Mis jalutuskäigul silma jäi

Õhtu on mõnusalt soe ja vaatamata koledasti valutavale põlvele läksin ikkagi aeda ja parki jalutama. Saadud piltidest tegin üle tüki aja sissekande ka oma looduse blogisse.
Suvel uude kohta istutatud kaunis kukehari on erakordselt värvirõõmus tänavu. Ju talle tema uus kasvukoht siis meeldib!
Kui eelmine kord parki sai niidetud, mõtlesime, et ju see on sel suvel viimane kord. Aga ole sa lahke! Rohi ja lepavõsa kasvab lausa silmnähtava kiirusega. Kui asi niimoodi edasi läheb, tuleb viimati veel pooles septembriski niita.

Aga puud on sügisrüüs.

Viimasel hetkel sai murutraktori terade eest päästetud hulk seeni. Meie oma uuest pargist on võimalik juba seeni saada!

Olid veel ka sellised seened. Alt erekollased ja kangesti puraviku moodi, aga ma ei julgenud neid korjata. Kui ikka täpselt ei tunne, siis minu pärast kasvagu omaks rõõmuks edasi.

Aga kaseriisikaid ikka natuke sain! Mulle need seened meeldivad: kahvaturoosa kübar veidi tumedamate roosade ringidega. Seenekübara serv on ilus narmaline. Sellest pole midagi, et neid seeni tuleb kaks korda kupatada.

Lugesin ühest aiablogist, et siilikübara/punase päevakübara õied lõigatakse ära ja neil on teatavaid raviomadusi.

Sellega seoses on mul palve aiablogijatele. Kui keegi juhtub lugema, siis palun natuke juhendamist. Mis nende õitega teha tuleb? Kas ma pean minema poodi viina ostma? Ja milleks seda tõmmist siis pruugitakse?

Suvi 2009 (kokkuvõte)

Astronoomiline suvi kestab veel mõnda aega, aga minu jaoks saab suvi läbi 31. augustiga.

Milline ta siis oli, see 2009. aasta suvi?

1. Stressivaba. See eelmine oli õudne. Piisas ühest lausest: "Eks hakka siis tööle!" - ja rohkem polnudki vaja. Öeldakse täiesti õigesti, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata... Sel suvel aga - täielik vabanemine ja rahu maa peal.

2. Ilm oli üsna hea. Sadanud ja üsna rohkelt sadanud on kahel viimasel suvel. Tänavused sajud ei tekitanud masendust. ja päikesest ka puudust ei ole tundnud. Eelmise suve järel tekkis mõte, et kuidas see talv küll üle elatakse, kui päikeseenergia jäi saamata. Tänavu sellist mõtet pole tekkinud. Mitte kordagi.

3. Reisimine. No mingit väljamaareisi küll ei olnud. Aga alati pole seda vajagi. Olime seekord kodukesksed.

4. Aiandus. Eelmisel suvel pea olematu. Põhjuseks pean ikka seda stressipinget, mis surus maadligi tegemised nii tööl kui ka kodus. Tänavu olen suutnud olukorra kontrolli all hoida. On uusi ideid genereeritud ja nende täitmise viiside üle juureldud.

5. Käsitöö. Võrreldes eelmise suvega seis enamvähem sarnane. Eelmisel suvel tegin palju sellist pudi-padi, mis kulus ära mõisamängus. Tänavu sai tehtud nii mõnigi asjalik ja vajalik asi.

6. Ehitus. Eelmisel suvel üritasime kuuri otsa jääva laudavundamendiga midagi peale hakata, aga pooleli see jäi. Ikka see ajapuudus, sest suvised projektitööd võtavad ikka suure osa ajast. Tänavu saime hakkama maja uute voodrilaudadega katmisega ja praegu on käimas värvimine. Tegelikult jääb see töö veel pooleli. Jääb ootama järgmist suve ja järgmisi puhkusetasusid. Tööd on veel küll ja küll: ühel vintskapil puudub räästaalune laudis. Värvitud on ainult keskmine vintskap, kuna seda oli mugav teha tuulekoja katuselt. Veranda räästaalustes puudub samuti laudis. Praegu pähklipruuni Pinotexiga võõbatud välisuksed värvime esialgu piirdelaudadele mõeldud värviga. See aga osutus piirdelaudade jaoks liiga heledaks. Nii kasutamegi kolme toon-toonis värvi + aknaraamide valge. Muidugi on veel puudu kõik uste ja akende ning maja nurkade piirdelauad. Kui see ka tehtud saab, alles siis võib töö lõpetatuks lugeda. Vahepeal aga tekib väike paus, kuna projektitöö tähtaeg läheneb koleda kiirusega.

Mingil ajal oli omamoodi trendiks värvida puitvoodriga majad kollaseks. Mul on sellest kollasest tõsiselt kõrini. Siis nii enam-vähem 15 - 18 aastat tagasi värviti hooneid tumedaks. Kasutati kas rootsipunast või tumedat Pinotexi. Nüüd tekkis aga mõte, et äkki värviks tumeda pumbamaja majaga ühte värvi. Lähestikku nad on ja katusematerjal ka ühesugune. Tegemist jätkub. Aga ma olen rahul! Juba praeguse ajahetke seisuga!

Ahjaa! Mitmed inimesed on huvi tundnud, et miks me valisime just need kaks maja külge, mitte aga teisi külgi. Nojah, eks see kole lugu on nüüd küll, et värvimata jäävad just need küljed, mis tänava poolt näha on. Aga põhjendus on ka olemas. Suvel ei ole majast niikuinii näha midagi peale katuseharja - puud on ees. Talvel aga - nojah - eks raagus puude tagant paistab maja välja küll, aga ... paljukest inimesed talvel valgel ajal liiguvad. Ise ju ka pimedas läheme ja pimedas tuleme.

Nende korda tehtud seintega on aga hoopis teine lugu. Need jäävad siseõue, kus pilk kogu aeg narmendava värviga seinale pidama jäi. Ja koju tulles on ikka kena küll näha kenasti värvitud seinu.

Asjaks suvi hakkab lõppema!

Värvimine algas!

Lõpuks saime siis maja värvimisega ka peale hakatud. Kui ilm lubab, siis tuleb homme jätkata.
Laagri Maksimarketi juures on ehitusmaterjalide pood. Seal vaatasime, millised jalad me uuele köögilauale valime. Selleks sobivad ideaalselt trepi käsipuude nurgapostid. Kenasti treitud teised ja puha! Hind ei olnud ka eriti soolane. Keraamilised plaadid laua katmiseks on ka välja valitud. Mõõtudes 20 x 30 cm ja 7 x 20 cm. Aga see laua meisterdamine jääb ikka tõesti sügisesse, kui enam õues suurt midagi teha ei kannata. Käisime õhtu hakul Järvamaal. Seal on ikka päris sügis - kased peaaegu üleni kollased, teised puud kollased-pruunid. Meil küll nii hull seis veel ei ole!

Nüüd tuleb hakata määrust lugema, et ennast vanempedagoogiks atesteeritavale kehtestatud nõuetega uuesti kurssi viia. Seekord pole ma mitte atesteeritav, vaid atesteerija.

Täna kodus

Hommikul enne linna sõitmist jagasin poistele tööülesande kätte. Pumbamaja katus oli vaja samblast puhtaks kraapida.

Pilt varahommikust.
Sama katus õhtul. Natuke parem ikka!

Täna hommikul kuulasin raadiost uudiseid. Ja juba loeti ette koolid, mis sellest sügisest suletud on. Nende hulgas ka Taali Põhikool :( Ei tea, kas Marika on omale uue töö leidnud? Ma-sen-dav!

Tegin esimesed postitused ka meie Comeniuse projekti blogisse. Suur töö on veel ees.

Läheneb järjekordne muinastulede öö

Foto autor: Peeter Kümmel/Sakala

Link Rannarahvakoja kodulehele on siin.

Artikkel ajalehes Postimees on siin.

Mereblog on siin.

Meie küll kuskile mere äärde ei lähe, aga oleme merega ikkagi seotud.

Kodu Tuhala jõe ääres seob meid merega. Kaudselt küll, kuid siiski.... Tuhala jõgi suubub kuskil Vaida all Pirita jõkke. Ja Pirita jõgi suubub merre, Tallinna lahte. Ja seda vahemaad meilt mereni on linnulennult circa 30 kilomeetrit... kui sedagi.

Oleme tulerahvas. Tule süütamise traditsioon on meid saatnud põlvest põlve. Hoidkem seda tuletraditsiooni ja saagem ühtlasi uuesti mererahvaks!

Laiskus ruulib

See on täiesti ebaõiglane, et mu abikaasa peab just siis tööl olema, kui minul vaba päev on. Mitte miskit ei taha teha. Lihtsalt lugemise päev täna. Aga no ju on seda lugemist ka ikka vaja.

Käisin pargis oma lemmikpõõsast vaatamas. Ta on praegu nii uhke oma läikivate marjakobaratega.

Kui jätaks pargis niitmisega ühe suve vahele, saaksime läbipääsmatu padriku. Üksikud lepad said jäetud pargi rajamise alguses kasvama. Nüüd on aeg nad maha võtta. Ja kui palju juurevõrseid annab üks lepapuu!Peenras on astrite aeg. Ja maja on ikka veel värvimata! Arne tahab selle esimese pintslitõmbe juures ise kohal olla ja nii polegi ma poisse saanud tööle "ässitada". Aga ikka on nii, et kui Arne kodus, siis sajab ja kui tööl, siis ei saja. Uuel nädalal pidi tal mitu vaba päeva järjest olema, äkki siis kogemata kombel peab ikka ilma ka ja saab otsast alustada.

Pühapäeva hommik

Täna hommikul pool kuus ärgates tuli tõdeda, et ilus valge aeg hakkab selleks korraks läbi saama. Esimest korda suve jooksul nägime, et on hämar. Isegi oleks vaja olnud valgustust kasutada, aga mitte ei tahtnud seda veel teha. Õhtuti niigi toimetame juba mitu tundi lambivalguse all.
Aruvalda sõites oleksin saanud väga ilusates toonides pildi päikesetõusust, aga fotokat polnud. Koju tagasi jõudes tegin mingigi pildi... siin aga tõusev päike on suurelt jaolt juba pilve taha peitunud.

"Välisvaatlejana" Kõue külade päeval (täiendatud)

No kuidagi ei õnnestunud kindlat meelt säilitada ja oma nina võõra valla ja võõraste külade üritusse toppimata jätta! Aga mulle meeldib see vald, meeldivad need külad oma tegusate inimestega ja nii me mehega sinna üritusele läksimegi.

Kõue külast on minu meelest (võib-olla võõra vaatenurk polegi nii väga vale) kujunenud Kõue valla mitteametlik keskus. Ja mis siin imestada olekski - Ardu oma suurte korterelamutega on lihtsalt üks väiksemat sorti magala. Maaelu selle tegelikus tähenduses elataksegi väikestes ja vaiksetes metsakülades.

Pean aga jälle ja jälle kiitma inimesi, kes julgesid välja mõelda nii hullumeelse idee ehitada rahvale oma maja. Aga siin ta nüüd on: ilus, puidulõhnaline, polüfunktsionaalne ja mis peamine - seest suurem kui väljast. Ja see lillepeenar.....
No on ikka inimestel fantaasialendu!

Crazy kujunduselemendina suurestükk taluväravas - no paneb ju muigama!? Aga praktilisest vaatenurgast võttes on see lillepostament ikka väga asjalik - hea tugev alus hoiab kolm lilleposti kenasti tasakaalus.

See on vist see laululava. No vähemasti lava esinejate tarvis. Ma ei tea, kas asi pooleli, aga ma paneks katuse ka peale. Ilm meil enamasti ju rohkem selline vihmasepoolne.

Kena külakiik. Või kutsutakse seda sealkandis ka "rahvakiigeks"? Mu õpilased nimetavad meie õue peal seisvat külakiike küll rahvakiigeks.

No ma ei usu, et need istikud on tasuta saadud. Selle suure ettevõtmise juures on ikka küllaltki suured rahad mängus. Super inimesed, kes selle kõik välja on osanud "kaevata".

Küpsetisi oleks oodanud näha palju rohkem. Kuidas on lugu nende "enesest lugu pidavate taluperenaistega"? Küpsetiste pildid:

Maja taga on küllaltki suur kallak. Ei tea, kas seal all on kunagi iidsel ajal mingi oja voolanud?

Ikka see Kõue Rahva Maja - nüüd vähe teise nurga alt vaadatuna.

Üks põhjus, miks ma sellel üritusel osaleda tahtsin, on näha alloleval pildil - raamat Kõue ajaloost.

Ja on veel üks põhjus, miks osaletud sai: aeg läheb ja memmeke Orava külast on vanaks jäänud. Tuleks suguvõsa kokkutuleku organiseerimine tema õlult ära võtta. Äkki mängiks välja juba aasta pärast? Meie õu on suurem kui maa-ala Kõue Rahva Maja ümber. Kiik ju ka omast käest võtta. Ja üht-teist muudki. Ühesõnaga: käis väikest viisi "tööstusspionaaž".

Laadal oli ju muudki peale puidust meisterdatud imeasjade.

Margit on vahva piiga, kes armastab käsitööd teha. (Kuna ise olen käsitööinimene, siis seda enam sümpatiseerib noore inimese käsitööhuvi.) Arvan, et Margit peaks järgmise aasta külapäevale mõeldes juba varakult valmistuma hakkama. Mõtteid ja tean, et ka oskusi tal on. Ostsin omale ühe väikese londiga tegelase. Mul oli parasjagu üks mälupulkadest ilma riputiseta. Nüüd olemas!

No ja kui ikka targutada ka, siis seda, et memmedel on kindlasti kapisoppides peenemat näputööd. Olgu siis noorpõlve kodunduskooli ajast või viimasel ajal pensionipõlves tehtut. Nende tööd on kindlasti seda väärt, et rahvale näidata. Noh, kasvõi näitusmüügina.

Külapäeval jagati tunnustust hakkajatele inimestele, kes nõu ja jõuga on kaasa aidanud külades huvitavate ürituste korraldamisele. Selleks puhuks olid tehtud kenad raamitud tänukirjad ja lisaks veel ka kena kingitus elava taime näol.

Sirje annab kingitused meie õpetaja Endale edasi.

Nüüd on vist kõik...

Oh ei ole!

Veel üks mõte. Ma küll ei tea.... võib-olla on selline asi juba olemas, aga noh, targutamise mõttes või nii....

Igal külapäeval võiks kokku tulnud seltskond istutada "külapäeva puu". Kena, kui juures oleks ka silt daatumiga. Noh, see oleks natuke nagu ajaloo talletamiseks või sedamoodi...

Ja nüüd tõesti lõpetuseks: Tore oli näha, et külapäevale olid tulnud inimesed igast generatsioonist. Sellised asjad seovad inimesi. Eriti tore oli näha noori!

Tõsiselt kahju on sellest, et ise ei ela sealkandis...

22. august

Täna tegin sünnipäevakoogiks seda Võidula mõisakooki. Väga hea tuli! Aga nüüd kisub kiireks! Tahame Kõue külade päeval ka ära käia enne, kui järgmised külalised õhtul tulevad.

Kodused toimetused

Täna varahommikul oli juba üsna jahe, mis tuletas meelde, et öökülmad ei ole augusti lõpupäevil mingi haruldus.

Aedoad on üsna külmakartlikud ja need tuleb koristada enne, kui öökülmad nad endale võtavad. Keetsin prooviks ühe väiksema koguse ja hakkisin keedetud oakaunad kotletitaignasse. Täitsa sobisid!

Nüüd keedan nad kõik ära ja panen tükeldatult sügavkülma (Mida on lihtsam öelda kui teha, sest külmik on täis.)


Ilm on praegu, keset päeva, soe ja täna oli Pontsu vannipäev õues. No mina olin ammu enne Pontsut läbimärg! Küll pesemine ajab kutsika ärevile! Praegu käib toas selline amokijooks, et põrand põrub!

Juba mõnda aega on meil ühes peenras selline imelik taim: kevadel väga külmakartlik, suvi läi hea maius tigudele ja siis kasvatab veel sellised imelikud punased viljad ka külge. Keegi ei tea, mis taim see on ja ämm ei mäleta ka, kes talle selle kunagi on toonud. Huvitav, kas need viljad on lihtsalt ilu pärast või viimati kõlbavad veel süüagi?

Täna õhtul vaatan, kuidas siis õieti selle Võidula mõisakoogi valmistamine käib.

Homme on Kõue valla külade päev. Tahaks vaatama minna, aga... See on külade elanike pidu, mitte külade asutuste töötajate pidu. Aga laat oleks huvitav küll ja Kõue raamatu tahaks ka omale soetada. Ja huvitav-huvitav, kui palju neid esinejaid siis kokku saadakse? Aega mõelda ja otsustada veel on.

Augustipüha

Käisime tädi Õilmet tema saauva 85.-nda sünnipäeva puhul õnnitlemas. Õigel päeval kahjuks minna ei saa, kuna mees on siis jälle tööl.
Aiakujunduses on kasutatud palju suuremaid ja väiksemaid kive.

Järgnevad kaks pilti on talu sissesõidutee ja külatee ristumise nurka jäävast platsist, mis on rajatud kaks aastat tagasi Tartu maanteel hukkunud peretütar Raili mälestuseks.

Edasi on pildid peremehe "šamaani" rituaalideks vajalikest asjadest. Õilme nende tähendust lahti seletada ei osanud. Peremees ise oli aga parajasti kuskil Võrumaal šamaanitrummide valmistamise koolitust läbi viimas.

Hommikul katsetasin, kuidas oleks uudismaa rajamisega - no maa on märg mis märg. Ei õnnestunud eriti - mätastega vii veel kogu mullanatuke minema.

Vaikus pärast suurt vihma

Looduses on vaikus. Tuuletu, looma- ja linnuhääletu. Isegi vihmapiisad on okstelt maha tilkunud. Aga udu kerkib liigniiskest mullast. Kerkib üles, et saada uueks pilveks.

No kaua võib teleka ees vedeleda! Olime Pontsuga õues. Päris mõnusalt soe oli. Üritasin prahihunnikule tule külge saada. Aga või see nii lihtne oli - kõik ju nii märg ja vettinud. Esialgu oli peamiselt palju paksu suitsu. Hea märk ju seegi!
Paprikate ala kasvuhoones sai täna tühjaks tehtud. Paprikataimed põlevad prahihunnikus. Miski viga oli neil tänavu küljes. Saak jäi pehmelt öeldes kesiseks.
Käisin vahepeal mäe peal pilvi vaatamas. Suurest vihmapilvest on järele jäänud sellised räbalad.
Veidi teises kaares on aga juba väheke rõõmsamad pilved. (Pilt petab - nii valge nüüd küll mõni minut enne kümmet enam ei olnud!)

Pilved vaadatud ja oh sa imede ime - lõke on ka põlema hakanud! Lõkke suuruse järgi võib arvata, et seda sodi oli ikka paras jagu kogunenud.

Veel mõni päev, ja jõuabki kätte aeg kirjutada kokkuvõte (aruanne) suvest 2009. Kõik plaanid ei teostunud ja passiva poolele tuleb paratamatult ka üht-teist kirjutada.

Letšo

Allikas: vanaema kokaraamatAutor: Toidutare
Maguspipar tomatipüreega. Väga maitsev ja vitamiinirikas hoidis.
Kogus
Koostis- ja maitseained
1 kg paprikat 8rohelised viljad)
0.5 l tomatipüreed (küpsed tomatid)
50 - 100 g õli
1tl soola
1 tl suhkrut
1 keskmine sibul

Valmistusviis
Kuumuta taimeõli keedunõus, soovi korral lisa peenestatud sibul, kuumuta veidi, lisa tomatipüree ja sektoriteks või ribadeks lõigatud maguspipar.
Keeda tasasel tulel veel u 5 minutit, maitsesta soola ja suhkruga.
Veidi jahtunult tõsta purkidesse, purke kuumuta u 85ºC juures 15-20 minutit.

Tänane "saak" : 10, 5 liitrit letšot.

Keegi tark on naiste olemuse teemal suud pruukinud.

Naine olgu võidetud, aga mitte kerjatud.
Naine on võimeline kõigeks, ka heaks.
Naised ja uksed annavad alati järele, kui neid õrnalt kohelda.
Ilus naine on silmadele ilus, hingele põrgu ja taskule lunastus!
Kui kõik pingutused, mis on tehtud naise hinge uurimiseks, oleksid suunatud kosmoseprogrammile, oleksid kuu peal juba ammu hamburgeriputkad.
Naisel on hämmastav intuitsioon:ta võib ära arvata ükskõik mida peale silmnähtava.
Naine, kes armastab peeglit, vihkab praepanni.
Naine, kes suudaks armastada kogu elu, ei vananeks iial.
Naine on helisev kannel, aga vähe on neid, kes teda hästi tunnevad.
Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta.
Naised ei oska välimust hinnata,vähemalt head naised mitte.
Naised ilma meesteta pole midagi....mehed ilma naisteta pole sedagi...
Emal kulub paarkümmend aastat, et teha pojast mees, ja siis teeb üks teine naine temast paarikümne minutiga poisikese.
Kui naine oleks klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi.
Polügaamia on see, kui sul on üks naine üle, monogaamia on täpselt seesama

Midagi mustikatest

MUSTIKAPIRUKAS
Taigen:
2 muna
2 dl suhkrut
2 dl sulatatud võid
4 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
2, 5 dl suhkrut
2, 5 dl hapukoort
3 spl jahu
1/4 tl soola
1l mustikaid
1/2 dl riivsaia
2 spl jahu
1 spl sulatatud võid

Vahusta munad suhkruga. Lisa sulatatud või ja jahu + küpsetuspulber.
Taigen vajuta koogivormi põhja ja äärtele.
Sega hapukoor, suhkur, sool ja jahu.
Puista mustikad taignale. Vala peale hapukooresegu.
Sega sulatatud või, jahu ja riivsai ning pudista segu kõige peale.
Küpseta 200 kraadi juures umbes 30 min.


MUSTIKA-KOHUPIIMAKOOK
Taigen:
100g võid
2, 5 dl jahu
1 muna

Täidis: 500 g kohupiima
2 muna
2 spl
suhkrut
3 tl vanillisuhkrut
5 dl mustikaid

Sega pehme või ja jahu. Lisa muna ning sega ühtlaseks taignaks. Suru taigen koogivormi põhja ja äärtele.
Sega kohupiim, munad, suhkur ja vanillisuhkur. Vala segu taignapõhjale.
pane kõige peale mustikad. Puista üle suhkruga.
Küpseta 200 kraadi juures 30 min.

Rullbiskviit vahukoore ja banaaniga...

.... ehk lühidalt: banaanirull.

5 munakollast + 150g suhkrut hõõru tugevaks vahuks
lisa 3 spl nisujahu ja 2 spl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit ja 1,5 spl kakaod
5 munavalget tugevaks vahuks ja lisa vaheldumisi jahuga munakollaste hulka.

Biskviittaigen vala küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Küpseta 5 - 7 minutit. Kuum biskviit keera rulli koos küpsetuspaberiga. Lase jahtuda.

Vahukoor (suhkrut maitse järgi) mikserda tugevaks vahuks. Lõika banaan väikesteks tükkideks ning lisa vahukoore hulka.

Jahtunud rull keera ettevaatlikult lahti, määri vahukoore-banaanisegu biskviidile ning keera uuesti rulli. Rull kaunista sulatatud šokolaadiga.

Minu versioon:
5 muna puhul kasutan 2 spl nisujahu, 2 spl kartulijahu ja 1-1,5 spl kakaod. Küpsetuspulbrit ei lisa. Vahukoorele olen hulka pannud ka seda vedelamat kohupiima (kiletorus). Kui on želatiini, siis ka seda (saab rullile paksemalt määret panna).

Tänane rullbiskviit tuleb üldse kakaota. Banaanide asemel kasutan musti sõstraid. (Ikka vastavalt aastaajale!)

Sügis sõuab siiamaale...

Öösel sirasid taevas tähed. Varahommikuks on ilm jälle sandi külje meie poole pööranud. Tuul on tugev - puudel lehed pahupidi ja mõni tuuleiil kõigutab puid nii hullusti, et need näivad juba pooleldi raagus olevatena. Vihma sajab. See sadu ei ole enam selline rõõmus ja särtsakas, nagu ta sel suvel oli. Täna sajab nukrat sügisvihma: piisad on väikesed, külmad, ja sadu on tihe. Õhutemperatuur on napp 9,5 kraadi.

Ilmselt möödub tänane päev tubaste tegevuste seltsis.
1) Uuendasin klassi kodulehel küsitluste nurka.
2) Küpsetasin kaks mustsõstra-vahukoore rullbiskviiti.

Valge šokolaadi ja vaarika kook

Vaja läheb:
400g magusat muretainast
500g maitsestamata toorjuustu või mascarponet
1dl suhkrut
2 suurt muna
250g vaarikaid (värsked või külmutatud)
100g valget šokolaadi
mandlilaaste

Kuidas kooki valmistada:
Pane küpsetusahi 160 kraadi juurde soojenema.
Rulli tainas ühukeseks ja tsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
Kata taignaga ka ahjuplaadi ääred.
Tükelda valge šokolaad.
Vahusta munad toasoe toorjuust ja suhkur.
Lisa jahvatatud mandlid.
Sega hulka vaarikad ja sokolaad.
Vala saadud mass taignale.
Küpseta 20-25 min.
Keera kuumus maha ja jäta lahtise uksega ahju jahtuma.
Kook lõika lahti alles jahtunult.

Kokkuvõte laupäevast

1. Mitte midagi kasulikku ära ei teinud.- Ju siis lihtsalt puhkasin.
2. Meilidele jäi vastamata. - A kust ma võisin teada, et päev niimoodi otsa saab!
3. Niipea, kui päike lõpetab lagipähe leekimise, nii kohe hakkab jahe.- Jo siis ei ole enam suur suvi.
4. Külalised käisid (Ulvi ja co).- Päeva ainus helgem moment.
5. Pool kümme õhtul oli juba külm ja hämar.- Eriti "lootust ja rõõmu" sisendav asjaolu :(((
6. Tugitooli-(diivani)sportlane vaatas Berliini MM-i.- Alguse asi. Fiaalide aegu läheb alles põnevamaks.
7. Kell pool üks ärkasin teleka ees üles!- Ei noh, poisid ka ei näinud varem alla tulla. Nüüd kael kange ja pea jäme otsas... Marss magama!

Loodetavasti on homme asjalikum päev...

Niipaljukest siis seda...

Enamasti on meie õue peal nii tuuline, et tahtmatult kipun kuulatama, kas metsatuka tagant mere kohinat ka kostub... igal juhul tormituuled on meie õue peal igapäevane loodusnähtus.
Igal suvel tuleb osta vähemalt üks uus päevavari.
Toda praegust oleme kogu perega, kes paremini, kes halvemini, kõpitseda püüdnud, aga täna viskas ta ikka lõplikult vindi üle.

See äpardus kvalifitseerub suve lõppu kuulutavate näitajate kategooriasse.

Isegi suht mõttetu päev ja siis keeratakse sirm mu pea kohal ka kahekorra :(((
Sohvi-kass oli ka väegade pahas tujus - see saadanas tõmbas mu käed asja ees-teist taga puruks.

Üks asi on ometi ka naerma ajanud tänase kuupäeva sees: nimelt oli üks mu sugulane leidnud mu kodulehe (maksab siis soliidses eas inimesel netis nii palju surfata). Ta võttis vaevaks mulle helistada ja kurjustada teemal: "Mida sinu eesti keele ja kirjanduse õpetaja selle peale küll ütleks". Noh, pahandamise põhjuseks minu olematu või halb või .... või..... kirjastiil.

Ega ma polnud kade ka. Ütlesin, et loodetavasti mu õpetaja seda kunagi lugema ei satu ja kui satubki, siis teab ta niigi, et ega siit polegi midagi head loota. Minu kirjandid olidki üks paras õudusunenägu (õpetaja oma, mitte minu). Seega - mul suht suva - on stiili või ei ole teda teps mitte. Minu päevik. Enda jaoks kirjutan. Hinnet ei kavatse saada. Vot niipaljukest siis kaunist emakeelest ja selles väljendumise oskusest:))))

Unine laupäev

Seda oligi ju arvata, et ega mu mehel ei lasta kuigi pikalt kodus olla. Rääkigu see töögraafik, mida tahab. Ikkagi tuli jälle minna kedagi asendama.

Hoidiseid täna teha ei saa. Kaanetaja käib mingi imeriukaga ja sellega saab ainult Arne hakkama.

Vist ikka jõudsin klassi kodulehe küsimuses otsusele. Kuna olen ikka sama klassi õpetaja, siis pole suurt mõtet kodulehele uut põhja teha. kasutame ju ikka neid samu materjale.

Kuna kolmas klass on praktiliselt tüdrukute klass, siis muutsin mõneks ajaks kodulehe põhja roosaks. Selle peale poisid muidugi kortsutavad kulmu, aga pole midagi - elavad ka selle roosa aja üle.
Panin sinna kirja ka vajalikud õppevahendid ja 1. septembri aktuse teate. Esialgu seal muud nagu teha ei oskagi.

Imeilus kontsert

Viis ja pool päeva tegutses Harmi mõisas laste laululaager. Täna õhtul esinesid lapsed laagris õpitud lauludega. Oli imeilus kontsert!

Suur rõõm oli kuulata Maria Listrat! Tema ema on aga tõeline energiapomm! Selline muusikaõpetaja süstib iga oma sõna ja liigutusega lastesse seda imelist laululusti. Väga oluliseks peeti laagri päevade jooksul kasvatustööd. Kord oli majas!

Erilise tänu ja paljude kiidusõnade osaliseks sai meie Monika, kelle valmistatud toite peeti gurmeerestorani vääriliseks.

Palju kiidusõnu jätkus ka Harmi mõisale, kus muusikainimeste hinnangul on ülihea akustika - nagu kirikus!

Maja, teeninduse ja olmega jäädi väga rahule. Juba on jõuluvaheajaks laululaagrile aeg broneeritud. Lubati tulla ka järgmisel suvel.

Meie mõisal/koolil on ikka tõesti eriline aura! Seda on alati öelnud meie mõismängu külalised ning nüüd siis ka laulurahvas Tallinnast.

Hõrgutised Creme Bonjour´ga

SALAJASELE ARMASTUSELE
Lõika pirnid pooleks. Aseta need võiga määritud vormi. Nõruta peale likööri (vabal valikul). Kõige peale pane kreemi. Kuumuta ahjus, kuni kreem on sulanud.

VALGED ÖÖD
Suitsulihaviiludele määri kreemi. Keera lihaviilud rulli. Sekser kata salatilehtedega. Aseta liharullid salatilehtedele. Võimalusel keera ümber liharulli peenike riba sinki.

TOMATIPÄEV
Tomatitel eemalda sisu. Keeda riis. Täida tomatid basiiliku ja ürdisoolaga maitsestatud riisiga. Tomati peale pane kreemi. Küpseta ahjus.

JUUSTUKOOK
Keeksitaigna hulka sega kaks topsi kreemi. Lisa kolm tugevaks vahuks klopitud munavalget. maitsesta munavaht suhkruga. Vala saadud segu keeksivormi. Pane ahju küpsema.

HEAD ISU, STEPHANIE!
Loomafilee tükid pruunista kuumas taimeõlis. Lisa pannile kreemi ja veidi valget veini. Kuumuta, kuni juust on sulanud ning kaste ühtlane.

Reedesed toimetused

1) Hommikul 8 -st 11-ni kartulimaal. Võtsime saagi üles. Kui algab tavaline koolitöö, ei suuda enam aiandusega suurt tegeleda. Viimane võhm kaob tööl.
Hinnanguliselt 250 kg söögikartulit + veidi seemet ka.

2) Üle mitme-setme aasta kükitasime kevadel kapsataimed maha. Kuidas küll kapsaliblikas teada sai, et siin on ja siit saab? Igal juhul on kapsapead suuremalt jaolt ussidest aetud. Usse on nii palju, et jooksevad aiamaal kas jalust maha! Vot nüüd peidan nende maiuse ära!
3) Järjekordne ports tomati-sibula salatit on keema minemas. Ja nagu ikka - ei ole pipart, ei ole nelki ja ole sa lahke - äädikat ka ei ole. Ega siis muud, saba selga ja Orgu poodi. Ja mis ma näen! Juba kirikuristis tee puhta märg, loigud lausa keset asfaltteed! Ja meil ei midagi! Nojah, aga Orust koju jõudsin koos vihmaga. Õigemini koos pilvega. Vihma sellest esialgu suurt ei tulnudki. Ikka piisk siia ja teine sinna. Nüüd siin trükkides ikka juba krõbiseb midagi ka akna taga. Ja kõmiseb! Oi, kuidas kõmiseb! No püüan mis ma püüan, aga välku ei ole ma veel pildile saanud. Ju on sant seebikarp! Aga pilv ise on selline! Ilus, kas pole!

Küll oli äike! Välgud peksid joonelt alla ja kus käisid kõmakad! See ei olnud enam müristamine. See oli midagi palju hullemat. Ja juba esimene raksakas võttis jälle elektri. Muidu mulle äike väga meeldib, aga kui ta on nii tugev ja nii hullusti pea kohal, siis on ikka hirmus kõhe küll. Kõige hullem oli see, et salatit keetsin puupliidil. No aga siiber ei tohi ju äikese ajal lahti olla. Mis siis üle jäi, kustutasin tule pliidi alt ära. Tassisin kõik veega üle uhatud tukid ja viimase kui tuhapire välja, aga ikkagi ajas miski asi suitsu sisse. Siis tuuluta veel maja ka, et suitsuandur vait püsiks. Jama rohkem kui rubla eest!

Aga salatit sain 7 liitrit. Kavatsesin veel ka punastest õuntest moosi keeta, aga selle äikesega ma vägikaigast vedada ei taha. Täna jääb siis hoidiste tegemine soiku.

Huvitav, kas Harmis ka äike oli? Mis siis sellest õhtusest kontserdist saab, kui juhtumisi seal ka elekter ära on?

Ja juba tuleb uus ja sünkmust pilv... Kõminat ja podinat kostab ka. Ei ole täna hoo ega hoobi vahet!

Poisid pakkisid arvutid kokku, et lähevad sõbra poole. Aga sõber oli olnud hooletu... helistas, et äike oli tema arvuti läbi löönud. Võrgupidu jäi seekord neil siis ära. Vot. Ole veel liigselt enesekindel!