Puitterrass sai valmis

Teine suveprojekt sai nüüd ka valmis.

Pinotexi tuli juurde osta ja nagu tavaliselt, nii ka seekord on toonivahe ikka väga suur. Kuidas niimoodi küll saab?!?
Eile õhtul tegin pildi ka Imepeenra varaste flokside sektorist. Minu arust on sel aastal need floksid kuidagi eriti erkroosad.

Pumbamaja kiviktaimla projekti jätk

Täna on kogu päeva pilves olnud. Vaid korra keskhommikul üritas Rapla linna kohal päike pilvi laiali ajada, aga suht ebaõnnestunult.

Täna asusime pumbamaja kiviktaimla juures tööle.
Kõigepealt planeerimine ja siis suur kivivedu. Esi-esi-esivanemate taluasemelt sai toodud suur lapik kivi, mis on nüüd tõenäoliselt selleks aluseks, millele sobib Hilise workshopis kiibitsetud tehnikas üks lillepott istutada.
Muideks, kivide järele tuleb korra veel minna.

Pildid valminud peenrast:

PS! Nelgitittesid jätkub veel ka eelmisel suvel rajatud kiviktaimla istutusalale!

Esimesed hoidistamised

Eile korjasin olematult maasikapõllult karmis olelusvõitluses ellu jäänud taimede küljest maaskiaid. Läksid toormoosina sügavkülma. (Ei olnud tordile sobivas mõõdus marjad).

Aastad ei ole vennaksed! Kui mullu kurgisaak ikaldus pe täielikult, siis tänavu on kurgitaimed kasvuhoones ja oi, neid kurgikesi on ka palju. Täitsa rahul! Nüüd võib suvisele siloratsioonile jälle üle minna :)

Projekti hetkeseis

Eilne palavus tahtis ää tappa, aga otsus sai vastu võetud, et teen kaevetööd lõpuni. Tegingi. Kas täna uus tööetapp ka alguse saab, selles sügavalt kahtlen, kuna töömehel on eelmine projekt alles käigus. "Üks sõda korraga", nagu tema ütleb. (Ma peaks küll mitut "lahingut" korraga).

Ja kuna tundub, et pumbamaja ümbruses ma vähemasti ennelõunasel ajal midagi teha ei saa, tuleb paratamatult sammud seada kasvuhoone taha söötis aiamaad kaevama. Viu-viu-viu! ma ei taha! ma ei viitsi neid ohakajuurikaid noppida. Ja pealegi ei tea, mis seisus see "tsementpõld" nädalase kuumuse ja põua järel on. Kahtlustan, et suht "kivistunud".

Siin nüüd pildid 4. juuli varahommikuse seisuga.


Ahjaa! Ilm on imelik - lauspilves, aga endiselt soe. Tea, kas annab sahmaka kosutavat vihma ka või ikka ei anna.

Lahtiste uste päev Sadevälja talus.

Paar postitust allpool on reklaam, mis kutsus Sadevälja tallu püsilillede päevadele.
Käisime ära.
Fantastiline! Ma olen täiesti lummatud sellest aiast! Karla küla kõige tagumises metsaäärses nukas selline ilus talu, mida peavad noored inimesed! Vapustavad muljed! Oi, aiapidajad, leidke aega ja minge sinna aeda vaatama ja ostma!

Aiandustalul on ka oma koduleht: http://sadevalja.ee/

"Aiahullude" kokkutulek

Teisel juulil käisime Hilise aeda imetlemas. Sain palju uusi mõtteid ja kinnitust teadmisele, et maakivi on ikka metsikult ilus ehitusmaterjal.
Väga hea on ka see, kui aed on piiritletud, siis tekib ehk vähem hulle ideid või vähemasti on neid mingilgi moel võimalik ohjes hoida. Samas- mida siin piiritleda, kui ise ei suuda ettegi kujutada lähimaid naabreid nägemise ulatusse. Ikka parem, kui nad jäävad maakera "nuka" taha.

Potikursuse kiibitseja roll andis mõtteid, et oma aias ka selline koht välja otsida, kuhu selline savipott "istutada". Aga kuna hetkel muud projektid ummikus üksteise otsas, siis olen totaalses ajahädas ning tsemenditöö lükkub edasi rahulikumasse aega.

1. juuli ennelõuna

Pean aga jälle alustama ilmajutuga - küll on palav! Aga täna on ilm ikka sutsuke teisem - nagu natuke pilvealuseks kisub ennelõunaseks ajaks. Ju küpsetab mõnesse paika paar kena äikesevihma sahmakat.

Eile käisid meil jälle aiahuvilised ja käpaliste huvilised. Kõigepealt marss sohu, siis jõkke, siis aeda kaema ja siis jutustama. Aga fotokas, vaene vennike käis ka ujumas. Soos nimelt. Noh ja eks ta nüüd kuivas, "lestad laiali". Tänased pildid on tehtud katseks, et kas võtab veel jutule või tuleb olude sunnil rahakotti kergendada.
Vist töötab ikka.

Proovipildid aiast:
Minu konkurentsitud lemmikud sel suvel - alpi astrad.
Kõrvitsapostament on lopsakas ja kasvatab kenasid pallikesi.
Saialilled küüni seina ääres õitsevad.
Alustasin uue projektiga. Pumbamaja kiviktaimla rajamiseks sai täna labidas maasse löödud. Kui terrassi piirded valmis saavad, järgneb pumbamaja vundamendi soojustamine. Siis saan hakata kiviktaimlat kujundama. Õnneks on Raudismäel hein tehtud, nüüd võime kivikangrusse kivide järele minna.

Küll on palav!

Temperatuur ei küündi küll kolmekümne kraadini, kuid kuidagi väga lämbe on. Ja need varsamõõtu parmud on jubedad. Kuidas üks elajas küll nii valusasti võib hammustada?!

Hommikul kirjutasin Köögikata blogisse kommentaari aiapidajate kokkutuleku teemal, aga salvestada seda ei saanud. Arvuti ütles, et mingi error 440. Ja oma kodukal polnud sellist kohtagi, kus "sign in" toimetada. Terve päeva selline jama. Siis äkki sähvatas hea idee katsetada Google Chrome brauserit. Noh ja siin ma nüüd olen. Tea, mis see Mozilla tahab?

Ruhnu saarel

Oli üks ütlemata vahva reis! Lõpuks sai ära käidud Eestimaa kõige kaugemal meres paikneval Ruhnu saarel! Küll mulle meeldivad sellised vaiksed ja rahulikud paigad! Ei suuri turistihorde, ei masinate müra, ei läbutsevaid restoranikülastajaid - lihtsalt vaikus, tuulekohin, päikesepaiste ja üksikud inimesed. Super!

Elasime hr. Pirso lahkel loal koolimajas, kuhu sõitsime sadamast Ruhnu Ekspressis. Käisime rannas, peamiselt Limo rannas, külastasime mõlemat kirikut,
Ruhnu muuseumi, saunatasime Liise turismitalus, jalgrattaid sai laenutada Buldersi talust.
Ruhnu saar kaob peagi silmapiiri taha. Aga see reis ei jää kindlasti viimaseks korraks. Järgmisel suvel tahaks sinna veel tagasi minna, sest nii palju huvitavat loodust jäi kahjuks veel nägemata. Aga küll jõuab!

Villapesu

Eesmärk pühitseb abinõu. Nii ka nüüd. Oli vaja aiatööst parkunud käed puhtaks saada. Käsitsi ju linu ja käterätte enam ei pese.
Siis tuli meelde, et tädi käest saime suure kotitäie lambavilla.
Paningi sutsuke villa kausitäie sooja veega likku. Iiiiuuuuu! Küll oli kole töö! Kuiva villa puhul ei saanud arugi, aga kui juba veidi ligunenud oli, siis ilmusid heinapebred ja iiiuuu- muudki head-paremat sinna villa külge.

Igal juhul täna rohkem ei pese! Käed sain küll puhtaks, aga nüüd kulub jällegist palju lõhnaseepi :)

Terve suur hulk villa on veel pakkumisel. Tädi kurtis, et teha pole sellega midagi - pane või tuli otsa. Vot siis! Ja ma ei mäleta, kas ja kus on meil kraasid. Ning kraasidest pole tegelikult ju ka suurt tolku, kui kedrata ei oska... Nokk kinni, saba lahti.
Igal juhul suve jooksul tahan ma selle villalasti ikka ära pesta küll. Saagu sellest siis hiljem, mis tast saab. Iial ei või teada, millal mõni väärt idee inimest võib tabada :)

Jaanipäevased tegemised

Piisab, kui kodust ära olla paargi päeva ja mis me näeme? Tagasi tulles..... aed mossitab ja väidab, et teda on unustatud ja unarusse jäetud vähemalt kolmeks nädalaks. Egoist selline! Vot just sellisel hetkel ma saan täiesti aru nendest aiapidajatest, kes mingi hetke ajel on ähvardanud oma aia ära asfalteerida.

Tegelikult on see aiapidaja hingeelu ikka üks omaette nähtus küll. Mõnikord siunad ja sajatad kõik murupinnad, peenrad, puud-põõsad ja kapsavaod maapõhja. Järgmisel hetkel (pärast värsket niitmist ja rohimist) vaatad pisarsilmil - ah ja oh, kui ilus! Ja aed teab seda. Ta tunneb oma partnerit- aiapidajat läbi ja lõhki ning seepärast ta mõnikord solvubki ning näitab oma tusasemat palet.

Täna siis oli meite kandis üle tüki aja jälle suveilm. Päike paistis ja keskpäevast alates kannatas juba jakigi seljast visata. Rohumaad (muru) on niidetud hommikust saati siiamaani. Kuna murutraktor ei saa päris filigraanse tööga hakkama, tuleb otsad andnud muruniiduki asemel ise müüride ja peenarde servadest ning puude ümbert rohtu kitkuda. Ja oh õudust - parmud on kohal! Ma vahetaks hääl meelel ühe parmurajaka kahekümne sääse vastu.

Ahjaa! Tahtsin kööki puid viia, et noh, mõnikord tuleb ju suvelgi kerge kütis teha. Läksin kuuri. Halge korvi ladudes nägin mõnda herilast lendamas, aga ei teinud sellest suurt numbrit. Siis aga vaatasin, et üks poistest oli oma tööjope jätnud riida peale. Tõstsin selle üles ja järgmisel hetkel..... no igal juhul oli neid põrisejaid palju.... ja nad olid väegade ärritunud. Sain paar nõela ja putkasin kuurist minema. Aga uudishimu ei andnud asu. Järgmisel hetkel sai jope pika ridva otsa õngitsetud ja kuurirõdule toimetatud (pommiroboti tunne oli). Noh ja see herilasepesa oli jope varrukas...

Ja mõned jaanipäevased lillepildid ka:
Imepeenrast:Kiviktaimla istutusalalt:
Pikast peenrast:Lavendlititad on hakanud kosuma. Ja Kadaka aiast napsatud metssalvei on juba väga atraktiivne.
Lipuvarda ringpeenrast:
Ja pada, kus võõrasemad ikka endiselt troonivad. Lobeeliad etendavad seal vaid väikese aktsendi andja rolli. Olgu siis seekord sedamoodi.