Päikeseline sõbrapäev

Täna sai veidi lund kasvuhoonesse tassitud ja terrassi pealt lund roogitud. Järsku vilksatas ühes kohas terrassi kiviplaat! Lõpuks tegin natuke "kevadet"ja sain jupikese terrassist lumevabaks. See must laik lumehange taustal on meie Hugobert. Ise suur isakass, aga lumest välja ei paista! Vahva oli vaadata, kuidas Potsu traavis oma käikudes, lumepilv ümber keerlemas. Vahepeal oli vaja vaadata, kuhu jooksmisegaon jõutud. Selleks oli vaja seista kahel jalal ja kaela pikaks sirutades paistis koerakese pea üle lume... Käisime Potsuga külateel jalutamas. Ilma jalutusrihmata. Rõõmustasime, et koer kuuletub väga hästi ja nii julgesimegi tee peal patseerida.
Talvetardumus üle-tee põllul.

Tuul on vorminud kuuseheki lumemütse.

Pajuvõsas külmetasid üksikud valged utud.

Raamatu käsikiri toodi näha. Illustratsioonid on juba olemas. Formaati on ka juba sätitud. Nii tuleb veidi üle 200 lehekülje. Nüüd käib veel viimast korda filoloogi kriitilise pilgu alt läbi ja eks siis ole näha, kuidas asjad sujuma hakkavad.

Õhkõrn kevade virvendus

Kuigi temperatuur on hommikul -8 kraadi (Hiiumaal olevat isegi -16 kraadi), võib tähelepanelik looduse vaatleja märgata juba esimesi vaevumärgatavaid kevade saabumise märke.
Tänahommikune härmatis ei ole üldse eelmise, jaanurikuise härmatise sarnane. Ta on hoopis õhem, ilm ka kuidagi sombusem.
Pirita jõel on vesi jää peal. Tuhala jõge pole täna hommikul veel vaadanud.
Tuhala-Aruvalla teel oli hulgaliselt metsvinte. NB! Ei olnud leevikesed, just vindid olid. Nägin nii isas- kui ka emaslinde. Paljud metsvindid talvituvad Eestis, kuid kahel eelisel talvekuul neid meie kandis näha ei olnud.


PS! Meie algklassiõpilaste kingitust Pajula kooli algklassidele saad vaadata siin.

Hommikune jalutuskäik

Kes tõbine, kes arvuti külge kleepunud - nii läksimegi Potsuga kahekesi jalutama. Hää autovaba on jalutada jõel - sinna me suundusimegi.
Esimene pilt on jõelt suunaga üles Kivikõrbele. Taamal hommikukuma. Päike on juba üsna kõrgel, sellele viitab hele laik puulatvade kohal.
Jalutasime ülesvoolu. Keegi on sirgele rajale väikese haagi sisse kalpsanud.

Ma pole varem söandanud mööda jääd nii kaugele jalutada. Mine tea seda jää tugevust! Täna läksime kohe julgelt kaugele Heinassoosse. Kummaline mõelda, et siin valge vaiba all on jõgi, millel suvel kanuuga sõitmas käime.

Hommikupäikese kuldne kuma lumel.

Tulime jõelt tagasi. Mõtlesin, et mis oleks, kui sumpaks väikest tammi vaatama. Pildil metsik õunapuu, mida on neljajalgsed harrastuskärnerid püganud.

Väike tamm (see krobelisem osa lume all).

Rootsi Teel on kadakas lumekoorma all kössi vajunud.

Kadakas pärast esmaabi andmist.

Mõni käib kalli raha eest jõusaalis. Mõni hull sumpab põlvini ulatuvas lumes. Tulemus on sama - mõnus surin jalgades ja boonusena sutsuke väsimust ka.

Laual on lepaoksad käbide ja urbadega.

Põrandavaasis sarapuuoksad kenade urbadega.


Vahepeal jõudis päike pilve tagant välja tulla, siis jälle peitu pugeda.

Nüüd akna all istudes tuleb taas silmi kissitada, sest ere päike muudab kõik nii valgeks.

Ja homme on jaanuari viimane päev. Saabki ümber aasta 2010 esimene kuu!

Pilte Tuhala jõelt

Kell 11 läksime Potsuga õue jalutama. Seekord jõe peale.
Esimene pilt on tehtud Kivikõrbe lumme uuristatud rajal - püüdsin tabada lume vaikust ja sätendust.
Uups! Keegi on oma jalad märjaks teinud!

Laiguti on jõel sellised huvitavad jääsoomused.

Lumi jõekaanel on huvitav - granuleeritud.

Me kõik teame, kuidas külma ilmaga kriuksub lumi meie jalge all. Sellist häält, mida kuulsin täna granuleeritud lumega jõel kõndides - vot seda ma polnud varem kuulnud. Isegi väikese Potsu sammud tekitasid sellist ülimalt põnevat heli.

Kirjeldada ma seda heli ei suuda. Selleks puuduvad sobilikud sõnad.... Küll oleks soovinud, et minu käsutuses oleks olnud diktofon! See heli oli nii müstiline!

Paljud loomad kasutavad oma tegemiste-toimetuste käigus ikka ühtesid ja samu sissetallatud radu.

Lepaseemned pudisevad. Kindlasti oskaks mõni looduse keerdkäikude asjatundja sellest omad järeldused teha ning prognoosida talve/kevade minemist/tulemist. Mina seda teha ei oska.

Aga kaks ronka tantsisid puulatvade kohal ning laulsid valjul häälel! Ikka:"Kronks!" ja "Kronks!" Kas seda võib juba esimeseks kevademärgiks lugeda???

Laupäevane päev

Taliharjapäev on erinevatest kalendritest, veebikeskkondadest (sh Bertast) vaadates märgitud erinevatele kuupäevadele, jäädes 14. ja 17. jaanuari vahele.
Oluline polegi see kuupäev, vaid tõsiasi, et talve tipp on ületatud ja nüüd peaksime hakkama kena pika ja kiire liuga kevade poole tüürima.
Ja on ka tagumine aeg! Mul hakkab talvetaluvuse viimane piir kätte jõudma. Kohati tundub, et taluvuse piir on käes - ma ei taha rohkem seda talve! Mis sellest, et ammu pole nii ilusat ja ehedat talve olnud - ikkagi mul kõrini. Mis sellest, et alles jaanuari keskpaik - ikkagi mul kõrini!

Kell 13.50 tuli ilmale veidi kevadisem nägu pähe - toa seinale tekkis päikeselaik!
Läksin kohe õue, et jäädvustada ilmamuutused pildile.

Paks hall pilv on rebenenud ja selle tagant särab meile vastu eresinine taevas. Vaade külateelt meie talu sissesõidu juurest.
Ümberpöörd! Vaade samast kohast puudele jõe kaldal. Küll elektritraadid on jämedad! Ime siis, kui kuskil metsa vahel pingutamata traadid olid kokku sulanud.

Puud meie õue parkla ümber.

Päikeses säravad puude ladvad jõe paremkaldal.

Mingi rajad tammil - ikka veest välja ja vette tagasi.

Laupäevahommik

Öösel hakkas UPS piiksuma. See oli signaaliks, et elekter oli meid maha jätnud. Mitu korda katsetati, aga väljast paistis sädemete välgatusi. Küllap kuskil liini peal olid traadid koos või mõni puu alla vajunud. Elekter tuli tagasi kell 9.40.

Tegin pildi leinavormilisest pajust - ta näeb välja justkui pikajuukseline piiga, valge barett peas.

Valgemast valgem

Ei saanud teisiti - võtsin fotoka ja tegin kerges lumesajus mõned valged pildid.

Vana park.
Uus park.

Lumememm? Ei, mänd!

Reaalselt ei tohiks üks härmas puu nii härmas olla.

Sarapuu.

Lehised vanas pargis.

Kadakas vanas pargis.

Müstiline! Ilus! Müstiliselt ilus!

Härmatis

Nii paksu härmatist ei ole mina veel kunagi näinud. See tundub pea ilmvõimatuna, aga ometi lähevad puude-põõsaste oksad iga päevaga aina jämedamaks ja jämedamaks. Õues ringi vaadates tundub, et seis on peaaegu samasugune, nagu suvel. Roheliste lehtede asemel on puudel jääkristallidest "lehed". Härmatis ja lumi on moodustanud kena valge müüri, mis vaateid õuele varjutab.

Härmas kask.
Härmas kaseoks lähemalt vaadatuna.

Härmas lepp. Pildistatud on suunaga alt üles - seepärast on näha ka oksaraagude tumedad jooned.

Härmas toomingas.

Härmas vaher.

Härmas vahtraoks lähedalt vaadatuna.

Müstiliselt ilus on praegune loodus!

Pikk päevatee kaob öösse.... õige varsti....

Köögi aknast vaatasin, et puud ja lumi nendel kumab kuidagi kollaselt. Muidugi - päike on juba kuuri taga. Läksin õue, et püüda pildile see kollane valgus. Ja seal, Heinassoo taga vaatab päike veel tagasi üle ilusa lumise maa ning kaob peagi. Kui mul nüüd meeles püsiks pildistada iga kuu kümnendal kuupäeval päikese loojumise kohta!

Oli ilus ilm lõpetamaks seekordset talvevaheaega.

Imeilus talvepäev

Öösel on vist õhuniiskus tavapärasest suurem olnud. Puud on kaetud valge ja sätendava härmatisega. Imeilus! Päikese päevarada käib veel arglikult pooleldi puulatvade taga. Aga ta annab siiski juba üsna palju valgust ning kamaluga puhast rõõmu.

Tahaks pargis jalutada. Selleks tuleb lumme uuristada rajad. Peamiselt on need rajad muidugi meie Potsule lustimiseks. Aga varem kaevatud radadel oli näha mingi jälgi. Ju ta käis kuulatamas, kas kuskil juhtub mõni hajameelne hiir toimetama.

Siin on mingi rada, mis viib kivikangrusse. Küllap on tal seal oma varjuline pesapaik.

Kas pole ilus? Raske uskuda, et see on meie oma Eestimaa. Isegi mitte muidu lumerohke Võrumaa, vaid Harjumaa! Varem olen selliseid pilte näinud tõesti vaid Lapimaal käinud inimeste fotokogus.

Suvel lokkavad pajas lilled. Talvel ajab lumepada üle ääre.

Huvitav, kui kaua selline muinasjutumaailm püsib?

Meie kandis pole ka mitte ühtegi arvestatavat tuisku olnud.

Valguse võidukäigust

II veerand lõppes 23. detsembril.

Päike tõusis kell 9.10

Päike loojus kell 15.25

III veerand algab 11. jaanuaril.

Päike tõuseb kell 9.03

Päike loojub kell 15.51

Hommikupoolsest otsast on päev pikenenud 7 minuti võrra.

Õhtupoolsest otsast on päev pikenenud 26 minuti võrra.

Tervikuna on päev tervelt 33 minutit pikem. Valguse võidukäik on alanud!

Lumiseid vaateid

Pildistatud sai poole kahe paiku pärastlõunal.

Lumme tardunud vaikus jõe kaldal.

Lehtpuud enam nii otsata ilusad polegi. Tuul on käinud oksi raputamas ja kerge lumi on maha pudisenud. Juhtusin ka nägema, kuidas siis lumehaldjad puude all tantsu lõid. Pildile neid püüda ei õnnestunud. Aga Tallinna kohal on endiselt lumepilvi. Millal päälinn lumeuputusele alla vannub?

Sahk oli heaks arvanud lund lükata otse meie postkasti ette. Tuli kaevata tunnel.

Selliseid pilte olen näinud ainult Põhja-Soomega seonduvatena.

Jäljerada meie suurel aiamaal.

Need on olnud metskitsed. Nad vahetevahel magavad meie marjapõõsaste ridade vahel.