Õhtused toimetused õues

Toimetasin üle mitme-mitme päeva natuke ka õue peal. Katkusin põldubade kaunad varte küljest ära ning viisin kasvuhoonesse varju alla. Varred ja muu sodi läks kompostihunnikusse.
Kaevamine jääb nädalavahetuse peale. Tegelikult tahaks juba ka porgandi ja punase peedi üles võtta, aga ju on ikka liiga vara veel. Pumbamaja servaliistudelt on lahtine värv maha kraabitud. Pumbamaja värvimine on ka üks nädalavahetuse plaanidest.

Eile lubasin oma meesperele, et ma ei tee enam mitte ühte ainumast purki ei moosi ega salatit. Õunamahl ei lähe muidugi arvesse. Ah sa pagan! See õunamahl tuleb ju ka ilmselt nädalavahetusel ära teha! Hää, et meil kartul üles on võetud! Mitme tuttava peres seisab nädalavahetusel just see töö ees.

Kolmveerand kaheksa läksime kutsikaga jalutama. Ta meil juba päris suur! Kuu keskel saab neljakuuseks.
Sügise valgus ja värvid küüni taga jõe ääres,

sauna juures vanas pargis,

kivikangru kõrval (mis värve siin raagus toomingal enam),

uue pargi noortes mändides

ja õhtutaevas.

Veerand üheksa helistas poiss ja kutsus endale Sepiku bussipeatusesse järgi. Huvitav on see, et kui telefonihelina järel kutsikale öelda: "Lähme!", siis jookseb ta joonelt auto juurde. Meie autokoer teab juba, et helin tähendab peatset autosõitu.

No ja nii ma siis sõitsin... Kuni ühel hetkel olin Kolus tartu maantee ääres. ise veel mõtlesin, et kuhu, pagan, ma siis nüüd minema pidingi. Ega`s midagi, pöörasin ümber ja sõitsin tagasi. Poiss imestas, et mis värk - tema vaadanud, et üks auto tuleb hirmsa lendamisega, et ju see meie auto on. Aga ole siis lahke, auto pani madallennul mööda nagu postist :)

No ma olin nii mõtteisse süvenenud (teema eelmises postituses), et ainult sõitsin - selline rutiinne tegevus ju see...

"Võlast vabaks" jäigi vaatamata. See Starmani digitelevisioon on selline kahtlasevõitu. Vähemalt meie puude all. Õhtuks kaob eesti kanalite levi sootuks. Vahi aga Discoveryt ja Science`it.

Mis jalutuskäigul silma jäi

Õhtu on mõnusalt soe ja vaatamata koledasti valutavale põlvele läksin ikkagi aeda ja parki jalutama. Saadud piltidest tegin üle tüki aja sissekande ka oma looduse blogisse.
Suvel uude kohta istutatud kaunis kukehari on erakordselt värvirõõmus tänavu. Ju talle tema uus kasvukoht siis meeldib!
Kui eelmine kord parki sai niidetud, mõtlesime, et ju see on sel suvel viimane kord. Aga ole sa lahke! Rohi ja lepavõsa kasvab lausa silmnähtava kiirusega. Kui asi niimoodi edasi läheb, tuleb viimati veel pooles septembriski niita.

Aga puud on sügisrüüs.

Viimasel hetkel sai murutraktori terade eest päästetud hulk seeni. Meie oma uuest pargist on võimalik juba seeni saada!

Olid veel ka sellised seened. Alt erekollased ja kangesti puraviku moodi, aga ma ei julgenud neid korjata. Kui ikka täpselt ei tunne, siis minu pärast kasvagu omaks rõõmuks edasi.

Aga kaseriisikaid ikka natuke sain! Mulle need seened meeldivad: kahvaturoosa kübar veidi tumedamate roosade ringidega. Seenekübara serv on ilus narmaline. Sellest pole midagi, et neid seeni tuleb kaks korda kupatada.

Lugesin ühest aiablogist, et siilikübara/punase päevakübara õied lõigatakse ära ja neil on teatavaid raviomadusi.

Sellega seoses on mul palve aiablogijatele. Kui keegi juhtub lugema, siis palun natuke juhendamist. Mis nende õitega teha tuleb? Kas ma pean minema poodi viina ostma? Ja milleks seda tõmmist siis pruugitakse?

Reedesed toimetused

1) Hommikul 8 -st 11-ni kartulimaal. Võtsime saagi üles. Kui algab tavaline koolitöö, ei suuda enam aiandusega suurt tegeleda. Viimane võhm kaob tööl.
Hinnanguliselt 250 kg söögikartulit + veidi seemet ka.

2) Üle mitme-setme aasta kükitasime kevadel kapsataimed maha. Kuidas küll kapsaliblikas teada sai, et siin on ja siit saab? Igal juhul on kapsapead suuremalt jaolt ussidest aetud. Usse on nii palju, et jooksevad aiamaal kas jalust maha! Vot nüüd peidan nende maiuse ära!
3) Järjekordne ports tomati-sibula salatit on keema minemas. Ja nagu ikka - ei ole pipart, ei ole nelki ja ole sa lahke - äädikat ka ei ole. Ega siis muud, saba selga ja Orgu poodi. Ja mis ma näen! Juba kirikuristis tee puhta märg, loigud lausa keset asfaltteed! Ja meil ei midagi! Nojah, aga Orust koju jõudsin koos vihmaga. Õigemini koos pilvega. Vihma sellest esialgu suurt ei tulnudki. Ikka piisk siia ja teine sinna. Nüüd siin trükkides ikka juba krõbiseb midagi ka akna taga. Ja kõmiseb! Oi, kuidas kõmiseb! No püüan mis ma püüan, aga välku ei ole ma veel pildile saanud. Ju on sant seebikarp! Aga pilv ise on selline! Ilus, kas pole!

Küll oli äike! Välgud peksid joonelt alla ja kus käisid kõmakad! See ei olnud enam müristamine. See oli midagi palju hullemat. Ja juba esimene raksakas võttis jälle elektri. Muidu mulle äike väga meeldib, aga kui ta on nii tugev ja nii hullusti pea kohal, siis on ikka hirmus kõhe küll. Kõige hullem oli see, et salatit keetsin puupliidil. No aga siiber ei tohi ju äikese ajal lahti olla. Mis siis üle jäi, kustutasin tule pliidi alt ära. Tassisin kõik veega üle uhatud tukid ja viimase kui tuhapire välja, aga ikkagi ajas miski asi suitsu sisse. Siis tuuluta veel maja ka, et suitsuandur vait püsiks. Jama rohkem kui rubla eest!

Aga salatit sain 7 liitrit. Kavatsesin veel ka punastest õuntest moosi keeta, aga selle äikesega ma vägikaigast vedada ei taha. Täna jääb siis hoidiste tegemine soiku.

Huvitav, kas Harmis ka äike oli? Mis siis sellest õhtusest kontserdist saab, kui juhtumisi seal ka elekter ära on?

Ja juba tuleb uus ja sünkmust pilv... Kõminat ja podinat kostab ka. Ei ole täna hoo ega hoobi vahet!

Poisid pakkisid arvutid kokku, et lähevad sõbra poole. Aga sõber oli olnud hooletu... helistas, et äike oli tema arvuti läbi löönud. Võrgupidu jäi seekord neil siis ära. Vot. Ole veel liigselt enesekindel!

Kodus

Täna sain töölt koju suht hilja. Igal juhul projekti leping läks allkirjastatult postkasti. Meie oleme nüüd täitnud kõik omapoolsed eeltingimused projektitöö käivitamiseks.
Lootsin pääseda kergemalt ja projekti taotlusvormid ja sisu tutvustused Tiiule lihtsalt lauale panna, et ta saaks asjaga tutvuda. Aga ole sa lahke... ei tea, kes on "saksakeelne" ja kes on "ingliskeelne"?
Kodus kadus päev õhtusse nii, et ei saanudki aru, kuhu see aeg kõik kadus. Tegelikult tuhlasin ilmatu aja Harju MV kodulehel, aga ei leidnud ei üht, teist ega kolmandat vajalikku. Kummaline küll, aga seal ollakse vist kollektiivpuhkusel. Ikka veel...

Koristasin meie esimese arvestatava viinamarjasaagi. Esimest korda saame viinamarju ikka süüa ka, mitte lihtsalt maitsta - 2 mammu nina peale :)

Täna sain kurke kohe "suure hulga" - tervelt 3 liitrist purki! Selline kolossaalne kurgisaak meil tänavu!

Ja heegelnõela ei ole täna veel kätte võtta saanudki!

Ahjaa! "Puruvana" poes võttis Taima mu rajalt maha ja sokutas kaasa terve suure tuustaka piparmündi varsi. Nendel nüüd ka vaja lehed küljest kitkuda ja kuivama panna.

Kes meil praegu aias õitsevad

Kuuripeenra tagaservas säravad kogu oma aus ja hiilguses need sügisekuulutajad. Kuidas nende nimi nüüd oligi? Käoking? No kellegi papud igal juhul...

Piltide tegemisega on see paha lugu, et varahommikul, kui meeles on, siis jäävad pildid liiga tumedad, kuna päikese ees on hiiglasuured vahtrad. Hilisõhtul, kui piltide tegemiseks jälle aega on, siis sama lugu - pimedavõitu. Seepärast siis sellised leekivas päikeses tehtud pildid seekord.

Pikk ja kitsas peenar, kus nüüd hakkavad põhiefekti pakkuma astrid.

See on üks kõrge aster, mille õie avanemine on väga aeganõudev tegevus. Nüüd lõpuks leidsin ühe õie, mis enam-vähem avanenud on. meenutab veidi varasuvise püreetrumi õit.

Täna leidsin ühe püsiku külje alt sellise astri.

Lõpuks midagi päris uut ka. Hei, aiablogijad! Kes ütleks, mis on selle püsiku nimi?
Noh ja siis muidugi meie dominant praegusel ajahetkel - päevakübar. Siis saialilled ja lillherned. Ongi vist suurelt jaolt kõik.

Täna vaatasin üsna sõjakalt seda siseõue poole jäävat kuuri külge. No ikka selles mõttes, et mis oleks, kui.... , aga.... seal on mullakiht peaaegu olematu. See tähendab, et peenart tuleb üksjagu tõsta. Hetkel ei oska küll välja mõelda, kus see kiviraun võiks olla, millest graniitkive kohale vedida... Ilmselt lükkub see projekt teadmata kaugusele tulevikku.

Saagikoristus

Viimasel ajal on mul tükk tegu, et end läpaka taha nihverdada. Arne teeb oma pikki ja põhjalikke aruandeid, nende põhjad on kõik läpakas. Täna on Arne tööl ja võiksin ju nüüd arvutitööd teha, aga kes see viitsib.
Hoopis saagikoristusega vaja tegeleda.
Siinkohal on jälle paras aeg vanduda, et ma enam elu seeski ei pane herneid maha. No ei saa mina aru, kuidas on võimalik hernepeenart umbrohuvabana hoida! Nii nüüdki - hernes ja piimohakas suhtes 50:50.
Aga arvata võib, et selleks ajaks, kui uus külviaeg kätte jõuab, on jälle paar-kolm hernepakki ostetud :)

Sibulapealsed on ka kaunikesti kollaseks kiskunud. Vaja korra sügavkülmikut kriitilise pilguga vaadata ja hinnata selle vaba mahtu (mis tegelikult on juba pea olematu). Mõte selline, et hakiks ikka need praegu veel kenad ja rohelised sibulapealsed karpidesse.

Madis trimmerdas kartulipealsed ka maha. Varreköndid on kenasti jämedad. Loodetavasti on nende all ka kenad suured mugulad. Kartulimaa peab nüüd nädal, poolteist "järelvalmima", siis konksime saagi üles.

Naabrimees Aivariga käivad läbirääkimised meevurri laenutamise asjus. Täna oleks just sobiv päev olnud, kuna Aivar jandib linnas nende vuti-brasiillaste tuleku ettevalmistustega. Aga Arne ju ka tööl ja no mitte miski vägi ei saa sundida mind mesipuust kärgi välja võtma. Ma tahaks ikka elada veel!

Üks naljakas lugu oli ka. Olin toas ja kuulsin, et justkui helikopter lendaks üle katuse. Ja veel kahtlaselt madalalt... Läksin välja vaatama, et tea, kas too koperdaja kavatseb kuskil põllul maanduda või mis. Aga oh üllatust, see oli hoopis pesumasin, mis kõndis mööda maja ringi! No ei tea, kas asi selles, et uus masin on see õhem variant ja ju seetõttu ka kergem... aga igal juhul tsentrifuug paneb selle masina liikuma.

Viljapuudel paisub saak

Tänavu saame jälle üle tüki aja ploome. See on too omajuurne Noarootsi punane ploom. Ma ei saa aru, miks küll on istutatud õunapuu nii halba kohta. Täiesti kuuseheki all, vanast võrkaiast läbi kasvanud. Mis sordi nimi on, ei tea meil keegi. Aretatud Uno Kivistiku poolt veiniõunaks. Õied ja viljad kuni seemneteni on täpselt ühte värvi. lauaõun ei ole ja maitse pole üldse suurem asi, aga väga ilusa värvika kompoti saab sellest küll. Õunaveini pole me ammu teinud. Millegipärast kipub meie käes veinihakatusele see vale käärimine sisse minema.

Pärast äikest

Saime külalistega just terrassilaua katta, kui tuli kogu kraam tuppa kolida. Algas tihe vihmasadu ja kenasti sähviv - mürisev äike. Juba esimene raksakas võttis elektri.
Ka Arne jõudis koju praktiliselt algava sajuga samaaegselt.
Pärast vihma jalutasime külalistega aias. Raputasin lilledelt suurema vee maha ja tegin ka paar pilti.

No nii. Ongi varade üleandmise aeg kätte jõudnud. Aga õnneks läpakaid ei pea majja näha viima. Leping seal ju olemas. Ja enam ei kehti Sirje Harmi meiliaadress. Tuleb uuega harjuda.

Huvitav, kas ta annab koos varadega üle/edasi ka töötajate meiliaadressid? Ilmselt. Kuidagi peab uus koolijuht ju meiega suhtlema hakkama. Tööle tuleme ju igaüks omal ajal.

Päris põnev saab olema.

Viinamarjad

Esimest korda võime oma viinapuu üle uhkust tunda. Kobaraid on palju ja muudkui paisuvad. Pildile mahtus nendest vaid väike osa.
Arne vaatas kasvuhoonet juba üsna mureliku pilguga: kas konstruktsioonid sellisele ootamatule lisaraskusele ikka vastu peavad. Ju peavad.

Kartuli lehemädanik

Uskumatuna tundub, et alles üleeile tegin pildi kenasti õitsevast kartulimaast. Aga mis pilt täna avanes, see ei ole enam teps mitte ilus. Vot see on see niiske ilm! Jube kiiresti on lehemädanik hakanud vohama.
Ilmselt antakse veel vaid mõni päev armuaega ja siis trimmerdatakse pealsed maha. Mõnda aega vaos järelvalmima ja koort kinnitama ning siis üles. Õnneks tundub koor juba praegu suht kinni olevat. ja kartulit vaos ikka on.

Proovisurfid kartulipõllus

Ma ei kannatanud ikkagi homseni oodata. Pealegi näitab ilmateade mu ajaveebis, et homme kisub jälle sajule. Tegin siiski täna need proovisurfid põllus ära.
Pesa põllu teepoolses otsas suht viletsas mullas.
Pontsu urises ja haukus kartulikonksu peale. Ikkagi uus ja võib-olla ka ohtlik asi!
Pesa põllu teises otsas vana ajalooks saanud sõnnikuhunniku põhjal.
Pole viga! Tegelikult ma nii suuri kartuleid ei lootnud küll veel leida. Nüüd siis järjekordne kuluartikkel maas!

Väike ringkäik aias

Täna on selline tüütult pikk päev. See peaks ju suvisel ajal ainult tervitatav olema, aga momendil ei ole. Mind hirmutati täna arsti juures nii ära, et olen erandkorras isegi sõnakuulelikult käitunud ja jalad seinal vedelenud. Aga vedelemine on äärmiselt igav. Nüüd käisin ikkagi tiiru õue peal. Ilm selline pilves ja pildid peaks välja tulema.

Kõigepealt üks varahommikune foto terrassi ukse pealt. Avastasin, et meil õu kasse täis. Püha taevas, Hallul on kaks poega: duubel 1 ja duubel 2. Ja parajad suured juba. Ja väga metsikud. Üks jäi ikka pildil näha ka, teine lidus minema ja on kõnniteel näha tumeda laiguna.
Aga mulle meeldib see pilt rohelise kontrastsete toonide pärast.
Kartulimaa näeb välja liiga ilus. Nii ilus, et mul hakkab tekkima kuri kahtlus, kas siin pole mitte pelgalt varte kasvatamisega tegemist. Äkki all pole ühtegi mugulat? Homme lõunaks keedan veel viimased poest toodud kartulid ja siis teen selle esimese kontrollreidi ära. Vaatame siis, mis pilt avaneb, kui üks pesa üles kaksata.

Ikka ja jälle rõõmustan aedhortensiate üle. Usun, et nemad ka rõõmustavad, et lõpuks ometi pääsesid vahtra varjust päikese kätte.

Oh sa imede ime! Leidsin avamaakurkide peenrast esimese kurgi! Aga ta on ka ainueksemplar. Peale tema leidsin veel ainult kaks kurgialget. Ülejäänud on õied. Isasõied.

Mulle ei anna kuidagi hingerahu need Hansaplantis nähtud roosad astilbed... See on nüüd muidugi utoopia kanti kalduv mõte (arvestades halvenevaid majandusolusid), aga unistada ju ometi võib. Ka masu ajal. Või just eriti masu ajal, kuna siis ju muud suurt teha polegi.

Nimelt see meie aed on selline.... kuidas seda nüüd öeldagi.... noh, pooleldi nagu mets või midagi sinnakanti. Ega polegi erilist võimalust mingeid erilisi peenraid aretada. Aga vot see kuuri serv on veel vaba. Mõõtsin sammudega ära: 15 sammu (tavalist, mitte 1m pikkust). Kui kaevaks sinna peenra. Tean seda rohukamara alust pinnast - see töö saaks jube olema...

Noh ja kevadel, kui eelarvesse suurte kulude lahtrisse kirjutatust veel midagi üle peaks jääma, siis äkki....

üldiselt jääks see peenar suht santi ilmakaarde, nimelt põhja.

Tänasest päevast

Jõe poolt kostab jälle kõva kohinat. Eks see sagedaste vihmahoogude vesi peab ju lõpuks mõju avaldama ka. Ja kingalill hakkabki õitsema!

See on nii erksavärviline pilt, et tundub ebareaalsena. Aga sellised on praegu Imepeenras päevakübarate sektorid.Vihm läks aina hullemaks ja see sundis tellingutelt alla ronima. Sõitsime siis hoopis Kiili Maximasse. Mustsõstrad on varsti valmis ja vaja nad sisse teha, mistõttu suhkruvoori minek oli igati asjakohane. Ja kui juba sealkandis, siis loomulikult võtsime ette ka kontrollreidi Hansaplanti.

Appi, appi! Küll seal oli igasuguseid ahvatlusi! Hästi vahvad olid kahte sorti kellukad. Ma polnud selliseid varem näinudki. Nimed muidugi meelde ei jäänud. Aga imeilusad olid nad küll!

Ja seal olid astilbed!!!!!!!

Mulle need lilled meeldivad kohe väga, väga! Neid oli seal ka rikkalikus värvivalikus. Kõige rohkem meeldis siiski roosa astilbe. Aga ma ei suuda praegu küll välja mõelda, kas ja kus oleks meie aias see koht, kus astilbede efektne õieilu kõige paremini esile tuleks. Siinkohal meenub pilt ühest ajakirjast, kus heleda maja seina ääres oli pikk peenar, millel ilutsesid roosad astilbed. See pilt jättis vapustava mulje!

Muidugi oli ka meeletult roose, aga neid ma mitte ei vaadanudki. Mul ei õnnestu rooside kasvatamine.

Kiilis on ka lemmikloomapood. Sealt saime lõpuks paar vahvat palli meie Pontsule. Vaatasime ka jalutustrakse. No küll need on imelikuks disainitud! Isegi müüja ei saanud aru, mismoodi koer sellise asjanduse sisse tuleks toppida. Naersime koos müüjaga, et nüüd oleks küll hädasti vaja toote kasutusjuhendit.

No need traksid me veel ära ostame, aga hiljem. Ehk sügise poole, kui kutsa natuke suuremaks on kasvanud.

Tegin mõned pildid ka lillhernestest:

Aga mis kõige olulisem: täna on jaagupipäev. Jaagup aga lööb raudnaela heinakõrde ja viskab külma kivi vette. Veel jaagupipäevast loe siit.

Võõrasemad

Hansaplantsist ostsin täna kaks pakki võõrasemasid. Pärast vihmasadu külvasin seemned maha.
Helelillade õitega Fancy Silberblau.
Koukisin pakendit lahti ja üllatus-üllatus: pakis oli tervelt kümme seemet. Kusjuures ühe suutsin veel ära ka kaotada.
Lillade kriimudega valgeõieline Swiss Giants Silverbride.
Valge võõrasema seemneid oli ikka natuke rohkem, aga ka siiski liiga vähe.
Hinnast me ei räägi, aga ma oleks küll tahtnud näha vähemalt poole väiksemat hinda. No küll nöörivad!

Kui nad nüüd idanema peaksid, siis tulemus on mitte just selline, nagu ma soovinud oleksin. Lillat on vähem, valget rohkem.

Lillepada

Yesssss! Teine istutusvoor pajas on läinud õigesti! Need kivid paja põhjas õigustavad end filtrina väga hästi.
Pada on täies õieehtes. Mu meelest on eriti tore, et osa taimi on niimoodi natuke allapoole ka kooldunud.
Olen rahul! Täiega!

Varahommikune pildiseeria

Täna selline jahedavõitu, kuid päikeseline hommik.
Esimese hommikuse käiguna tegin tiiru kartulimaale. Küll mulle meeldib õitsev kartulipõld! Tegelikult on kartulil ikka imeilus õis. Tahtsin sellest valgest õiemerest ühe ilusa pildi teha, aga ei õnnestunud. Oleksin tahtnud teha pildi piki kartulivagusid, aga siis oleksin pidanud pildistama otse vastu päikest või teisel juhul oleks minu vari pildil domineerima jäänud. Tegemata jäi.

Selle asemel tegin pilte järjekordsetest sügise saabumise märkidest. Jeerum, ma nüüd ei teagi, kuidas käänatakse: kas aster - astra või aster - astri :( !!!!
No igal juhul on need lilled õitsemisega sellises staadiumis:

valge:
lilla:

roosa:

Aga seda ma ei tea, kes on sellel pildil. Kutsika tunnen küll ära :) , aga vot see lill. Pildi tegemiseks oli küll sobilikult varjuline, aga ikkagi on õied sellised udused. Tegelikult on see sinine ikka tunduvalt inensiivsem. Näen oma blogi külastuste aadressidelt, et paljud on tulnud aiablogide kaudu. Kas keegi aiaspetsidest teab selle lille nime? Loodan kommentaariumi abil targemaks saada!

Päeva kokkuvõte - seekord rahulolev :D

Täna hommikul oli äratus kole vara - väike kutsa hakkas poole viie ajal kõva häälega nõudma, et temaga mängitaks. Käisin temaga õues ja siis kolisime alla elutuppa, et ülejäänud pere magada saaks. Suure müdistamise peale jäi see tegelane lõpuks jälle magama ja selle tralli peale sai ise ka hilise hommikutunnini põõnatud.

Hommikul oli ilm selline jahe. No mitte ei ahvatlenud õue minema! Istusin siis arvuti taha ja tegin natuke midagi kasulikku ka ära. Nimelt natuke eesti keele materjale kolmanda klassi jaoks.

Aiablogijad isekeskis arutavad, et nad oma blogide postitustega mingil määral mõjutavad üksteist. Nad mõjutavad ka mind, võõrast lugejat. Olen saanud selle kevad-suve jooksul natuke targemaks ning loomulikult mitmeid uusi ideesid.
Põnevaim nendest on AiaKirjaniku keraamiliste plaatidega kaetud köögilaud. Raplas ehitusmaterjalide poes on juba eelluure tehtud. Kui elu-olu tubasemaks kisub, siis teeme omale ka uue köögilaua. Seda ma luban!

Meie Pontsu on üks ütlemata tragi kutsikas! Täna ta parajasti magas kamina ees, kui ma välja hiilisin. Elutoa suur aken (või uks - ma ei saagi õieti aru, kumb ta siis on) oli poikvel. Läksin maasikamaale. Natukese aja pärast tuli kutsikas mulle järgi, ise kilkas suurest rõõmust nii et mets kajas. Ta võttis siis jälje üles!!!

Hallide kassidega saab kutsikas täitsa hakkama - ärgitab neid küll mängima, saades aga vastuseks pahura kõhina, jätab nad rahule. Aga meie must Hugobert! Tema vaeseke ei pääse enam üldse tuppa. Ta kooleb meil niiviisi varsti nälga! Niipea, kui ta kuskilt nähtavale ilmub, nii sööstab Pontsu tema poole. Küll siis on lidumist: kass ees, kutsikas järel! Pontsu vend on ka selline üleni must ja siledakarvaline. Kas Pontsu peab äkki musta kassi oma vennaks? Vähe usutav, aga imelikud on need suhted neil loomadel.

No pidin ju oma päevast kokkuvõtte tegema :)
Rahul olen selle tänase päevaga, jumala eest! Ja iseendaga ka :) Harva juhtub sellist päeva, kus kõik plaanitu saab ka tehtud. Täna siis selline edukas päev. Käisin veel pimeda eel uut peenart imetlemas ja ei oska aru saada, kuidas ma varem sellise lahenduse peale ei ole tulnud. Ideesid hakkab nappima või mis värk???

Homme tuleb telefon käepärast hoida. Ei mina usu, et poisid Järlepa järve ääres rabasaarel kuigi pikalt vastu peavad. Tuleb millaski nende varustusele järgi minna.

Väike aiakujunduslik projekt

Aiablogijad muudkui kirjutavad oma imeilusatest hostadest. Meie aias ka neid terve armee. Ja just need võimsad puhmad, mis kasvavad kuurirõdule suunduva kõnnitee ääres, vot nendest ei saa enam kuidagi mööda - nii suured on nad.

Ma pole veel kunagi söandanud taimi keset vegetatsiooniperioodi ümber istutada. Ikka kas selle alguses või lõpus. Aga tuleb välja, et kannatavad küll keset suve istutamist. No teen siis kah katset.

Vot nüüd seoses majale uue undruku selga sättimisega tuli tahtmine veel maja ümbrust ka muuta. Kaunimaks või nii.
Ja siit siis tekkiski mõte teha väike hostade peenar köögi akna alla ja tuulekoja seina äärde. See on selline pime koht, kuhu vaatamata edela suunale päikest suurt ei paista. Kaks vana vahtrapuud esinevad meil siin vankumatute päikesepüüdjatena.

Esimesel pildil käivad kaevetööd. Muru siit niikuinii eriti hea niita pole. Ja oleks siis ka muru - vesihein, va vaenlane, peamiselt vohamas.

Nu jah, sain arvutis oma tööd valmis ja nüüd paras aeg jälle aeda väisata.
Mulle tundub, et olen taaskord selle kitse olukorras, kes ei suutnud otsustada, kummast heinakuhjast sööma hakata. Mul see jama lugu, et ei tea, kas juurida välja need lopsakad puhmad kuurirõdu juurest (hullusti kõnnitee peal) ....
....või haugata nende hostade küljest, mida siin kasvuhoone taga jae ja hulgi kasvab.
Egas midagi, tarvis iseendaga ülemat nõu pidada ning üks peenemat sorti "SWOT" analüüs teha.

Niipaljukest jõudsin ikka otsusele, et ju sel suvel see verandaterrassi projekt käiku ei lähe. See osa majast, mis uue voodri saab, see tuleb ju ka ära värvida. Ja mu mehel see puhkusekribal ka juba läbi ning pea see minu puhkuski otsa ei lõpe (Et susi teda sööks! Seda kiiresti lendavat aega, noh, ma mõtlen.)
Seega tuleb tolle tulevase terrassi alla jäävale alale ikkagi hostad istutada. Küll siis, kui aeg küps, nad jälle ümber saavad istutatud. Ükski aed ei saa ju kunagi päriselt valmis.

No nii, mu tänane töö on nüüd valmis! Tegin pildid ära ja ole siis lahke - blogger ütles - unavailable. Nii tükk aega. Õnneks nüüd jälle OK.

Trepi servas.....

Köögi akna all....Teise ukse ees..... Siin nüüd küll veel ka tellingud püsti, aga nendel mu mees sooritab oma akrobaatilisi etüüde veel mõnda aega.

Ja ikkagi haukasin nende hostade küljest, mis kasvuhoone taga kasvavad. Vaesed puhmad näevad nüüd sellised õnnetud ja katkutud välja :(

Ja küll oli tegu nende hostade juurimisega! No ei lähe labidaleht juurepuhma sisse! meeletult võimas juurekava!