Uued õppemängud

Võtsin üle tüki aja ette ja tegin http://www.purposegames.com/ keskkonnas kaks uut õppemängu. Üks on mandrite, ookeanide ja merede kohta.

Teise mängu tegin siis Eesti linnade kohta. No on ikka tükk tegemist, et leida ja salvestada mõni normaalne Eestimaa kaart... No ei ole! Üks kaart oli, aga seal maakonnad olid kuidagi - natuke naljakad. Võib-olla oli see hoopis rajoonide kaart? Igatahes lõpuks leidsin ühe kaardi, mis enam-vähem sobilikuna tundus. See on aga kuidagi väga pisike. Täppide paigutus sellel mänguväljal on pigem selline .... kokkuleppeline. Mäng on niisiis Eestimaa linnade asukohtade tundmise peale. Mäng on sobiv loodusõpetuses, inimese- ja ühiskonnaõpetuses.

Lörts, tuul, pimedus - hilissügis

Eelmisel nädalal möllanud torm tegi meie kooli pargile ikka koledal kombel kahju - maha võeti 13 puud. Täna hommikul parkisime autod palliplatsile, sest tõstuk sõitis õuele ja hakati maha võtma hiiglasuurt paplit. Selle puu juured oli tormituul maa seest ohtlikult lahti kiskunud. Ei võinud lasta tal omatahtsi kukkuda kas autode peale või uue maja peale.... ja hoidku taevas, kui mõni laps oleks ohtu sattunud. Aga kuhu nüüd kosklamamma oma lastele pesa teeb?

Täna jälgisin üle laste peade, kuidas nad hasardiga mängisid http://spellic.com
keskkonnas loodus õppemänge võõrkeelsete sõnade õppimiseks. Arvan, et see oli nüüd see õige nupp, mille peale vajutada. Pole ju võrreldav, kas tuupida sõnu ninapidi õpikus olles või lustiga mängides! Igatahes lastele meeldis.

Käisin täna Kose raamatukogus, et laenutada sealt poisile vajalik "Finantsarvestus". Ega ma ei lootnud küll eriti, et selline raamat üldse väikses raamatukogus olla võiks... Selgus, et olemas on, kuid välja laenutatud. Aga kell kolm juba helistati, et raamat on tagastatud ja nii saigi poiss raamatu, mida vajas.
Üllatus oli aga suur, kui leidsin, et Kuivjõgi taas vett silmini täis on. Kas tõesti on siis nii hullumoodi palju sadanud? Natuke uskumatu nagu! Aga mida teeb selle peale Nõiakaev? Tundub, et tema on inimestele meelelahutuse pakkumisest "oma käed puhtaks pühkinud" - no ei midagi sellist, mis meenutaks mõne aasta taguseid aegu...

Tuleb vist üks niru nädal

Elioni reklaami ja meie maksekorralduste põhjal peaks internetiühendus olema kiire ja igati tasemel. Aga aina hullemaks justkui läheb. Juba e-kooli täitmiselgi tuli mitu korda pooleli jätta, kuna poole sõna pealt oli ühendus katkenud. Nüüd jupsib ka nii, et vähe pole.

Täna avastasin enda jaoks uue keskkonna http://contentgenerator.net, kus on mõned e-ülesannete koostamise tüübid tasuta allalaadimiseks. Valisin praegu allalaadimiseks Match-up quiz generator ja Multi-choise quiz generator. Match´iga ei saanud päris hästi pihta, kuidas see asi õigupoolest käib, kuid Multi-choise´ga läks juba paremini. Too quiz on minu kaustas kenasti e-ikooniga kirjas , kuid klassi ajaveebi kleepida ei saanud mitte kuidagi - ei linkimisega ega HTML koodiga. Linkimisega võib vabalt olla sama jama, mis HotPot-iga, et lihtsalt ei olegi võimalik, kuid kood? Mis jama sellega siis nüüd on? Ometi ise nägin, et seda on võimalik ajaveebi panna. Ma pean vist laskma poisil homme koolis oma läpaka üle vaadata - sellel peab mingi kiiks küljes olema. Juba eile olin koodi kleepimisega hädas. Kodus poiss jutule ei võta - tema kodus tööd ei tegevat, nagu mõni teine. Huvitav, kellele ta küll vihjas? :)

Kui töönädal nii mitme ebaõnnestumisega peale hakkab, siis pole üldse miskit loota.

"Sõjakirves" sai maha maetud

.....aga seda vaid esialgu. Tegelikult jäi kujunduse muutmine ühe konkreetse põhjuse taha - nimelt avastasin, et mu klassi ajaveebil puudub blogi arhiiv. Aga oma ajaveebis ma selleta hakkama ei saa. Vot sellisele pisiasjale ei osanudki esialgu tähelepanu pöörata.
Nüüd katsun oma materjalides mingisugustki süsteemi luua - kui Internetiühenduse lahkus lubab... Vahepeal ketrab ja ketrab ja siis ütleb, et sorry, aga ei leia sellist saiti.

Selle kohta ütlevad mu sõbrad - kaalud on kaalud...

No nii - mul nüüd kõik vajalikud aadressid kirja pandud, võrreldud kahte erinevat kujundust ja vaetud ikka nii ja teistpidi. Ma jõudsin isegi selle "ohtliku" aadressi avada, ühe kujunduse valida ning koodigi kopeerida.... läbi kõhkluste ja kahtluste avasin Layout ja Edit HTML, isegi sättisin kursori paika, et vot nüüd ..... aga .....põnnama lõin :))) .....mõneks ajaks. Vaatan vahepeal, mis tunnid mul homme on ja kas miskit üllatust ka karta on - ja siis... ma ei luba endale midagi, aga vaatan, sest minu arvuti favourites on kaustu täis ja kaustades on ka mõnes rohkem, mõnes vähem , osa asju on veel ka Operas.... no ma ei tea...nagu kaalud või nagu kits kahe heinakuhja vahel...

Pühapäev

Hommikul Tartu maantee äärde bussile vastu sõites vaatasin taevas väga kirgastes värvides vikerkaart ja mul oli nii kahju, et ei märganud fotokat kaasa võtta. Autovõtmeid võttes isegi korra vaatasin laual fotokat ja mõte isegi vilksatas, et võtaks.... aga muidugi jäi võtmata.

Leidsin täna oma postkastist ka "kurja" kirja, kus nuriseti selle üle, miks minu e-portfolios puudub minu meili-aadress. Nojah, vaatasin järele, et neil, kellelt mina õppinud olen, neil tõesti see aadress seal ka on.
Noh, oli siis keegi seda aadressi otsinud ja saanud selle lõpuks suure ringiga kätte - Eestimaa ju tegelikult väga väike. Nii et - Yes, boss! Parandused on tehtud!

Hakkama sain! Ajasin aga näpuga rida ja siis ka veel katse-eksituse meetodil, aga tehtud sai! Ühe eTwinningu projekti tööd on nüüd üles laetud.

Laupäevast on saanud pühapäev

Kuidas siis möödus laupäev, mille olin iseendale lubanud maha magada, et ometi ükskord sellest üleväsimusest taastuda??? Vastus on selline, et ma ei vaevu mitte vastamagi....

Ja kas lähen uuele katsele ja teen klassi ajaveebiga tehtud tembu läbi ka oma isiklikul ajaveebil? Vaja oleks, sest kogu mu tööga seotu on tegelikult arvutis. Kõige rohkem ärritab, et vaatamata sellele, et mul on salvestatud Googlepages keskkonnas loodud kahe saidi "edit" aadress, annab sellel aadressil ette ikkagi selle veebivariandi, mida toimetada ei saa. Ma ei saa aru, miks see nii on. Ja siis tulebki otsetee asemel liikuda ringiga, mis kohe üldse ei meeldi...

Väga oleks vaja lisada üks lingikogu, kuhu koondaks teiste õpetajate kogutud lingikogude aadressid. Pole ju mõtet jalgratast leiutada, kui see juba kellegi teise poolt kenasti tehtud on. Muidugi tuleb oma töödes võõrast materjali kasutades korrektselt viidata autorile.

Pealegi pole vaja lähemate aastate jooksul nii hullumoodi ennast tõestada. Või ikkagi nüüd just ongi vaja? Mine seda asja tea...

No ja kas siis kõige eelnevaga arvestades teen hommikul selle koodide vahetuse ära? Eeeee..... jätaks seekord ikka tegemata? Hästi ei julge nagu. Ja ausalt öeldes ega ei viitsi küll turvakaalutlustel hakata kõiki vajalikke aadresse paberile kirjutama, et siis vajadusel taastamisel võtta oleks. Niisiis - seekord jääb ikkagi ära. Kuigi mulle hakkab klassi koduleht juba natuke meeldimagi...

Ja vaene Tiia tunneb ennast selles tänases prohmakas ka vastutavana. Mis aga üldse nii ju pole!!! Tiial oli eelmise aasta klassileht kaheveeruline ja seal ta nägi ära, et ega ikka ei mahu ära need asjad, mida vaja oleks. Nii ta uut tehes kohe kolmeveerulisega alustaski.

Tiia kahe aasta klassi ajaveebid on kenasti tema materjalides linkidena olemas. Nii tekib aastate jooksul kena arhiivimaterjal. Mul on nii kahju, et minu eelmise aasta klassikodukas oli MagazineFactorys ja Sirje võttis selle kooli kodulehelt uuega asendades lihtsalt maha ja linki mul polegi.

Mis halvasti, see uuesti!

Tegelikult ikka öeldakse vist: "Mis s.....i, see uuesti!" aga summa ei olene tegelikult liidetavate järjekorrast.

Seda oleks vaja kuskilt välja uurida, kas selliste avariide vältimiseks on võimalik kuskil oma ajaveebi dubleerida (ilma, et see võrgus oleks).... Ma ei tea.... igatahes nüüd on peavalu selline, et, et.... ja ma ei suuda meenutada, mis seal sidebaris üldse oli. Vähehaaval nagu hakkab taastuma, aga see on tegeikult üks jama .... totaalne jama. Aga miskit ei juhtu siin ilmas niisama - ju seda oli siis vaja. Igatahes olen ma natuke autis küll.

Väljas sajab praegu ka üsna "kurja vihma" koos rahega. Täiesti vastavuses minu praeguse meeleoluga. Õnneks on mees tööl ja poisse hoiatasin ka, et hoidku distantsi, ma olen praegu väga tujust ära :))) Pole hullu - ega kangus ei luba alla ka anda. Taastamine võtab aega, aga taastatud see saab.

Katastroof!

Kas ma olen loll või pime või ma ei tea, mis veel, aga tänaseks olen ma "löödud kaart"!!!!!
Ma lähen ja otsin nüüd postkastist välja selle juhendi, kuidas ajaveebi kolmeveeruliseks teha ja siis vaatan, mida ma valesti tegin. Tundub, et nüüd on pool ööd sisustatud, sest tuleb sidebar materjale taastama hakata. (Ma ei mäleta ju ka kõike peast enam!) MASENDAV!

Mina sain oma ajaveebi kolmeveeruliseks nii:mine http://www.blogcrowds.com/resources/blogger_template.phpvali sealt sobiv "Template" (neid on seal ligi 100 erinevat), ülevalt saad otsinguks valida ka 3 columnmina valisin näiteks MINIMA http://www.blogcrowds.com/resources/view_template.php/minima_22vajuta valitud ekraanipildile, sealt saad HTML koodi, mis tuleb kleepida ajaveebilogi end oma blogisse, vali Layout ja Edit HTMLedasi Edit Template, olemasolev kood kustuta ära ja kleebi uus asemeleenne kui salvestad, vaata Preview-ga, esialgu näed vaid kahte tulpa, sest kolmandasse pole veel midagi lisatud.kui oled tulemusega rahul, siis Save Templatemidagi ei tohiks ajaveebilt Sul kaduma minna, sest muutub ju vaid kujundus, mõlemasse serva tekib Add a GadgetProovi ja katseta!Vaatasin Su klassi ajaveebi, oled väga usin blogipidaja. Leidsin sealt palju huvitavaid mõtteid.

MIDA MA SIIS VALESTI TEGIN

Aega võttis, aga asja sai!

Ja see on siis puhkepäev!

Õudne lugu, kui palju aega kulub mingi nelja PowerPoint esitluse veebiversiooni salvestamisele, Slideboomis salvestamisele... Naeruväärne! Aga kui sada ja peoga peale tööd-tegemist tuleb ka nende "pointide" vahel ära teha, vot siis see aeg ära kulubki. Ja loe või ära loe, aga vead jäävad ikkagi sisse ja ise räägin lastele, et loe nii, nagu oled kirjutanud, et siis leiad vead üles. See on nüüd see lugu, et "ärge käige minu tegude järgi, käige ikka minu sõnade järgi!" :)))

Huvitav, mis asi see "school-us stop" võiks olla? Las mõtlevad! The key: School-bus stop :)

Õpetajate koostöö

Ikkagi täitsa õige on see digitiigri spetside ütlemine, et läbi ajaveebide toimib tegelikult küllaltki tihe koostöö Eestimaa eri paikade õpetajate vahel. Osad õpetajad teavad ajaveebide kaudu üksteist ka nime- ja nägupidi; osa kasutavad õigust jääda anonüümseks. Aga tean omast käest, et asi toimib.
Täna võtsin siis kätte ja saatsin Tiiale meili. No kaua ma vaatan tema klassi ajaveebi ja uurin-puurin, aga pihta ei saa, kuidas ta on sellised vahvad ülesanded koostanud. Ise teen selliseid küll Puzzlemaker´is, aga meie klassi kodukas on laste seas ülipopulaarseks muutunud ja seetõttu tahan ka rohkem õppemänge sinna üles panna.

Tiia kirjutas, et ta on minu klassi ajaveebist mitmeid uusi ideid saanud (kusjuures mina õpin iga päev midagi uut just tema klassi ajaveebist :D )

Nüüd on vaja veel hädapärased asjad ära teha ning siis on vaja õppima hakata - tahan selle uue asja juba täna endale selgeks teha, et siis lapsi uue mänguga üllatada.

Koolielu portaalist

Koolielu portaali esilehel enamasti ikka üks päevakajaline artikkel, millele siis lugejad lisavad kommentaare. Kõige aktiivsem kommenteerija on keegi Natti. Oh sa püha müristus! On ikka grammatika! Kes ta on? Selge see, et eestlane ta pole. On ta õpetaja? Ei tahaks nagu eriti uskuda!!!! Niisugust puu-eesti keelt ei tohiks rääkida isegi mitte vene õppekeelega koolide õpetajad. Kõrgharidusega inimese eneseväärikus lihtsalt ei lubaks nii kohutavalt vigases keeles kirjutatut avaldada. Ma saan aru, kui on sees üksikud tähevead, mis on põhjendatavad näpu sattumisega naaberklahvile ja lause algab väikese tähega, sest vastavale klahvile on liiga nõrgalt vajutatud.... Aga see, kuidas Natti kirjutab - vot see on tase omaette!!! Algul ajas naerma, nüüd juba ajab marru.... Õuduste labürint!

Külal nüüd ka oma koduleht

Meie külal ei ole külavanemat - kuna ei jõuta "konsensusele". Aivar võiks ju olla, aga tal selle jalgpalliliidu juhtimisega niigi palju tegemist. Niipaljukest on nüüd ometi tehtud, et olemas on kolme küla ühine koduleht.
Arne on teada-tuntud loodusemees ja arheoloogia-huviline - muinsuskaitseameti usaldusisik. Ta ei või mitte kannatada, et küladel koduleht on, aga keegi midagi sinna ei kirjuta. Ja ta peab oma pühaks kohuseks ka inimesi natuke harida - koolist tuli küll ära (tervis kohe parem), aga ikka kipub "vaimuvalgust" kaaskodanikele jagama. Nii ongi tema ülesanne kirjutada meie valla (Nõiavalla) loodusest ja ajaloost. Jutt tal jookseb - las aga kirjutab!

Mis sellesse küla-värki puutub, siis kord isegi arutasime, et mis oleks, kui teeks meie jõude seisvast keldrist nn külakeskuse, kus oleks I-punkt; koht, kus rahvakalendri tähtpäevi tähistada ja muidu külarahvaga koos midagi ette võtta. Projekti kirjutamisega võiks selle tarvis isegi raha saada, aga - paljukest seda rahvast meil siin on... Ja Tiiu kord ühel külakoosolekul ütles tegelikult õigesti - sa elad meie külas ju ainult kaks kuud aastas - see on see suveveheaeg. Muul ajal pimedas lähen ja pimedas tulen - ei tunnegi inimesi, kes külateel vastu tulevad.

No ja koduseks ei jää ma kohe mitte mingil juhul!!! Nii kaua, kui meie kool "püsti püsib" - nii kaua ma seal ka töötan. Nii suur oma küla partioot ma nüüd ka ei ole, et oma pere heaolu mingi külaelu edendamise nimel ohvriks tuua.

Kuu nii ja naamoodi

1. pilt on tehtud öö-pildistamise programmiga.

2. pilt on tehtud välku kasutamata.

3. pilt on tehtud välguga. Nje mjaso nje rõba...

Fotokat läheb ikka vahetevahel ka pimeduses vaja minna.

Kell oli kõigest viis, aga õues selline vana pime, et anna aga olla. Ilus pirakas kuu peesitas ka taevas - mõtlesin siis, et proovin järgi, kas õnnestub kuud pildile saada.

Üks kuu ühel ja samal ajahetkel, aga pildid sootuks erinevad. Jälle üks huvitav kogemus!

No oli ikka katsetamist, et pildid ja jutt enam-vähemgi nii paika saaks, nagu vaja.

Silikooni ei pea ainult vuugitäiteks kasutama

Armastan küünlavalgust ja nüüd see parim küünlaaeg just käes ongi.
Leidsin töötoast silikoonipudeli. Kunagi ühes "Kodukirja" numbris nägin pilti silikooniga kaetud küünlaalustest. Minul tuli see töö välja selline.

Poolunes neljapäev

Täna tulin töölt koju kohe, kui kuues tund lõppes ja üllatus-üllatus, elekter jälle ära. Ju nad siis sel tormijärgsel õhtul ühendasid katkenud traadid lihtsalt hädapärase umbsõlmega ja nüüd tulid ülejala tehtud tööd korrigeerima. Igatahes 16.40 oli see hetk, mil Iljitši lambike taas süttis ja tööle sain hakata.

Täna poriseti direktori sõnade peale, et õpetajad peaksid jõudma oma töö ikka põhitööaja sees ära teha. No seda on hea öelda, kui iga päev maksimaalselt kaks tundi klassi ees seista tuleb. Aga kui inimesel on 6-7 tundi, siis oled tundide lõpuks ikka läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun - no ega ikka ei suuda tööd teha küll. Vahepeal lihtsalt on vaja millegi muuga tegeleda.

Täna saigi natuke harutamise tööd tehtud. Väga mõnusates toonides kuut erinevat tooni lõnga sain. Parajalt jäme ka teine, neist nüüd mõnus sokke kududa.

Homme tuleb meeles veel pidada, et Kosel tuleb käia tervisetõendit pikendamas. Õnneks ajab selle paberimajanduse korda õde. Aga mil moel see käik meeles püsib, seda ma veel ei tea. Ilmselt panen sedeli rooli külge :)

Ootajal aeg on pikk

Poisid läksid sõpradega mingile öö-üritusele Kristiine Kaubanduskeskusesse. Pidi olema mingi arvutivärgi huviliste üritus. See Kristiine on vist see endine Taksopark Lillekülas. Ma pole jalagagi veel sinna saanud. Praegu on kell pool üks läbi ja poisid pidid Ülemiste poole teel olema. Kas busse enam ei sõida või ei viitsi nad oodata, aga tulevad jalgsi. Mulle ei meeldi see asi mitte üks raas, aga miskit pole teha - ega nii suuri lapsi enam kodus ei hoia. Ja nad on meil ikka väga usaldusväärsed - on käinud igasugustel üritustel, aga alati kained olnud. Nad isegi ei suitseta. Arne on muidugi tööl ja ma pean nüüd üksi ootama ja mis veel kõige hullem - kohe varsti hakkan linna sõitma. Ma ei oska linnas liigelda, muidu liiklus peaks ju sellisel kellaajal hõre olema, aga ma lihtsalt ei tea, kust ja kuhu sõita tuleb. Leppisime kokku, et poisid tulevad Ülemiste parklasse.
Loodan, et kõik läheb häasti ja mõni tund enne hommikust äratust jõuame isegi magada.

Nägemise ja lugemise riukalised teed

Lugemisel pidavat olulised olema vaid sõna õige algus- ja lõputäht. Vahepealne segadus ei tähenda mitte midagi. Seda teksti õigesti lugedes tuli tõdeda, et just nii see ongi!

Meie Eelika oskab ikka huvitavaid asju kuskilt x-kohast välja kaevata. Teine näide siin:Chinese eye test.
Hiina silmatest.

If you cannot decipher anything, then try pulling
the corner of your eyes as if you were Chinese.
It works .

Kui sa ei suuda tekstist midagi välja lugeda, siis venita
silmad silmanurkadest pilukile nagu oleksid hiinlane ja proovi uuesti!
See töötab.


Uskumatu ja töötaski:)

Koolitee (töötee) pikkus

Sirje pole küll veel avalikustanud, milleks ta seda uuringut teeb, aga ta tahab, et nii lapsed kui ka kõik meie töötajad mõõdaksid ära oma koolitee pikkuse, kirjutaksid koduküla nime ning selle abivahendi, millega koolitee pikkust mõõdeti. Sirje palus lisada ka 1 -2 pilti koduteest. Kuna täna lapsed koju tagasi saadeti ning õpetajad tööasju arutasid vaid kella kümneni, siis oli mul isegi meeles see teepikkus ära mõõta ning isegi mõni pilt teha.
Koolitee pikkus on 23,8 km (lühemat teed pidi). Talvel tuisanud teede ajal tuleb sõita Tartu maanteed mööda ja siis lisandub 2 kilomeetrit.
Tegin pildi sellest tobedast 60km/h kiiruspiirangust. See tõeliselt ahistab mind. Nii hea tee - vägisi kipub spidomeetri näit kolmekohaliseks tõusma... Siis tuleb end taas korrale kutsuda ja edasi venida. 13 km lõigul tervelt 13 märki!

Kanaveres peeti Jüriöö ülestõusu "eellahing", et rüütleid kinni pidada ja eestlastel Tallinna alla kogunemiseks aega anda. 14. sajandil oli Kanavere kandis soo. Naised ja lapsed oli soosaartele maapakku läinud. Mehed aga "varjusid" nimme sohu. Eesmärgiks oli olnud rüütlid oma hobustega tüma maa peale meelitada. No ja ratsutamisest soos ei tulnud ilmselt midagi välja ja rüütlid olid sunnitud omil jalul edasi liikuma. No ja siis oligi neid rünnatud. Rüütlid ikkagi võitsid, sest raudrüütlitel oli kaugelt parem varustus...

See silt jäi kaamera ette juba suisa kodutee lõpuosas. Maastikukaiteala on loodud rohkete erinevate karstinähtuste kaitseks.

Tormikahjustused Harmi kooli pargis

Täna oli kooli väravast sisse keerates kohe selge, et elektrit meil ei ole. Tuletõrjesignalisatsioon piiksus, turvasignalisatsiooni maha võtmist kaalusime õige tükk aega, sest kui õigesti ei näe ja valele numbrile vajutad, siis tõstab signalisatsioon kisa.
Sellised suured kahjustused meie kooli pargis. Eriti hullusti oli torm räsinud pargi alleed. Noortekeskuses oli planeeritud filmiöö, aga - elektrit pole, filme ka pole. Aga see-eest oli olnud väga vahva anektootide ja õudusjuttude öö. Õudust tekitas ka tuule ulgumine ning puude kole ragin akende taga. Väiksemad olid päris hullusti kartnud!