Tere hommikust, päikeseline talvehommik!

Kunagi Pedas olime sunnitud õppima tsiviilkaitse med-õdedeks... siis ühe tõve nimi jäi ikka hästi meelde küll - too on unitõbi. Õppejõud hoiatas, et pidi olema letaalse lõpuga. Meie, tudengid, leidsime siis kohe, et meil on kallal just tolle tõve kergem vorm - unised olime kogu aeg, aga elus oleme siiani. Vot nüüd on kuri kahtlus, kas mitte selle tõve raskem vorm ei ole mind tabanud... Kui mitte arvestada lühiajalist ärkvelolekut + autosõitu vahemikus 5.30 - 6.00, siis tegelikult algas tänane päev alles kell kümme.
Poisid alles magavad, sest kuulsin, kui nad üles magama tulid ja vaatasin siis ka kella - ei tahtnud oma silmi küll uskuda, aga kell oli 3. 40!
Nojah ja siis varahommikul särasid taevas tähed ja termomeeter näitas k o l e d a t p a k a s t tervelt - 7,4 kraadi :D Ja nagu hoiatas ilmateade - teedel on tõesti kiilasjää - eriti just asfaldil. Päikesekiired Heinassoos

Naabertalu metsa ladvad ka juba päikest tervitamas.

Tolle Peda meditsiiniõpinguga seoses kisub alati suu muigele, kui teleris räägib Kuno Kutsar. Tema luges meile bakterioloogiat. Kutsusime teda Kepikeseks. Ta on oma kutsumusele truuks jäänud ja manitseb teleri kaudu inimesi praegugi igasuguste ohtlike bakterite ja muude selliste kahtlaste tegelaste eest.

Ja vennas oli tige, kui minu sõjaväepiletis koos kõrgkooli diplomi saamisega tõsteti ka aukraadi - kõik meie tüdrukud olid korraga NA seersandid! Tule taevas appi! Aga vennas jäi kahele kroonuaastale vaatamata jefreitoriks. Ta siis torises, et maailm pidi olema ebaõiglane - nüüd tema peab õele "kulpi viskama". No ja ega ma ei unustanud talle seda ka kunagi meelde tuletamata! :D

Ohhoo! Selle kirjutamise ajal on päikeseketas kõrgemale kerkinud - juba võib kuuselatvade vahel oletada, et sealt ta tulebki! Ilus: päikesepaiste, härmas puud ja mõõdukas külm - talv?

Tänase päeva töö

Teine sokipaar valmis. Kui mõelda nende inimeste peale, kes käivad linnamüüri ääres sokke müümas ja sellega elatist teenivad, siis need peavad küll imeinimesed olema. Minu päevatöö on üks paar. Kui see on villasest lõngast kootud, siis maksab paar sada krooni? Rohkem? Vähem? Noh, vahet pole, igal juhul mina oma kudumise tempo juures läheksin kõige kiiremas korras pankrotti :D Nüüd teen vahelduseks ühe paari endale ka ja seda lihtsalt sel proosalisel põhjusel, et tolle kampsuni üks lõngadest on selline kahvaturoosa. Kardan, et ükski minu meesperest ei oleks nõus roosasid sokke jalga panema, vastupidiselt minule. Katsetasin ja proovisin üht ja teistmoodi, aga kuna lõng on selline suht jäme, siis mingi koemustriga jantima ei hakka - proovilappide varal selgus, et ega suuremat efekti pole. Piirdun seekord parempidise keerdsilmusega. See jääb selle lõnga juures päris kena.

Aasta 2008

Juhtusin vaatama Hannes Võrno saadet "Ilus ja valus 2008". Mõtlesin siis, missugune oli see aasta minule. Üsna raske on anda hinnangut kalendriaastale, kuna kogu minu elu-olu on väga tugevasti seotud õppeaastaga, mis läbib aga kahte aastaarvu.
Aga siiski.

1. Vanem poeg lõpetas gümnaasiumi
2. Leidsin endas selle julguse, et esitasin paberid atesteerimiskomisjonile - ja õigesti tegin!
3. Mees loobus koos poja kooli lõpetamisega selles koolis töötamisest - bensiinikulu oli ikka üle igasuguse taluvuse piiri.
4. Mees sai meelepärase uue töökoha, kus ei ole vaja tööd koju kaasa võtta.

Tööl:
1. Organiseerisin IKT-põhise ürituse 6KK raames
2. Käisin Pühajärve koolis järel Harjumaa Kaunis Kool 2007 preemial.
3. Lasksin džinni pudelist lahti ja viisime oma kooli pargis läbi ürituse "Kõue laste simman 2008"

Miinuspoole pealt:
Ma pole veel kunagi nii hoolimatu olnud oma aia ja peenramaa vastu. Nüüd tagantjärele on sellele paha mõeldagi. Kevadel ja suvel tundsin, et nii nagu sportlastel kaob motivatsioon, kui pole, kellega konkureerida, nii ka minul puudus motivatsioon. Seni ikka jagasime taimi emaga, vaatasime, kuidas kellegi aias asjad edenevad... Nüüd on ema aed tühi. Venna pere ei jõua kahe kodu vahet sõeludes Tallinna kodul silma nii põhjalikult peal hoida. Ja minul puudub nii moraalne õigus kui ka kohustust seal midagi teha.
Kui varem oli ema sünnipäev tärminiks, millal tuli tomati- ja paprikaseemned külvata, siis nüüd ei olnud kuu aega hiljem veel seemned ostetudki.
Ja aiamaal polnud mitte ühtegi juurvilja...

Uue aasta kevadel tuleb end tõsiselt käsile võtta ja selline allakäik kindla käega lõpetada. Igatahes vaim on selleks valmis, juba see on esimene edusamm.

Rohkem vist polegi midagi olulist toimunud. Vist. Vaja veel selle asja üle mõelda.

Sukavarrast veeretamas

Sokikudumisel kuulub "seljavõit" mulle! Triibunduses ei ole mitte kõige vähimatki mustrijoont ega süsteemi silmas peetud - tuli nagu tuli. Kummikute sisse ja mööda raba trampimiseks ei ole ka mingit peenemat lõnga vaja, kõlbab second hand kampsiku harutatud lõng kah ja hästi kõlbab. Kogemused näitavad, et nii on saadud hästi soojad ja väga vastupidavad sokid. Mulle ei meeldi nõelutud sokid, kohe üldse mitte -jah, siinkohal on säästlikkus jälle sootuks kõrvale jäetud :) Nüüd uued silmused üles luua ja siis näis, millised sokid järgmiseks välja tulevad. Mehed vaatavad "Die Hard 3", siis paras ninapidi kudumises olla, vägivald ja tapmine ei lähe just eriti hästi peale.

Vahelduseks natuke näputööd ka

Täna sai natuke jälle näputööd tehtud - noh nii vahelduse mõttes või nii. Narr ka niisama teleri ees istuda, miskit kasulikku tuleks samal ajal ikka teha ka. Kuna mul on enamasti mitu asja korraga tegemisel ehk teisisõnu - pooleli, siis valisin kõigepealt sellise asja, mis ruttu valmis saab. Sinise-valgega pajalapp oligi just pooleli. Hoog sai aga nii suur, et leidsin lõngakotist ka sellise kahtlase struktuuriga vanaroosa lõnga. Sellest sai teine lapipaar valmis. Nüüd üritan sokkidega ühele poole saada. Endale on mõnus kududa ja seda lihtsalt sellepärast, et on lootust, et sokk saab kunagi ikka valmis ka. Aga kui tuleb sokke kududa hirmsuure sokinumbriga jalgadele - siis tundub, et sokikudumine on peaaegu võrdne vesti kudumisega. Igatahes plaan on selline, et täna küll enam kooli/töö peale ei mõtle. Mees muidugi ainult muigas minu sellise avalduse peale :) Pajalapid on kahekordsed ja heegeldatud hästi jämedast lõngast.

Jõulud = hoolimine, inimlikkus.

Olen "Võsareporterit" pidanud ikka selliseks lobasaateks, aga täna sattusin vaatama selle saate jõulu-eri. Arvamus Võsa-Petsist muutus selle saatega märksa paremaks. Saatest selgus, et kogu aeg ja kõigile ei olegi parim maispala teine eestlane. Inimlikkust ja heasoovlikkust ikka jätkub ja selle üle on nii hea meel.
Sellest Ruslanist ja tema murest olin juba ka ajalehest lugenud, aga tolle vanamemme lugu oli küll jube. Kuidas on võimalik, et inimesed elavad sellistes tingimustes? Uskumatu! Ja see vene poiss, kes kaubikus elas! Ime, et keegi teda kõige selle kaubikuga minema ei olnud peletanud, et eramaa või mis kõik veel. Ja keegi ärimees vaevus ka vaest poissi teeotsale suunama. Kross või Gross, sellest jutu põhjal aru ei saanud, aga kui mees ütles, et tegeleb toiduainetega, siis ju ta Oleg Gross oli. Au ja kiitus inimlikkuse eest! Loodetavasti ei kasuta see noormees saadud abi kurjasti ära, vaid oskab kätte näidatud suunda pidada ja saab oma elu peagi joone peale. Sellistest asjadest kuuleme ikka enamasti jõulude ajal.
Nagu ka see Tartu noormeeste ettevõtmine koguda raha metsas kiletelgis elava mehe elutingimuste parandamiseks. Aga kui kõik tundub juba hästi olevat, ilmub ikka kuskilt välja keegi "heasoovija", kes võtab vaevaks välja kaevata mingid vanad patud, tehtud või tegemata asjad. On see kadedusest? Ei tea. Keegi meist ei lenda ringi, inglitiivad seljas. Kes tahab, leiab alati midagi, millest kinni hakata ja siis võimalikult suureks puhuda, et aga uhkem ja sensatsioonilisem oleks. Paraku.

Palju kära ei millestki

Postimehes väga informatiivne artikkel, milles nördinud ajakirjanik pahandab selle peale, et Tallinnas kasutatakse VANU tänavakaunistusi. No tule taevas appi! Kas tõesti peab need igal aastal taas ja taas uued ostma? Mõttetu laristamine!
Lugesin ka artikli kommentaaare ja leidsin väga hea killu: Cosmopolitan on eesti keelde tõlgituna -Kos Mo Palitu Om? Väga hea pealkiri! Pole küll õrna aimugi, mida see Cosmopolitan sisaldab, aga kahtlaselt ameerikalik tundub see olevat küll.
Milline Tallinn jõulude ajal välja näeb, seda tean täpselt sama vähe, kui sugulased Vastseliinas. No ei ole asja sinna all-linna. Ühtegi koolitust pole ka viimasel ajal olnud - seega - maakal suht ükskõik, kuidas päälinn särab või säramata jätab.

Hommik on õhtust targem - vähemalt väidetavalt

Ja nii ta läkski... Hommikul ütles Issuu keskkond, et sorry, aga tuu ep läe teps mette. Nüüd siis laeb Zamzaris see lühendatud variant. Näis, mis sellega saab. Vahelduseks tippisin Google otsingusse mõned näputööga seotud märksõnad ja leidsin palju vahvaid pilte. Sellist pilti, kus inimene ise demonstreerib valminud näputööd enda seljas - no seda ma nüüd küll kasutada ei saa, aga puhtalt näidiseid varusin küll.
Kõige suurem üllatus oli see, et need pildid on enamasti käsitööhuviliste naiste blogidest. Paljudel on see osa "Minust" kenasti täidetud ja üllatus-üllatus - nende näputööde autorid on väga noored - kas alla kolmekümne või veidi üle. Uskumatu! ja mina arvasin, et meie Sirje on ainus alla neljakümnene, kes näputööd teeb! Aga ei ole ilm veel lootusetult hukas! Õnneks! See süda tuleks proovida järgi teha. Sõbrapäev tulemas. Nojah, kui selle sõbrapäeva peale mõelda, siis tuleb küll selline kole mõte, et eh, vanaks hakkan jääma.... poeg saab juba kakskümmend. Jube lugu! Kui mina kakskümmend sin, olin tõsiselt masendunud - mul juba 2 ette tiksunus, aga vennas selline "titt" alles.

need liblikad on huvitavad. kevadeks , kui ma talve-letargiast üles ärkan, tahaks paar sellist pluusi peale teha.

Seda roosat mustrit ma pole vist kunagi katsetanudki. Ema seda tegi, seda ma mäletan.

Peaks suurema poisi käest küsima, kas ta sellise mütsi paneks pähe .... olen aru saanud, et ta kannab selliseid, noh... teistmoodi asju.

Jõululaupäev ja 1. püha hakatus

Sellist jõululaupäeva pole olnudki. Poisid ütlesid kohe hommikul, et ema, ära hakka täna üldse vaeva nägema, ootame isa ka koju, siis tähistame jõule. Ja nii tegimegi.
Poistele oli ikka üht-koma-teist varutud, neil ikka oli natuke pühade moodi see asi.
Mina jõin kohvi nii, et Magnus tundis juba huvi, kas kofeiini-laks liiga ei tee. Vot ei tee! Olen püüdnud kohvitamist vähendada, aga seda tuleb tõesti teha vaheaja sees, mitte töö ajal, sest need "võõrutusnähud" ilmnevad meeletu peavalu näol. Isegi lapsed klassis saavad aru, et õpsil on miskit viga - küsivad siis kaastundlikult, et "Kas sul pea valutab? Kas valutab palju?" :D

Pole ammust ajast enam nii palju telekat vaadanud, kui eile - üks film teise otsa. No vahelduseks on seegi hea, muidu ainult kuulen, mis telekas räägitaks, sest omal ikka tavaliselt mõni muu töö pooleli.

Lugesin Koolielu portaali vestlusringis jõulutoetuste teemat ja mõne kommentaari puhul tekkis küll tahtmine ka sõna sekka öelda - juba klõpsasin lingile "lisa arvamus", aga loobusin. No ma ei saa aru, mida on koolielust eemal olevatel inimestel öelda õpetajate töö või palga või preemiate kohta. Küll teeb viha! Eks me oleme jah ühed rumalad, laisad, lastevihkajad, - ikka see kõikse hullem kontingent siis maamuna peal!!!!! Miks on õpetajate palganumber kogu ühiskonnal hammaste vahel? Kas see oleks lapsevanematele sobiv, kui meie tööd väärtustataks miinimumpalgaga? Sellisel juhul ei jää üle muud, kui tuleb oma võsukestele võtta guvernant, sest koolid jäävad tühjaks - esialgu õpetajatest, siis juba ka õpilastest.
Meie koolis on õnneks kõik kohad täidetud. "Mure" on vaid meie noorukese loodusainete õpetajaga, kes korduvalt on "ähvardanud" jääda koju ja hakata lapsi kasvatama. Eks see aeg ju tulebki õige pea ja vot siis oleme küll püstihädas: kes hakkab andma füüsikat, keemiat, bioloogiat, geograafiat ja 7. klassi loodusõpetust?

Eile sai ka natuke tööd tehtud. Trükkisin ümber jõulumuusikali stsenaariumi ja lisasin sinna, kuhu vaja. Klassi jõulupeo materjalid on ka korras. Nüüd tuleb veel laste saadetud kaastööd kokku koguda ja meie ajalehe number valmis teha. ..... ja tööplaanid .... uuh, ma vihkan neid!

Praegu on praad ahjus, salatimaterjal on hakitud ja mandariinitordid valmis.

Eile poes ei käinud, täna ka ei lähe ja loodan, et ei pea ka homme minema.

Saabuv 2009. aasta on ühes mõttes hea aasta - ära lõpeb Hansapanga või mis ta nüüd iganes ka ei ole - orjamine - laenukoormis langeb kaelast ära. Samas, kui väga kriitilise pilguga ümber auto käia ja mõelda, et vanust sel ka juba 11 aastat, siis .... vot enam ei taha kasutatud autot. Kui, siis uus, aga see tähendab 5-aastast liisingukoormist jälle ... Kohe ei saa elatud ilma, et pangale võlgu ei oleks.

Küünlad on süüdatud

Käisime täna kalmistutel ära. Tuhala kalmistuga pole probleemi, aga Liivale ma küll pimedal ajal "turvameheta" minna ei julge. Jõulureedel ka juba palju küünlaid puude all kumamas. Ilus oli küll!

Jõululund sajab!

Niimoodi jäi pildile hästi tihe lumesadu.

Kuigi ma talve eriti ei salli, siiski on ilus vaadata, kuidas lumeräitsakaid sajab ja sajab. Ja ma sain endale lõpuks saba peale ka astutud - juba on natuke sellist tööd tehtud, millega võiks ehk isegi rahule jääda. Nimelt panin oma selle õppeaasta tööde nimistusse ka jõuluõhtu kava. Linkisin luuletused ka juurde. Nüüd vaja veel näidenditega sama teha, aga nendega läheb aega - neid mul arvutis lihtsalt pole - järelikult pole midagi ka linkida. Kui asi valmis, siis võiks selle looga päris rahule kohe jääda!

Kassidel ka püha

Sohvil ja Hallul ka pühad. Muudkui vitsutavad krõbuskeid ja põõnavad. Ja ma pidin köögis peaaegu et hiirele peale astuma!

Pühade-eelne möll kaubanduskeskuses

Arvasime, et oleme kohe hirmus kavalad ja läheme varakult linna šopingule, noh et linnarahvas alles põõnab ja parkla siis tühi. Aga ole sa lahke! Ülemiste keskuse ilmatu suur parkla oli juba kell kümme nii pilgeni masinaid täis, et ei teagi kohe, kuhu parkida. Lõpuks saime kõige tagumisse ritta vahetult ühe välja tagurdava auto kohale. Ja kus olid sabad! Räägitagu veel mingist majanduskriisist või mis see pidi olema. Aga tegelikult oleksime kõik vajaliku saanud kätte ka Koselt, aga vot nende mälupulkade hankimisega on Kosel nüüd küll natuke keeruline, sellepärast siis see linnasõit.

Paar viimast päeva olen muudkui meie "firmakat" banaanirulli teinud ja siis olen - ihhiii - pidanud retsepti ka kaasa andma. Nüüd mõtlesime, et teen hoopis vahukoore-mandariinitorti. Mandariinid oleks nagu kohustuslik element jõulude juures.

Ja seekord on meil jõulud sellised ameerikalikud - jõululõuna tuleb esimesel pühal, mitte jõululaupäeval. Siis on kogu pere kodus. Homme ajame peenemalt läbi - poisid saavad midagi head-paremat. Omale aitab mandariinidest ja kohvist küll.
Mees on homme tööl ja keegi ei pretendeeri minu läpakale. Saan rahulikult tööd teha. Tuleb välja, et see eilne personalikoosolek ajas mind ikka päris närvi. Isegi unes mõtlesin selle paganama klassi e-portfolio peale - ikka mis tegemata ja nii ja naa. Kõrvale hiilida ja nägu teha, et mina ei tea sellest asjast mitte midagi - vot seda ka enam ei saa. Ja tähtaeg on vist 7. jaanuar. Ma ei ole tahtnud Koolielu kodulehele mitte vaadatagi!
Õnneks on tegemist konkursiga, kus asja vaatavad üle Koolielu aineeksperdid või kuidagi niimoodi.

Õppematerjale mulle ei meeldi sinna Koolielusse saata. Uskumatu, kui terava keelega ja õelad on üksteise vastu meie pedagoogid. See tööde hindamine ja kommenteerimine on kohati üsna jõhker. Ma arvan, et kui mulle üks või teine töö ei meeldi ja ma ei saa seda kasutada, siis ma olen vait, mitte ei halvusta. Ja tegelikult on ju õpetajate tehtud töölehed ka ühe ja sama teema kohta suhteliselt erinevad. See ei sõltu ainult õpetaja isiksusest või kompetentsusest, vaid suurel määral siiski ka õpilaste kontingendist. Kummaline, kuid aastad ei ole ka siin vennad. Olen sageli tähele pannud, et valmis töölehti ei ole võimalik alati järjestikustel aastatel kasutada: kord oleme õppinud rohkem, kord oleme tähelepanu pööranud hoopis millelegi muule teemaga seonduvale jne.

Väike heegeldus

Vaatan küll pilte, aga lõpuks pusin miskit ikka ise valmis. Üks variant selline.

Pagana jõulujutlus

Minu mees on teada-tuntud jutumees. Ja kuna tal jõululaupäeval just valve, siis jagati kõigi kallil jõuluõhtal tööpostil olijate vahel ülesanded ära ja tema peab esinema "jutlusega".

Üks osa tema "jutlusest" on vägagi huvitav:
... See kõik on vähemalt meie laiuskraadil üks suur vale ja pettus. Mitte hõiskama ei pea meie praegu, vaid murest ja hirmust murtuna vaikses omaette olemises sündmuste käiku jälgima. Juhtumas on midagi kohutavat, korvamatut. Päike on suremas.
Korrates L. Meri sõnu raamatust "Hõbevalgem": "Suveharjal oli päike oma võimu tipul ja see oli rõõmupidu. Taliharjal oli päike suremas ja jõulud olid hirmupäevadeks. Saarlased kindlustasid end häda vastu sellega, et joonistasid akna- ja uksepiitadele päikesekodaradd, päikese kiired ja alles nädalapäevad hiljem, kui päike kukesammul jõudu hakkas koguma, tõmbas kodaraile taas sündiva päikese ringi ümber. Jõulude ajal ei tohtinud majas tuli kustuda. Õled toodi tuppa ja kogu pere oli koos, et vaheldumisi tuletera valvata ja kaitsta."

Niisiis oli pööripäeva õhtusöök muistsete eestlaste jaoks kõike muud kui rõõmus. See võis jääda viimaseks. Päevapööramise ööga ei olnud ohud veel möödas. Valitses habras tasakaal, mida öine tule valvamine pidi valguse võidu poole kallutama. Järjekindlalt käis peremees lumme torgatud teivast jälgimas. Alles siis, kui teiba vari kaugeimast märgist vaksa võrra teiba poole oli nihkunud, võis rõõmule voli anda. Päike oli päästetud. Eluandja aujärjele aidatud. Nüüd võis süüa-juua, mida süda ihkas, sest oli tekkinud lootus uuele saagile.

Selline rituaal kordus aastast aastasse. Päike oli seni küll alati halvast olukorrast edukalt välja tulnud, kuid....ei võinud iial teada.

Maausulistel on kombeks kohtumisel soovida üksteisele - Päikest! see komme pole mitte tuulest võetud, vaid kindla pärimusliku tagapõhjaga.

Niisiis soovin kõigile siinviibijatele uueks aastaks Päikest!

Kuidasmoodi ta selle jutluse rituaali ise läbi viib, kui vorm ei võimalda maausulise talismane ja muid vidinaid kanda, vot seda ma küll ette ei kujuta, aga ära ta selle teeb ja sealjuures hästi ja mõjusalt - see on kindel.


Ema mul mõnikord küsis päris murelikult, kuidas ma aru saan, millal see lõuapoolik tõsist juttu räägib.... Ajapikku see oskus tuleb ja kui aru ei saa, siis teen lihtsalt näo, et pole kuulnudki.

Siiamaani lapsed räägivad tema legendaarsetest ajalootundidest. Isegi kõige suuremad kaagid olid mõnikord ennast kuulama unustanud (täiesti tahtmatult ja kaagi reputatsiooni haavavalt).

Pontšo

Mulle niiii meeldivad pontšod! Mul on ka üks heegeldatud detailidest pontšo olemas, aga see on ruudukujuline, seega on tal neli tippu. Nüüd tahaksin sellist teha, millel oleks tipp ainult ees ja taga.
Neid kahte pontšot vaadates nagu saan aru, aga samas nagu ei saa ka... ma hakkaksin peale tipust, aga heegelmustri järgi vaatan, et on ikka kaelusest alustatud. Kui peaksin aega leidma, siis tahan igatahes proovida. Ajaga kipub aga juba ette teades olema nii nagu ta just parasjagu on - teda lihtsalt ei ole. Kogu aeg keegi tahab midagi: mul oleks siin nagu sajajalgsed - pidevalt on jama sokkidega - no ei ole neid. Ometi on sokid kõige sagedamini ja suuremas koguses ostetav kaup. Ma pean olema nagu mingi nuhk Albert, kes kõik kadunud asjad ei tea kust üles peab otsima. Nad lihtsalt lasevad end lõdvaks, sest kui olin üheksa päeva Kreetal, said kõik hakkama. Kuigi jah - tagasi tulles töötas pesumasin kaks päeva ühtejutti... No see selleks, ikkagi tahan pontšot!

Näputööd vaheajaks

Otsisin lumehelveste mustreid. paberist on neid lõigutud küll, aga kortsu ja katki lähevad need ajapikku ikka. heegeldatud asjakesed oleksid püsivamad.

No need on kenad küll, aga klassis ma neid kasutada ei saa. Kuidas ma saan lastele öelda, et limehelves on alati 6-haruline, kui ise olen üles riputanud 8-harulised. Ilmselt tuleb siis lisada klassikalised sõnad: "Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi".

Järsus kurvis pole mõistlik kihutada

Siin nüüd pildid meie laastatud kuusehekist:

Visit www.moblyng.com to make your own!

Jõulumeeleolu otsimas

Tuba on nii suur, et kuusk kaob ühte toanurka päris ära. Panin täna kamina kõrvale hoopis ühe raagus oksa. Selle külge sain rippuma panna meie vanad jõuluehted. Jälle natukenegi teistmoodi.

Juba mitmeid aastaid arutame siin isekeskis, et kuhu on kadunud see jõulutunne... Arvan, et:
a)lapsed on suureks kasvanud
b) teleris hakkavad jõulureklaamid vaata et "kohe peale jaani"
c) poodides on ainult üks suur osta-osta-osta (Võidab ju see, kellel on surres rohkem asju !?!?)
d) ilm on rohkem selline niru rannailma moodi (eh, eks vanasti oligi olnud taevas sinisem, lumi valgem ja mis kõik veel)
e) ja nii umbes 15 aasta tagusest ajast mäletan küll, et lund sadas akna taga, raadiost tulid jõululaulud ja köök oli küpsetamise lõhna täis (noh aga siis olid oma lapsed ju ka veel lasteaiaeas, ju sellega ikka saab kõik siduda)

Kuusk sel aastal üsna kobe.

Eile Koselt tulles sõidan meie kuusehekist mööda ja silmanurgast nagu näen, et midagi on valesti. Pidasin auto kinni ja ole sa lahke - keegi ei ole osanud järsku kurvi välja võtta ja oli pannud pambusesse ehk eesti keeli meie kuusehekki. Ja päris kenasti teist rappinud. Ilmselt auto kätte saamiseks oli vaja ka saagida. No millal seda küll teha jõuti, mitte ei tea. Vot mis tähendab, kui koera pole - mitte midagi ei kuule ega näe, mis oma valdustes juhtub.

Lähen vist välja ja teen sellest järjekordsest heki lõhkumisest pilti ka. No on tegelased, meie istutame, kastame ja ootame, millal puud sirguvad, et tee pealt meie õue-alale vaadet varjata ja nüüd sõidavad maha.

Ütlesin täna poistele, et lähen Sirjele lilli ostma. Poisid imestavad - eile alles ostsid ju Sirjele??? No homseks on lilli meie direktorile vaja.

Saime jälle kokku

Täna said täditütre kodus kokku sugulased, et tähistada täditütre ja tema abikaasa 50.-ndat pulma-aastapäeva. Mehed kaebasid oma rasket elu 100% - või 50%-liselt saarenaistega.
Minu mees ütleb peale iga saarlastest sugulastega kohtumist, et tal tuleb siis tahtmine kirikule lühter annetada tänuks selle eest, et tema naine kõigest 50% saarlane on. 100% -lise variandi puhul oleks tema vaeseke juba otsad andnud. See saare naiste kangus pidi ikka ületamatu olema. On jah ületamatu! Ja jumal tänatud, et on!

Iga kord, kui mu sõbrad täditütart näevad, imestavad nad, kuidas meil nii suur vanusevahe saab olla. Aga miks ei saa, kui minu isa oli 13-lapselisest perest noorim. Nii ongi minu vennas tädi- ja onulastest noorim. Vanusevahe on noorima ja vanima vahel aga kaugelt üle kolmekümne aasta.

Nii kahju, et Koidu meie hulgas olla ei saanud. Mina ei saanud oma vanemaid kuldpulma puhul meeles pidada muul moel kui küünaldega kalmistul. Täditütar käis abikaasaga koos aga kalmistul oma ainsa tütre haual. Loodetavasti on Koidu nüüd oma tütarde lastele kaitseingliks.

Peale Koidu õnnetut surma olen tihti mõelnud, et mul on vedanud ja tuleb tänulik olla iga päeva eest, mis meile elada on antud. Iga hetk võib olla viimane, eriti liikluses. Ma võin ju korralikult sõita ja kõiki reegleid täita, kuid siis kihutab vastu mingi hull ja ongi kõik. Koiduga just nii halvasti läkski. Ema-isa juures käies panen alati küünla ka Koidule, oma lapsepõlve mängukaaslasele...

Pingelangus

Küll on hea tunne, kui möödas on veerand, peo organiseerimine, huvijuhti mängides suure peo organiseerimine! Viimane prohmakas oli, et eile hommikul teatas jõuluvana, et ta VIST ei saa ikka tulla! Nagu ämbritäis külma vett kallati kaela! Esialgne varuvariant oli kohe oma mees, aga õnneks meie jõulukas sai omad asjad ikka ära korraldada ja oli õhtul kõpsti kohal.

Võrreldes eilsega on täna südapäeval isegi valge (niivõrd kuivõrd)

White Christmas? Eile hilisõhtuse lumesaju järgi oleks tahtnud küll paksemat lumekihti näha, aga kõigest selline see lumi meil on. Sugulased Võrumaal on aga suure lumega püsti-hädas. No on ikka suur riik see Eesti meil! Laias laastus 300 km ühest servast teise, aga kliima on totaalselt erinev.

Täna varahommikul Aruvalla viaduktist natuke maad meie poole nägin auto tuledevihus metskitse üle tee minemas. Kartes, et kui on üks, siis võib neid ka rohkem olla, püüdsin pidurdada, aga tee oli libe mis kole - no ei jää seisma! Ja tuligi teine kits! Mõtlesin, et nüüd käib küll kõks ära, aga auto jäi juba peaaegu seisma ja kits ka vist suutis kas peatuda või suunda muuta, igatahes pääsesime mõlemad. Jõudin juba mõelda, kui palju võiks üks selline loom autot lõhkuda (esituli kindlasti, kui mitte mõlk külje sees). Ja mida peale hakata vigastatud loomaga? Surma ta vaevalt nii väikese hoo juures oleks saanud, aga .... Siinkohal meenub lugu sellest, kuidas mees helistab politseisse ja teatab, et ajas põdra alla. Mida nüüd teha? Politsei annab nõu, et ega muud pole teha, kui tuleb veri välja lasta.... jne...

Nüüd on see siis tehtud!

Meie jõulupidu on peetud. Väga ilusasti tuli välja! Paaris kohas läks tekst sassi, aga lapsed oskavad väga hästi improviseerida.
Meie õpilaste arvu vähenemist peegeldab ka meie jõulupeo publiku arvukus. No ei ole enam aula puupüsti rahvast täis! Kõik näevad lavale ja seina ääres püsti seisvaid inimesi oli ikka suhteliselt vähe.
Piltide üles laadimine Moblyngis praegu käib. Lapsed kepslesid minu ümber ja kauplesid, et ma juba täna pildid kodulehele üles paneksin. Ütlesin küll, et õpetajad istuvad veel kohvilauda ja saan hilja koju, aga lapsed lubasid kasvõi kell kaksteist öösel vaadata, kas pildid on juba üleval. Noh, eks näe, kaheteistkümneks on kindlasti olemas.

Jõulupeopäev

Küll sai täna hommikul magatud! Ja pere tellis hommikuks pannkooke - justkui oleks nädalavahetus! Leelo oli helistanud kui ma veel magasin. Arne ütles, et mul pidavat olema teise klassi inglise keele hinded välja panemata. No muidugi! Nii oligi!
Käisime Ardus lasteaia ehitustandril arheoloogilist ülevaatust tegemas. Ütlesin mehele, et vaata nii, et seal ei oleks midagi arheoloogilist, mis peataks ehitustegevuse. Las teevad selle lasteaia valmis, siis saame vallast raha ehk ka oma kooli fassaadi tegemiseks. Õnneks jääbki see ehitusplats muinasasula alast välja.

Käisime ka Raplas mööblipoode kammimas. No ei ole normaalseid toole või kui on, siis hind ei ole normaalne. No mitte ei kipu ostma kööki pooleteisetuhandelisi toole!

Sõitsime just kui järsku Leelo helistas, et tema jõuluvana ei saa tulla (1.-2. klassi jõuluüritus poole tunni pärast algamas). Kauples Arnet jõuluvanaks. Aga meil muud plaanid ja kodust ning koolist hoopis kaugel. Mul jäi süda valutama, sest sama jõuluvana pidi tulema ju õhtul ka meie peole. Nüüd sai üle helistatud ja õhtul on jõulukas ikka kohal.

Kell on nii hullult palju juba, et nüüd tuleb klõpsata nupule "Publish" ja hakata kooli minekuks sättima. Ja mul pole mitte ühtegi salmi peas! :(

Ahjaa! Koolis tuleb vaadata, kuhu mu hiir jäi - mulle ei meeldi see touch pad mitte üks raas! Juba saan kiiresti hakkama, aga ikkagi eelistan hiirt! Eks see hiireniru eilse võtme-jama ajal meelest läks!
Aitab! Nüüd peole/tööle! Kauplesin Gendra enda asemel pilte tegema. Mina pean saalis "vägesid juhtima", Kaie on lava taga ametis. Vene keeles on ütlemine: "Nje puha nje pera" või midagi sellelaadset ja mida iganes see ka ei tähenda :) aga nii vähemasti öeldakse!

Kellukesed

Muudkui kerisin arvutiekraanil oma ajaveebi ja vaatasin seda kellukeste pilti.Tegin ka paar hakatust,aga villase lõngaga ilus ei jäänud. Juba matsin plaani maha,et materjali pole ja tegemata jääbki. Siis aga hoopis midagi muud kapist otsides veeres välja üks kahtlase materjali pool-selline niidi ja peenikese nööri vahepealne sünteetiline materjal. Ma isegi ei tea,kust ma selle sain. Ilmselt oma emme varudest. No ja hakkasingi katsetama. Teine jama paelaga.See on ainult hädapärane,lihtsalt, et oleks...

Sellised väikesed kellukesed siis...
Praegu just lõpeb "Eestimaa uhkuse" gala.Hakkan nüüd lõpuks ( 24.-ndal tunnil homseks hädapäraseid asju üle vaatama).

Ahjaa! Võtsin julguse kokku ja läksin välja vaatama,et kas see kuu on ikka veel selline ebanormaalselt suur ja tahtsin pilti teha. Korraga kuulsin üsna lähedal õõvastavat röögatust /karjatust/ mingit jubedat häält.
Nagu välk olin toas! Toas aknal kuulates sain aru küll, kellega tegemist:üks rebane üritas teisele liigikaaslasele populaarsel viisil selgeks teha,kellele antud territoorium kuulub. Aga pilkases pimeduses oli ikkagi jube!Liiati, kui selline röögatus kostub ootamatult ja ohtlikult lähedalt.

Kaamos

Käisin õues. Riideid eriti ei viitsi selga toppida,veel vähem mingeid saapaid.Pistsin plätud sokkide otsa ja jalutasin veidike ringi, et äkki leian mõne pildistamist vääriva koha. Johhaidii! Jee sa leiad,kui väljas on masendav hilissügis?... varatalv?.... midagi vahepealset? Hää seegi,et täna keskpäevaks pool päikesekettast on kuuskede latvade tagant näha.Varjud on nii pikad,et lõppu ei paistagi. Puud sünged ja vettinud,maa koltunud,ei ühtki looduse häält...(peale vee kohina muidugi).

See on nüüd üle vaadatud, et suurvesi on selleks korraks jälle möödas. Ahhaa! Arutasime Arnega ükspäev,et Kuivjõgi on viimastel aegadel kuidagi kahtlaselt sageli vett täis ja kohe nii täis,et kipub voolusängist väljuma. Samas aga Nõiakaev ei taha kuidagi keema hakata...Kui nüüd paneks need kaks fakti kokku? Tekib mingi seos? Tekib! Seal maa-alustes karstiala-asjades on toimunud mingid Tuhala kandile ebasoodsad muutused: ilmelgelt läheb viimasel ajal suur osa Tuhala jõe veest "vasakule".

Tihased on naljakad! Kui neile toidulauale süüa panen, passib üks partulli saadetud lind ohutust kõrgusest minu toimetamist.Kui hakkan toa poole astuma,lendab patrullinud tihane maja otsa juurde vahtra otsa ja hõikab sealt metsa poole: iit,iit (tõlge: "eat,eat", mis teadupärast tähendab "sööma"). Rohevint käib ka vahetevahel. No on alles bossy lind! -Kui tema ikka kohal on, lendavad tihased kus see ja teine ning suur saks laiutab üksi toidulaual.

Keegi pidi nagu kohvi tegema? Huvitav, miks siis kohvi ikka veel pole? See asi tuleb ära korraldada enne,kui jälle miski uus mõte pähe tuleb.

Internetis tuhlamisest ja sellega tekkinud mõtetest

Noh, otsisin õppematerjaliks vajalikku pilti Googlest. No ja mis ma näen - väga huvitavad näputööd üles riputatud. Aga vot siis sai hing täis, kui pilti näen ja asjale saan pihta ka, et tegemist käsitööhuvilise inimese ajaveebiga, aga annab vaid selle konkreetse postituse aadressi, mitte aga ajaveebi enda aadressi. Vot ja siis tippisingi otsingusse - käsitööblogid. Sain ka mõnele jälile. Vahvaid asju tehakse! Neid vaja homme tõsisemalt uurida. vanasti sai ikka palju näputööd tehtud. Eriti kasulik aeg oli tudengipõlves ema töö juures olnud käsitööring. Seda ringi juhendas tädi Ester, kes oli kogu oma teadliku elu näputööd teinud. Olen temale juhendamise eest ääretult tänulik. Aga millal kõiki neid vahvaid asju teha?

Võib-olla sel suvel?
Vot oli meil õpetajatetoa stendil kiri, kus oli vaja teha ettepanekuid järgmise suve mängule "Unustatud mõisad". Samuti tuli kirja panna, kes soovib minna koosolekule (kuskil Pärnu või Viljandi kandis, ei mäleta täpselt - igal juhul kuskil kaugel). Noh ja keegi midagi sinna lehele ei kirjutanud... ja koosolekule ka ei läinud... Sellest Sirje järeldas, et meie kool järgmisel suvel ei osale. Ka selle peale ei kostnud keegi ei musta ega valget...
Kui nüüd kristalselt aus olla, siis see mõisamäng on tore asi ju küll... aga... juba kaks suve pole puhkust nagu olnudki - kas oled mõisas või valmistad ette järgmist üritust või lihtsalt mõtled, et seda ja seda ja seda ka on vaja teha järgmiseks mõisamängu päevaks. Ja nii ongi, et meie õpetajad on tülpinud ja väsinud j´uba esimesest septembrist alates...
See on kurnav!

Nüüd marss magama, hommikul äratus kell viis :(

Unine laupäev

Kui ma veel eile arvasin, et 12 tundi ühtejutti magada pole võimalik, siis nüüd on selge, et on küll ja oleks veelgi kauem maganud, aga meespere kolistas hommikusöögi tegemise juures kole kõvasti. Mine tea, äkki sihilikult? :)

Mõtlesin ja mõtlesin, millega lapsi üllatada viimase nädala advendihommikul... Välja mõtlesin... Siis katsetasin... Siis jäin enam-vähem rahule... Kogu koolile ei saa teha sel proosalisel põhjusel, et punane lõng on ohtlikult otsakorral.
Nüüd on tehtud 3+ 7 + õpetaja; 6 + 7 + õpetaja. Osadele veel mütsitutid teha. Siis silmad pähe ja tuleb mõtlema hakata, kuidas neid kasutada. Minu kujutluses oleksid need päkatsid nagu sellised Päkapiku-sõbra märgid. Käisin Kosel ja ostsin Puruvanast haaknõelu. Võib-olla paneks need haaknõelaga rinda... Aga võib-olla hoopis teeks näpunöörist sõbrapaela analooge ja kinnitaks sinna külge... See ilmselt selgub homme. Tavaliselt tulevad head mõtted pähe öösel.

Mõned jõuluideed

Lastele puzzle tegemiseks sobivat pilti otsides sattusin sellistele piltidele.
Imearmsad kellukesed. Kui nädalavahetusel aega leian, proovin järele teha!

Pesakond päkapikke. Heegeldatud vist?

Äärmiselt lihtne. Seda peaks tüdrukutele näitama, aga siis My Pictures kaustas, mitte siin.

See on vähe täpsemini vaadeldav päkats.

Selles tehnikas tehtud eset olen isegi vist kord näpu vahel hoidnud, aga aru ei saanud mitte mõhkugi :( Ilmselt on need viinamarjad liiga hapud!

Jälle peaaegu samas stiilis päkats.

Terava keelega tolad :D

Mart Juur

Peeter Oja

Üleujutus

Juba mitmendat päeva keeb Nõiakaev ja Pirita jõe ürgorg on vee all. Vägev!

Visit www.moblyng.com to make your own!

Sama päeva lõuna ajal....

Ilmselt on Nõiakaev majandussurutise ajal ennast säästurežiimile seadnud! Ega siit midagi enamat loota pole...

Visit www.moblyng.com to make your own!

Veel Tuhala Loodusõppekeskuse alalt... Need kaks on skulptor Ülo Õuna tööd.

Visit www.moblyng.com to make your own!

Minu arvates üks ilusamaid kive, mis loodusest leitud - lihtsalt imeline, mida suudab soo happeline vesi kiviga teha! Hästi ilus mälestuskivi geoloog Ülo Heinsalule.

Visit www.moblyng.com to make your own!

No nii! Nüüd on igasuguseid katsetusi videoklippide tegemisel harjutatud! ja mis peamine - leidsin, et Moblyng keskkonnas on väga mugav videot üles laadida ning seal annab kenasti ka embed koodi. Nüüd proovin videot ka tunnis kasutada.

1.advendi hommikul Nõiakaevul

Eilne seis Nõiakaevul andis lootust, et no kas nüüd või üldse mitte - kaevurakete servast oli puudu ca 20 cm.
Täna käisime kohe hommikul vaatamas - vesi on rakete servaga triiki, aga üle ei kee. Kummaliselt palju pulbitseb vett sellistest kohtadest kaevu ümber, kust varem pole suurt midagi tulnud. Peremee Ants oli vist karstialal oma salamärke üle vaatamas, igatahes ta välja ei tulnud, nagu tavaliselt.

Videolõik on tehtud hommikul kell 10. Ilmselt õhtupoolikul sõidame veel korra läbi, sest veeseis jões on praegu maksimumis ja väike lootus ikka on, et kaev hakkab ikkagi keema.

Visit www.moblyng.com to make your own!

Heitlik ilm

Miks ei võiks kevad tulla nii kiiresti, nagu nüüd sulas see meeletu lumekogus... Taas on kõik vettinud ja kurb.

Tuhala jõel on aga jälle suurvesi.

Visit www.moblyng.com to make your own!

Ja uues pargis on puud jälle jalgupidi vees.

Visit www.moblyng.com to make your own!

Jälle nädal läbi

Selline nädal, kus töörütm on totaalselt pea peale pööratud, ei ole mitte lühike, vaid kohe hirmus pikk. Tegelikult oli ju kõigest kaks normaalset tööpäeva!

Tänase öö jooksul olid teeolud tohutult muutunud: ööselgi ärkasin üles ja mõtlesin hirmuga, mis teed mööda kooli sõita. Ega Tartu maanteed võinud ju ka eriti usaldada! Aga oh üllatust! Kogu lumesolk oli teedelt sulanud - anna aga minna ja lennuga!

Koju sõitmisega oli nii kiire, et suutsin unustada isegi tühja bensiinipaagi - koju jõudes oli näidik nullis ja üksi Kosele sõita ma ei julgenudki. Mees on mul proff "bensiiniaurude" varal sõitja - pärale jõudsime!

Kosel selgus, et esmaspäevane advendihommik võib sõnalises osas minu kohustuseks jääda. Direktor tuleb küll esmaspäeval tööle, kuid öösel lennuki pealt tulnuna ta vaevalt on valmis advendiaja sissejuhatust tegema. Nii üritasingi seda tööd direktori kt. -le sokutada. Eda- Maid kohtasin aga Kosel ja selgus, et tal vanaemaga väga halvad lood ja ei või teada, kas ta esmaspäeval üldse tööle tulebki. Nii ei jäägi muud üle, kui mul tuleb koos Tiinaga see advendihommik läbi viia. Otsisin kõik Kose kauplused läbi - no ei ole selliseid sobivaid küünlaid, mille klasside esindajad oma koduklassi saaksid viia. Kõik sellised kalmuküünla moodi... ja teeküünlad pabereid täis õpetajalaual on ikka ohtlikumast ohtlikud! Lõpuks Pirko lillepoest leidsin sobivad - läbi punase klassi kumab küünlaleek üsna asjakohaselt. Meie koolil selles poes ka arve olemas, seega veel suurem vedamine!

Mul oli täna hea suuri poisse kamandada: advendihommiku kuulutus on seinal ja aula kaminate küljes need kenad vaskse helgiga kellukesed ka juba rippumas.

Loodetavasti saab Marika esmaspäevaks terveks -teda on hirmsasti vaja - kuusk tuleb ära tellida! Ma tahan, et kuuse saaksime aulasse püsti viimase nädala esmaspäeval. Las lapsed ehivad kuuske kolmanda advendi hommikul! Täna palus Indreku ema võimalusel meie klassi jõuluõhtu mõnele teisele päevale panna. Arutasime seda asja lastega: reedel on kooli suur pidu, neljapäeval siis tõenäoliselt peaproov, kolmapäev ei sobi - jääb üle teisipäev. Muudan vastava teate klassi kodulehel ka ära.

Lumine kadripäev

Mõõtsime lume paksuseks 38 cm - ja seda mitte hanges, vaid ülimalt tagasihoidliku lumekihiga kohas.
Tänane töölesõit oli ikka paras sport küll! Otsustasime sõita Tartu maanteed mööda. No see ei olnud küll magistraal, vaid unustuse hõlma vajunud külavahetee! Huvitav, millal seal viimati sahka nähti? Autod sõitsid (ukerdasid) max 50 km/h kiirusega ning püüdsid iga hinna eest püsida ettesõidetud rööpas. See oli väga ebameeldiv sõit - randmed suisa valutasid kramplikust rooli hoidmisest!

Noored kuuse-lumememmed Rootsi Tee ääres.

Kadakas Rootsi Teel ei ole lume raskusele vastu pidanud.

Voolukatkestus lõpetas tööpäeva keset kolmandat tundi. Koju sõita otsustasime Äksi teed mööda (pakkisin auto lapsi täis ja seepärast valisime külavahetee). Äksi teele keerates oli esimene mõte - katsuks kuskil ümber pöörata. Aga sellist kohta ei olnud! Nii tuligi sõita rööbastes - lumevall auto kõhu all käis täiesti vastu auto põhja :) Talvesõidu puhul pidavatki esisillaveoga auto hea olema - muudkui murdsime aga edasi - lootuses, et keegi vastu ei sõida, sest kõrvale põigates sinna me jäänud oleks ka. Õnneks läks!

Hea õpetaja kriteeriumid

• KES VÕI MIS ON SEE HEA ÕPETAJA? MINGI KASTISÜSTEEM?
• tähtsustab õppetöös kasvatuslikke väärtusi; Tegelikult me ju kasvatame lapsi läbi iga õppeaine. See on nii loomulik tegevus, et selle eraldi rõhutamine tundub liialdusena.
• suhtleb õpilaste ja kolleegidega heasoovlikult, lugupidavalt ja taktitundeliselt;
• pöörab tähelepanu õpilaste oskuste ja võimete arendamisele, kujundab oskuslikult õpioskusi; Nende õpioskustega on nii nagu ta on... see on vist iga õpetaja igapäevane kogemus: Laps saab kätte tööülesande.... ja küsib: "Mis ma siin tegema pean?" Ei süveneta, ei osata /ei taheta teha midagi iseseisvalt.
• on õpilaste hindamisel erapooletu ja objektiivne; On olnud selliseid juhuseid, kus väga nõrk laps saab hinde "hea" sellise töö eest, mis reeglina annaks hinde "rahuldav". Kui lapsed on nurisenud, siis arutame läbi, milles seisnes konkreetse lapse "ülehindamine". Lapsed oskavad suunavate küsimuste puhul jõuda asja tuumani ja jäävad hindega rahule. Mõnikord soovitavad hinnet isegi tõsta :)
• tunneb hästi õpetatavat ainet; Klassiõpetaja peab olema see universaalõpetaja... Omad lemmikud ained on paratamatult.
• rakendab õpilased õppetundides võimetekohaselt tööle; Selleta ei saa. Nõrgale lapsele tulebki anda mingi näiliselt ebaoluline ülesanne (laste arvates), kuid kui see töö on tehtud, siis saavad kõik aru, et ka see "tähtsusetu" asi oli terviku valmimisel oluline. Ja nõrgukese enesehinnang paraneb.
• esitab õppematerjali õpilastele arusaadavalt, eakohaselt;
• suunab õpilasi oskuslikult iseseisvale tööle ja täiendava materjali läbitöötamisele; Sellega tegeletakse :)
• toetab õpilaste huvi õppeaine vastu;
• valdab ja kasutab õppetöös otstarbekaid õppemeetodeid; Õppemeetodeid tuleb tõesti vastavalt klassile ja õppeainele vahetada.
• kasutab tundides mitmekesist ja asjakohast õppematerjali;
• kujundab tulemuslikult õpioskusi;
• annab õppuritele tagasisidet nende edasijõudmisest ja probleemidest; Seda ma püüan ikka teha- nii suuliselt kui ka kirjalikult.
• arvestab igapäevatöös, õppeülesannetes ning protsessi hindamises õppurite erivajadusi ja võimeid; Selleta ma paari oma neljandiku puhul ei saaks üldse hakkama.
• nõustab õpiraskuste ja erivajadustega lapsi, soovitab neile sobivat õppevormi või õppekava; Kellele ma seda soovitama peaks? Lapsele? Laps saab aru. Vanemale? Vanem ei saa aru.Tal vaja hoopis õpetajat õpetada. Vot see on see koht, kus olen öelnud, et mul oleks hea meel kuulda professionaalset nõuannet. Siis on millegipärast kuraas otsa saanud ja nõuanne jääbki saamata.
• arvestab õppeainetevahelisi seoseid, kasutab õppetöös integratsioonivõimalusi; No meil on see integratsioon täiesti olemas.
• kasutab oskuslikult näit-ja individualiseeritud töö vahendeid; Kasutan. Aga mis on oskuslikkuse kriteeriumiks?
• juhendab tulemuslikult õpilaste tunnivälist tegevust; Tulemused on tõesti olemas.
• kavandab eesmärgipäraselt oma täienduskoolitust; Täiendkoolitusega on nii nagu ta on: väga rahul olen igasuguste IKT alaste koolitustega - neid teadmisi alles kogun. Muu koolitus on mõnikord puhas aja- ja rahakulu: nii lolli juttu oskan isa ka rääkida.
• kasutab aineõpetuses ja professionaalses suhtluses ITK vahendeid; Üks "hullemaid" meie koolis. Sirje on hullem!
• osaleb aktiivselt õppeasutuse arendustegevuses; Pean seda üheks väga oluliseks osaks oma töös meie koolis (meie kooli heaks).
• korraldab õpilasvõistlusi või näitusi; Viimasel ajal eriti palju ja julgelt.
• juhendab õpilasvõistlustel esinenud õpilasi;
• osaleb pedagoogilises uurimistöös. Ei viitsi!!!!

Mida võiksid teha ja mida ei tohiks teha... kes? Õpetajad.

MIDA VÕIKSID ÕPETAJAD TEHA,ET ÕPILASTEL OLEKS PAREM ÕPPIDA?
Õpilased arvavad nii:
*kogu aeg küsida „Kas Sa said aru?
“*tuua elulisi näiteid Kasutan elulisi näiteid väga sageli ja just oma elust, kooliajast. Lapsed näevad, et isegi õpetaja on inimene:)
*seletada mitut moodi Hästi palju kasutan seletamisel jooniseid (Mõnikord on need rohkem isegi kritseldused tahvlil. Mul endal on nägemismälu - mäletan, et kord Peda ajal mingi punase aine eksamil mõttes keerasin konspekti lehti - kõik kaustiku lehe ääred olid mingeid imeelukaid täis joonistatud).
*normaalse kiirusega rääkida Selles osas pean ennast alati kontrolima. Olen kiire tegutsemise ja kiire rääkimisega, seega siis tunnis on vaja tempot maas hoida.
*kasutada värvilisi kriite Sellest aastast siis kasutusel markerid. Värviliste kriitidega oli ilmast ilma üks jama - neid lihtsalt ei olnud.
*teha jooniseid Teen - ja palju!
*kõva selge häälega rääkida Mõnikord tundub, et kõige paremini õnnestub tund, kus häält üldse ei ole :D
*normaalse kiirusega rääkida Just!
*asja huvitavamaks teha Teen. (Erinevad õppekeskkonnad, tagasiside jne, jne)
*koos mõistekaarte teha Teeme. Tahvel kohe täis! Arvutis teeme ka.
*rohkem iseseisvat tööd, rühmatöid Iseseisvat tööd väikesed teha eriti ei oska või siis kardavad. Rühmatööd teen segarühmades (3. + 4.kl)
*rohkem töölehti Need lastele meeldivad, sest teen need tihtipeale mitmekesiste ülesannetega.
*kohelda õpilasi endaga võrdsetena Raudselt. laps on samasugune inimene, nagu täiskasvanu, tal on lihtsalt vähem elukogemusi.
*olla kannatlik Olen. Kuigi vahel tahaks klassist välja minna ja appi karjuda!!!
*vastata küsimustele Eriti vahvad on "rasked" küsimused. Need näitavad, et laps mõtleb kaasa ja mõtleb sealjuures ette.
*seletada kogu klassile, mitte ühele Vahe tegemist olla ei tohi. Kes on teistest kõvasti ees, läheb nõrgemale lapsele "abiõpetajaks". Et kõik tunneksid end olulisena.
*meeles pidada, mida on öelnud, korranud Lastel on "ohtlikult" hea mälu just selliste "õpikuväliste" juttude osas.
*teha arusaadav konspekt
*teha selgeks, miks seda vaja on
*tegelda kõigiga võrdselt
*teha õpiabitunde sobival ajal
MIDA EI TOHIKS ÕPETAJAD TEHA?
Õpilased arvavad nii:
*tunnis kahte teemat korraga võtta Ei jõua ühtegi nii palju rääkida, kui tahaks.
*sõnadega solvata Arvan, et seda ma küll ei tee.
*kiirustada
*närvi minna
*ülehinnata ega alahinnata Kirjalike tööde puhul aitab protsentide tabel, kus lasen lastel endil vaadata, mis hinne tuleb. Suuliste hindamiste puhul küsin alati õpilastelt, kuidas nemad hindaksid. (Põhjendamise nõue). Toimib, ja hästi!
*segaselt rääkida
*omada lemmikõpilasi Algklasside õpetajatel on oma klassi lapsed kõik lemmikud. Eriti, kui neid on nii vähe.
*karjuda Karjunud ei ole kunagi. Kurjustanud olen küll. Kui tundub, et läksin liiale, olen alati ka vabandanud. (Ei vii autoriteeti alla, pigem vastupidi).
*kohelda õpilasi kui alamaid
*halvustada
*halba tuju klassis välja elada Pigem vastupidi: mitte koolis, vaid kodus. Kui mees oma koolist tulles mulle järele tuli ja ma terve tee sõnagi ei öelnud, siis ta muigas ja ütles pilklikult: "Kohe nii hea päev oli täna?" Kevadel aitab töölt saadud paha tuju maandada jõe peal kanuus loksumine.
*küsimusi naeruvääristada Küsimused võivad olla hämmastavad! Lapsed usaldavad oma õpetajat. Ilmselt nad ei julge igasuguseid teemasid kodus arutada??? Alles eelmisel nädalal oli klassis riid. Uurisin, mis põhjuseks oli. Noh eks ikka allapool vööd teema! Meil läks terve ainetund selle teema selgitamise nahka, (nimetasime selle tunni klassijuhataja tunniks). Rääkida saime pikalt - kuni esimese naeruturtsatuseni. Ja see oli ka lõpusignaal. Ütlesin, et kahju küll, aga sel teemal ma tittedega ei räägi. Oh sa poiss, kus siis sisiseti selle turtsataja peale! Aga teha polnud enam midagi.
*olla eraasjades uudishimulik
*küsida „Kuidas Te aru ei saa?“ Küsin alati hoopiski: "Kas küsimusi on?"
*võrrelda teiste klassidega
*võrrelda targemate klassikaaslastega Hoidku taevas selle eest!

Hmm -ma pean nende sõnade üle tõsiselt mõtlema....

• Mees leiutas relva ja mõtles välja jahi - naine avastas jahi ja mõtles välja kasuka.
• Mees leiutas värvid ja mõtles välja maalimise - naine avastas maalimise ja mõtles välja kosmeetika.
• Mees leiutas sõna ja mõtles välja kõne - naine avastas kõne ja mõtles välja kuulujutud.
• Mees maksab 100 krooni 50-kroonise asja ees, mida tal on vaja - naine maksab 50 krooni 100-kroonise asja eest, mida tal ei ole vaja.
• Naine muretseb oma tuleviku eest seni, kuni tal ei ole meest - mees ei muretse oma tuleviku eest seni, kuni tal ei ole naist.
• Mehega õnnelikult elamiseks on vaja teda palju mõista ja armastada - naisega õnnelikult elamiseks on vaja teda palju armastada ja mitte üritadagi mõista.
• Naine hakkab mehega kokku elama lootuses, et mees muutub; aga mees ei muutu - mees hakkab naisega kokku elama lootuses, et naine ei muutu, aga naine muutub.
• Naisele jääb igas vaidluses viimane sõna - iga sõna, mida mees peale seda ütleb, on uue vaidluse esimeseks sõnaks.
• Mees leiutas maaviljeluse ja mõtles välja söögi - naine avastas söögi ja mõtles välja dieedi.
• Mees leiutas sõpruse ja mõtles välja armastuse - naine avastas armastuse ja mõtles välja abielu.
• Mees leiutas soojätkamise ja mõtles välja seksi - naine avastas seksi ja mõtles välja peavalu.
• Mees leiutas kaubanduse ja mõtles välja raha - naine avastas raha - ja siit algasidki kõik probleemid....

Purgaa järelkajad

Sellised hanged siis 24. novembri hommikul kell 7. (Global warming)

Lumehanges, kuhu sisse ei vaju peab tõenäoliselt olema auto...

Üle ööpäeva internetivaba, küll jõudsin palju kodutöid ära teha! Imelikul kombel seekord elekter ära ei läinudki!

Sirjel vist ka pole internetti, igatahes saatis sõnumi, et valla buss esmaspäeval ei sõida. Mure esmaspäevase tööle pääsemisega oli ikka suur küll, kuid siis tuli sõnum: hommikul enne kodust välja sõitmist tuleb olukorda hinnata mõistusega. Mis tähendas ilmselt seda, et kooli mitte jõudmist ei loeta põhjuseta puudumiseks. (Uhh! Lõpuks sain hingerahu tagasi - Sirje oli kooli kodulehele teate üles pannud - koolipäev jäigi ära!)

Äratus oli kell viis. Rookisime maja juurest raja autoni ja likvideerisime hanged auto ümbrusest. Aga tee sõiduteeni oli liiga pikk ja liiga kõrgetes hangedes. Õhtul oli küll lubatud, et hommikuks on teed lahti ja ka talude juurde sissesõidud aetakse lahti.... Aga ei midagi. Öeldakse ju, et looda Allahi peale, aga kaamel seo kinni... Nii me tööle hakkasimegi. Ja lõpetasime, kui kell oli 1 päeval. Ja kas keegi juhtus selle aja sees mingit traktori moodi asjandust nägema? Looda sa!

Üritasin kooli helistada, aga levi ei olnud - küll püüdis Raasiku, küll Juuru masti, aga meie oma Aruvalla vaikis. Kui oli üks post levi, ei saanud ka helistada, sest öeldi, et operaator on ülekoormatud.

Lapsevanemad helistasid ja uurisid, kas koolis elektrit on. Mis mul öelda oli? Ütlesin, et istun lumevangis ja tööle ei jõua. Ka lapsevanemad olid üritanud kooli helistada, aga keegi pole telefonile vastanud. Ilmselt pole täna majas kedagi.

Hullumaja! Ja jälle on tihedat lund sadama hakanud!

Uudistest vaatasin, et seekordne stiihia räsis kõige hullemini Harjumaad (jumalast õige), Lääne-Virumaad ja ka Tartus oli piisavalt jamasid. Samas aga Haapsalus ei mingit suurt tormi - inimesed nautisid esimest lund täiega!?

Murelik pühapäev

Ma ei suuda täna ühelegi tegevusele keskenduda ja ometi on tööde nimekiri parajalt pikk. Vaatan aga aknast välja ja mõtted on ilma riugaste juures... Sky Plus liiklusteadetes just öeldi, et liiklusolud on Eestimaa teedel üliohtlikud. Äsja on avarii juhtunud Tallinn-Tartu maanteel Assaku kandis. Käisin õues vaatamas - keegi olevat paar tundi tagasi lund rookinud? Vale jutt! Kõik on ühtlaselt hanges ja lumerookimisest pole mingit jälge! Kuidas ma homme tööle saan?

Purgaa

Kuum kaup praegustes ekstreemsetes ilmastikuoludes

Rookisime sissesõidutee otsa lahti - seal on alati kõige kõrgemad ja tihedamad tuisuhanged.

Ega hommikul kell viis ei saanud toas olles arugi, et ilmaga midagi hullu lahti on. Vaatasin interneti ilmateatest - seal oli kirjas, et momendil tuult Paldiskis 19 m/s ja Kundas 16 m/s . Mujal suht normaalne. Aga õue minnes - oh sa sinine sitikas - sissejuhatuseks lõi tugev tuuleiil hinge kinni ning suu-silmad lund täis!

Midagi oli juhtunud ka Aruvalla tuliuue liiklussõlmega - mitte ükski valgusti ei töötanud - kummaline, kui ruttu inimene luksusega harjuda jõuab - seal on ju varem alati pime olnud.

Hommikune buss jäi ka tõsiselt hiljaks- me juba mõtlesime, et tuleb Tallinna sõit ette võtta. No see oleks alles kingitus olnud - pime, tuisk, eilse kraaviskäigu tõttu natuke ka sõiduhirm jne. .. Õnneks buss ikka tuli!

Poole kümne ajal tegin õues tiiru - lumelabidad tuleb suvekorterist välja tõsta ja me peame kõik kolmekesi täna õhtul kõvasti lumerookimisega tegelema. Juba praegu on mõne koha peal selline vaal, et läbi sealt ei sõida. Masendav! Miks need "talverõõmud" nii vara pidid tulema? On see karistus eelmise talve eest?

Ilmataadi vembud tuletasid meelde,et ma pole tükil ajal oma looduskalendrisse pilte üles laadinud. Hakkan vist sellega tegelema.

Tormihoiatus

Tänase lumesaju sain tumeda vee taustal päris hästi pildile.

Ilmataat on kuidagi väga kiuslikuks muutunud! Kuula raadiot või telerit - igal pool ähvardatakse tõsiselt tugeva tormiga ja lubatakse kuskil 25-30 cm lumelisa. Soovitatakse pakilise vajaduseta kodudest mitte väljuda. Aga tööle-kooli tuleb inimestel ju ikkagi minna! Või ei tule? Homme hommikul tuleb igal kümnel juhul jälle poole kuue ajal sõitu minna - loodetavasti selleks ajaks ei ole lumehanged üle kapotikaane...

Tuleb lumelabidad välja otsida. Huvitav, kas esmaspäeva hommikul on teed veel sõidetavad? Vist tuleb esmaspäeval Tartu magistraali peale minna. Mõnes mõttes on seal ju parem, aga vaevalt nii varahommikul lumetõrje tehtud on. Lihtsalt laiem ja sirge tee ukerdamiseks...

Oi, kuidas ma vihkan talve!!!

Postimees: Päästeteenistus manitseb kõiki tuisuga koju jääma. Kui väljaminek on vältimatu, soovitatakse kaasa võtta mobiiltelefon, täita auto kütusepaak, panna autosse lumelabidas ja soe jook.

Sain "käe valgeks"!!! :D

Pidin nagu tavaliselt Tartu maantee äärde bussile vastu sõitma. Hakkasin varakult minema, sest tee on libe ja tahtsin ka mõne kena lumise looduspildi teha. Noh ja eks siis avaneski Pirita jõe kaldal selline kena vaade. Otsustasin seisma jääda ja pilti teha. Autol oli kõigest teine käik sees ja kiirus oli vaevu 40 km/h kui sedagi, aga seisma jäin alles kraavis :) Helistasin siis, et nüüd pole miskit teha - tuled kand ja varvas...., et mul siin just läks huvitavaks ... tegelikult oli ikka paras paanika ka: ma ei tea ühegi traktoriomaniku telefoninumbrit ega miskit... Ajasin suurema poisi ka jalule, kuigi ega me kahekesi ka jaksa autot kraavist välja lükata... Üsna mitu autot sõitis mööda - kiikasid ainult, et mis värk ja sõitsid edasi. Ainult üks taksoplafooniga masin peatus, juht tuli välja ja ütles, et tal kerge masin ja puksiirtrossi ka pole (meil see olemas). Tänasin osavõtlikkuse eest ja ta sõitis edasi. Arne oli jõudnud juba ühele suure masina omanikule helistada. Siis aga sõitis meie auto juurde üks jeep: peatus, hindas olukorda ja vupsti - oligi meie auto jälle tee peal. See oli täiesti võõras inimene. Arvan, et keegi mööda sõitnud autodest andis teada, et jälle kehtib ütlemine "naine laevas, laev põhjas" ja vaja appi tulla. Aitäh sellele, kes "päästeingli" kohale saatis ja suur, suur tänu "päästeinglile" endale!!! Kraav sügav pole, perv ka lauge, aga ise välja ei saa.

Küll nüüd oli aega pilte teha..... ja külmetada - ei olnud ju plaanis õues aega veeta...

Aga miskit ei juhtu siin ilmas niisama - kohe tuli meelde, et ega vaatamata kuulõpu päevadele finantsressursid nii läbi ka ei ole, et uusi talverehve osta ei jaksa ja et rehvivahetustöökodasid on Kose ümbruses õite mitu... :D

Ingrid autoriõigustest

See Ingridi postitus pani päris mõtlema. Järjest rohkem räägitakse mingist Creative Commons`ist. Ma pole veel päris hästi aru saanud, kas õpetaja, kes ise mingi õppematerjali koostab, peab siis selle töö mingit moodi autoriõiguste osas kindlustama või mis...
No ma ei tea... Üldiselt on ju nii, et mis veebis, see ju ka nähtav (sellele, kes otsida oskab). Kui veebis ei ole, siis on oma arvutis kausta salvestatud ja keegi ei puutu.

See muutmise värk ... just sellepärast LeMill mulle ei meeldigi. Kui keskkond, milles olen mõne töö teinud, võimaldab keelata teistel selle muutmise, siis seda keelamise võimalust ka kasutan. Kui kõlbab originaalis kasutada, siis palun väga - kõik me teeme ühte tööd. Kui aga ei sobi, siis jäägu tehtud töö lihtsalt väikeseks ideeks, millest ise midagi "aretama" on võimalik hakata...