. Leidsin end Tallinna Ülikooli doktoriõppe informatsiooni lugemas. Vene-aegne diplom vastab nüüdsel ajal siis kutsemagistri kraadile? Kas valel ajal cum laude lõpetamine on piisav doktoriõppeks? Ilmselt ikka on, sest atesteerimisnõue (kraadi omamine) oli ju täidetud.

Pedagoogika doktoriõppest leidsin Eha Jakobsoni nime. Tema uurimistöö teema on just see, mille mina ka valiksin. Mõnes mõttes oleks igati huvitav võrrelda kahe täpselt analoogse teema erinevat käsitlemist ning uurimuse tulemusi. Iga töö on ju tegelikult küllaltki subjektiivne - isiksus mõjutab suuresti tulmusi.
Eha on täiesti uskumatu liitklasside pooldaja - see pidi olema suisa ainuvõimalik õpe! Mina olen jällegi kindlameelne liitklasside vastane. Olin esimest aastat kohutava olukorra ees - anna aga tunde 21-le III ja IV klassi õpilasele, kusjuures endal pole halli aimugi,kuidas ühe suuga kahte erinevat asja korraga rääkida. See oli õudne aeg. No siis Sirje viis minu, I-II klassi õpetaja ja lasteaia juhataja (seal ka sisuliselt liitrühmad) Unipiha Algkooli tutvuma liitklassi tööga. Eha ja tema abikaasa töötavad kahekesi selles koolis (kokk-koristaja-kütja kolmas inimene). No absurdsena näis oma töösse näpunäidete saamine sellises seisus, kus ühes koolis on 4 klassi peale 12 õpilast ja need jaotatud kahe õpetaja vahele. Meil 21 + 16 õpilast kahel õpetajal!
Ühesõnaga - kui nüüd ikka mõelda selle doktoriõppe peale, siis me saaksime Ehaga kindlasti totaalselt erinevad uurimistulemused. Olen selles 110% kindel.
Aga no see on lihtsalt üks plaan - ei tea, kes see viitsiks õppida ja eksameid teha!!!

Liitklasside probleemile mõtlesime Leeloga esimestel liitklassi-aastatel palju.Mina muidugi oma laiade lõugadega ei saanud vait olla ja trükkisin mingi paberi pealkirjaga : "Mis mind rõõmustab ja häirib Harmi koolis". No ja siis näitasin seda ka Leelole. Tema muidugi suure hurraaga, et nüüd kirjutame sellele põhjalikule analüüsile alla ja anname direktori kätte. Ma loll ka ei mõelnud tagajärgedele!

Veel samal päeval pärast tunde oli kokku kutsutud erakorraline õppenõukogu, kuhu olid kohale kutsutud isegi vallavanem ja haridusnõunik. (Kusjuures meile Leeloga ei olnud keegi sellest sõnagi öelnud). No vot see oli vastik õppenõukogu! Pärast Leeloga asja arutades tundsime, nagu oleks me mingid suured süüdlased ja ei taha tunnustada valla raha kokkuhoiu poliitikat. Mõtlesime isegi, et nüüd tuleb meil allkirjastada veel üks paber - lahkumisavaldus. Nii palju me sel korral siiski võitsime, et põhiainete osas oli meie tunnitariif veidi kõrgem. Aga selleks aastaks on kõik jälle kenasti ühtlustatud. Sirje alles hiljaaegu mainis, et talle tundub, et seda tookordset vastuaktsiooni ei ole meie Leeloga talle oma südames siiamaani andeks andnud. Ega ei ole jah :)))

Tugev torm

Oh sa poiss, kus täna öösel oli ja on veel praegugi võimas torm! Maja seinad naksuvad ja mõne iili ajal on ikka tõsine hirm, et nüüd küll tõstab majal katuse pealt ära. Kui torm raugeb, tuleb minna õue tormikahjustusi hindama. Poisid käisidki juba väljas - kahel mesitarul oli tuul katuse üsna kaugele lennutanud. Vahtraoksi on ka kole palju maas. Tundub, et mõne vaiksema ilmaga saab päris kobeda lõkke teha. Elekter on majas veel tänu sellele, et praegu on tuul kuskilt lõuna ja edela kandist. Meie liini ohustab enamasti põhja- ja kirdetorm.Kuigi on pühapäev - nädala kõige vastikum päev (uus töö- ja koolinädal ees ootamas), siis täna on küll väga mõnus lihtsalt lebotada. Ja üldse ei huvita isegi see, kas praamid Virtsu- Kuivastu liinil sõidavad või mitte - Madis ei lähe veel lähema kahe kuu jooksul Saaremaale.

"Murdlained" meie jõel.
Alati pahur isakass Hugobert ootab, millal ometi lõpeb karjuv ülekohus ning teda tuppa lastakse.

Igaks juhuks paigutasin auto õue peal teise kohta, et suured vahtraoksad (väiksemat sorti harud) seda ei tabaks. Lipumast on ka nii viltu, et ümber see täna veel kukub, see on peaaegu kindel.

Eile poest tulles otsisime ilusamaid sügispilte, mida ma oma looduskalender-ajaveebi saaks üles panna, aga sügis on üks masendav aastaaeg, mida ilusat sellisest novembri-eelsest ajast ikka leida on. Mis silma jäi, selle katsun ikka jäädvustada. Selgus ka, et naabrimees Aivar on meie külas järjekordse maja koos maaga ära ostnud ja hakanud seda "üles vuntsima".(Nii hoiab Aivar kinnisvaraarendajaid siit eemal ja takistab meie küla põldudele papist majade ehitamist). Ta võiks meie majaga ka midagi analoogset teha, sealjuures ilma, et me välja peaks kolima :))) No igatahes uut laudist oleks meie majal kohe hädasti vaja :) Öeldagu veel, et meie kodumaisel jalgpallil kehvad ajad on!

Arne helistas ka töö juurest ja ütles, et laevad kõiguvad kai ääres kohe õite hoogsalt. Väljend, mis seda laevade kõikumist ilmestas oli küll selline, et oi-oi-oi... "laev hüppab nagu l...i lapse häll".

Valmis!!!

No minu poolest kutsutagu 29.- ndal "vastama"! Olen esitluseks valmis. 4. klassi loodusõpetusest mandrite, maailmajagude ja maailmamere teema on kaetud kõigi viie HP harjutuse variandiga. Üles laetud nii IVA-sse kui ka oma materjalide hulka. Vajadusel lähevad ka kohe käiku.

Nüüd on vaja veel ära õppida, kuidas need harjutused jadasse siduda, siis oleks komplekt peaaegu täiuslik.

Hea nipp Meerilt: Ühe teema harjutuste puhul hoia täpselt sama veebilehe ja harjutuse taustavärvi - üldmulje jääb korrektne, rahulik ja ülevaatlik.

Ise kasutab ta gümnaasiumi inglise keele õpetajana iga klassi harjutustel erinevat taustavärvi. Õpilased tal sellega harjunud ja tausta järgi saavad aru, mis taseme harjutustega hakkama saavad. See nipp tuleb endal ka kasutusele võtta!

Nagu kits kahe heinakuhja vahel

8. detsembril esietendub suures saalis laste jõuluetendus "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" , mille vendade Grimmide muinasjutu järgi on dramatiseerinud ja lavastanud Sven Heiberg.
Lumivalgekese isa on Kuningas ja temal on masin, mis teab vastuseid kõikidele küsimustele - Võlupeegel. Lumivalgekesele Võlupeegel ei meeldi, tema jaoks on see vaid üks ASI, mis teeb häält, aga kes see siis laste arvamust kuulda võtab...
8. - 20. detsembrini toimub 24 "Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi" etendust. Pilet maksab 1. novembrini 135, hiljem aga 150 krooni. Pileti hinnas sisaldub etendus, kingitus ja Jõulumaa.

+ kingitus ja Jõulumaa ehk "kolm kärbest korraga"
- Rakvere teatris käisime eelmisel õppeaastal Muumisid vaatamas.

"Lotte reis lõunamaale" Kõigi Eesti laste suur sõber Lotte jõuab teatrilavale! Sõbralik ja südamlik koeratüdruk Lotte võtab koos leiutajast isa Oskari ja rännumees Klausiga ette reisi lõunamaale, et viia sinna rändlindude parvest maha jäänud linnupoeg Pipo.Autor Andrus Kivirähk Lavastaja Janek Joost Lavastaja ja koreograaf Janek Savolainen Kunstnikud Marion Undusk, Sirly OderOsatäitjad: Marika Barabanštšikova, Alina Karmazina, Laura Peterson, Riho Kütsar, Aivar Tommingas, Ott Sepp, Tanel Jonas, Merle Jääger, Karin Tammaru (Pärnu Endla), Eva KlemetsReis on pikk ja põnev - juhtub nii mõndagi ja paljud maailma asjad saavad ka selgemaks. Maailma eri paigus elatakse erineval moel - teistsugused on nii kombed kui arusaamad. Huvi ja heasoovlikkust ilmutades on aga kõik olukorrad lahendatavad ning uusi sõpru leitakse sel teekonnal väga palju. Põhineb Heiki Ernitsa ja Janno Põldma filmil „Lotte reis lõunamaale“.Esietendus 21. oktoobril 2005 Vanemuise suure maja pöördlaval.

+ Me pole "Vanemuises" veel käinud.
+ Leelo pakkus selle juba septembris välja.
- Ei ole jõuluetendus (broneering on 12.12. kell 12 juba tehtud)

Ei oska öeldagi, kumb linn lähemal on. Ja peaks vist ka helistama ning täpsustama, et kus on ja mida endast kujutab see Jõulumaa.

Sügispäev Kadriorus

Kui nüüd sügavalt järgi mõelda, siis ega ikka ei suuda küll meenutada, millal viimati sai Kadriorus jalutamas käidud... Aega lihtsalt endale on ju nii raske leida. Ja eks see Tallinn on ikka "kaugel" ju ka :)
Kahjuks kipub linnaskäik enamasti piirduma vaid Ülemiste keskusega, vaid harval erandjuhul viib tee Sikupilli kaubanduskeskuseni.
Kui ei oleks õpilasi, kellega tuleb linnas õppekäikudel käia - no ega siis vist ei teaks all-linnast enam üldse midagi...
Kadrioru Kunstimuuseum

Ka hilissügise halluses ja vihmas on Kadrioru park kaunis.

Ei ole meie kodumaistel lossidel ja lossiparkidel ka häda midagi - püüdisn vaadata neid turisti pilguga. Nii mõndagi sarnast leidsin võrdluses Shönbrunniga Viinis.

Olen peaaegu rahul

Lastele väga meeldib igasuguste ülesannete koostamine. Mõnikord tulevad suisa omaalgatuslikult koostatud ülesandega ja paluvad mul see siis paljundusest läbi lasta, et kõik saaksid ülesannet lahendada.
Nüüd see klassi elektrooniline mapp on üks igavene vahva koht, kust iga laps saab omale soovikohase lehe välja printida. (katsetasin - kui märgistada soovitud ülesanne, siis just selle printer välja ka prindib). Tunnis lahendab ja analüüsib laps ühe kaaslase tööd, aga nad ju tahavad kõikide koostatud ülesanded läbi teha - kahjuks on tunnis iga minut arvel ja me ei saa seda lõbu endale lubada.

Meie Timmu

Nüüd on vist asjalood nii kaugel, et meie Timmu hakkab meid maha jätma. Meie hallipäine lemmik sai juunis juba 16-aastaseks. Inimese elueaga võrreldes on ta ikka väga vana. Aga kuni sügiseni oli ta ikka väga krapsakas.

Viimased päevad on aga sellised, et midagi head enam loota vist pole. Algas sellega, et üle-eelmisel ööl kukkus ta trepist alla. Eile ta minuga üldse ei rääkinud, ainult magas. Täna öösel tahtis õue ja sinna ta ka lasksin. Lõunaks polnud ma teda veel näinud. Otsisin kogu meie talu territooriumi läbi, lõpuks leidsin ta kasvuhoonest. Hõikain teda, ta ei kuulnud mind. Viisin süles tuppa. Timmu ei söönud suutäitki. Siis magas tuulekojas. Pealelõunal küsis jälle välja. Õues hakkab juba pimedaks minema. Käisin teda jälle otsimas, aga ei leidnud.

Väga kurb,kui ma teda enam elusana ei näe. Me ei saanudki teda tänada selle eest, et ta aitas üles kasvatada meie pojad, oli parim turvalukk meie majale ja autole.

Kes siis nüüd hakkab istuma sissesõidutee ääres vahtra all ja "oma karja"koju ootab? Koerad tunnevad väga hästi kella. Alati, kui töölt tulekuga hilja peale jäime, vaatas ta meid sellise näoga, nagu tahaks küsida, et kus te siis hulgute ja koju ei märka tulla.

Timmu pidas veel veidi vastu... Suri öösel, kuupäev oli siis juba 15. oktoober.
Aitäh sulle, Timmu, olemast nii ütlemata truu loomake meie perele! Jääme sind taga igatsema! Puhka rahus, meie tragi, toimekas ja väsimatu koerake!