Sain "käe valgeks"!!! :D

Pidin nagu tavaliselt Tartu maantee äärde bussile vastu sõitma. Hakkasin varakult minema, sest tee on libe ja tahtsin ka mõne kena lumise looduspildi teha. Noh ja eks siis avaneski Pirita jõe kaldal selline kena vaade. Otsustasin seisma jääda ja pilti teha. Autol oli kõigest teine käik sees ja kiirus oli vaevu 40 km/h kui sedagi, aga seisma jäin alles kraavis :) Helistasin siis, et nüüd pole miskit teha - tuled kand ja varvas...., et mul siin just läks huvitavaks ... tegelikult oli ikka paras paanika ka: ma ei tea ühegi traktoriomaniku telefoninumbrit ega miskit... Ajasin suurema poisi ka jalule, kuigi ega me kahekesi ka jaksa autot kraavist välja lükata... Üsna mitu autot sõitis mööda - kiikasid ainult, et mis värk ja sõitsid edasi. Ainult üks taksoplafooniga masin peatus, juht tuli välja ja ütles, et tal kerge masin ja puksiirtrossi ka pole (meil see olemas). Tänasin osavõtlikkuse eest ja ta sõitis edasi. Arne oli jõudnud juba ühele suure masina omanikule helistada. Siis aga sõitis meie auto juurde üks jeep: peatus, hindas olukorda ja vupsti - oligi meie auto jälle tee peal. See oli täiesti võõras inimene. Arvan, et keegi mööda sõitnud autodest andis teada, et jälle kehtib ütlemine "naine laevas, laev põhjas" ja vaja appi tulla. Aitäh sellele, kes "päästeingli" kohale saatis ja suur, suur tänu "päästeinglile" endale!!! Kraav sügav pole, perv ka lauge, aga ise välja ei saa.

Küll nüüd oli aega pilte teha..... ja külmetada - ei olnud ju plaanis õues aega veeta...

Aga miskit ei juhtu siin ilmas niisama - kohe tuli meelde, et ega vaatamata kuulõpu päevadele finantsressursid nii läbi ka ei ole, et uusi talverehve osta ei jaksa ja et rehvivahetustöökodasid on Kose ümbruses õite mitu... :D