MIDA VÕIKSID ÕPETAJAD TEHA,ET ÕPILASTEL OLEKS PAREM ÕPPIDA?
Õpilased arvavad nii:
*kogu aeg küsida „Kas Sa said aru?
“*tuua elulisi näiteid Kasutan elulisi näiteid väga sageli ja just oma elust, kooliajast. Lapsed näevad, et isegi õpetaja on inimene:)
*seletada mitut moodi Hästi palju kasutan seletamisel jooniseid (Mõnikord on need rohkem isegi kritseldused tahvlil. Mul endal on nägemismälu - mäletan, et kord Peda ajal mingi punase aine eksamil mõttes keerasin konspekti lehti - kõik kaustiku lehe ääred olid mingeid imeelukaid täis joonistatud).
*normaalse kiirusega rääkida Selles osas pean ennast alati kontrolima. Olen kiire tegutsemise ja kiire rääkimisega, seega siis tunnis on vaja tempot maas hoida.
*kasutada värvilisi kriite Sellest aastast siis kasutusel markerid. Värviliste kriitidega oli ilmast ilma üks jama - neid lihtsalt ei olnud.
*teha jooniseid Teen - ja palju!
*kõva selge häälega rääkida Mõnikord tundub, et kõige paremini õnnestub tund, kus häält üldse ei ole :D
*normaalse kiirusega rääkida Just!
*asja huvitavamaks teha Teen. (Erinevad õppekeskkonnad, tagasiside jne, jne)
*koos mõistekaarte teha Teeme. Tahvel kohe täis! Arvutis teeme ka.
*rohkem iseseisvat tööd, rühmatöid Iseseisvat tööd väikesed teha eriti ei oska või siis kardavad. Rühmatööd teen segarühmades (3. + 4.kl)
*rohkem töölehti Need lastele meeldivad, sest teen need tihtipeale mitmekesiste ülesannetega.
*kohelda õpilasi endaga võrdsetena Raudselt. laps on samasugune inimene, nagu täiskasvanu, tal on lihtsalt vähem elukogemusi.
*olla kannatlik Olen. Kuigi vahel tahaks klassist välja minna ja appi karjuda!!!
*vastata küsimustele Eriti vahvad on "rasked" küsimused. Need näitavad, et laps mõtleb kaasa ja mõtleb sealjuures ette.
*seletada kogu klassile, mitte ühele Vahe tegemist olla ei tohi. Kes on teistest kõvasti ees, läheb nõrgemale lapsele "abiõpetajaks". Et kõik tunneksid end olulisena.
*meeles pidada, mida on öelnud, korranud Lastel on "ohtlikult" hea mälu just selliste "õpikuväliste" juttude osas.
*teha arusaadav konspekt
*teha selgeks, miks seda vaja on
*tegelda kõigiga võrdselt
*teha õpiabitunde sobival ajal
MIDA EI TOHIKS ÕPETAJAD TEHA?
Õpilased arvavad nii:
*tunnis kahte teemat korraga võtta Ei jõua ühtegi nii palju rääkida, kui tahaks.
*sõnadega solvata Arvan, et seda ma küll ei tee.
*kiirustada
*närvi minna
*ülehinnata ega alahinnata Kirjalike tööde puhul aitab protsentide tabel, kus lasen lastel endil vaadata, mis hinne tuleb. Suuliste hindamiste puhul küsin alati õpilastelt, kuidas nemad hindaksid. (Põhjendamise nõue). Toimib, ja hästi!
*segaselt rääkida
*omada lemmikõpilasi Algklasside õpetajatel on oma klassi lapsed kõik lemmikud. Eriti, kui neid on nii vähe.
*karjuda Karjunud ei ole kunagi. Kurjustanud olen küll. Kui tundub, et läksin liiale, olen alati ka vabandanud. (Ei vii autoriteeti alla, pigem vastupidi).
*kohelda õpilasi kui alamaid
*halvustada
*halba tuju klassis välja elada Pigem vastupidi: mitte koolis, vaid kodus. Kui mees oma koolist tulles mulle järele tuli ja ma terve tee sõnagi ei öelnud, siis ta muigas ja ütles pilklikult: "Kohe nii hea päev oli täna?" Kevadel aitab töölt saadud paha tuju maandada jõe peal kanuus loksumine.
*küsimusi naeruvääristada Küsimused võivad olla hämmastavad! Lapsed usaldavad oma õpetajat. Ilmselt nad ei julge igasuguseid teemasid kodus arutada??? Alles eelmisel nädalal oli klassis riid. Uurisin, mis põhjuseks oli. Noh eks ikka allapool vööd teema! Meil läks terve ainetund selle teema selgitamise nahka, (nimetasime selle tunni klassijuhataja tunniks). Rääkida saime pikalt - kuni esimese naeruturtsatuseni. Ja see oli ka lõpusignaal. Ütlesin, et kahju küll, aga sel teemal ma tittedega ei räägi. Oh sa poiss, kus siis sisiseti selle turtsataja peale! Aga teha polnud enam midagi.
*olla eraasjades uudishimulik
*küsida „Kuidas Te aru ei saa?“ Küsin alati hoopiski: "Kas küsimusi on?"
*võrrelda teiste klassidega
*võrrelda targemate klassikaaslastega Hoidku taevas selle eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar