Lakkamatu lausvihm

Täna öösel sadas. Ja väga tugevasti. Ütleks, et suisa kohinal kallas.
Meie jões on veetase juba väga kõrge, et pea see Nõiakaevgi keema ei hakka. Pirita jõgi Otiveski kandis pea triiki vett täis. Kuivjõgi jookseb.


Meil oli plaanis Jänedale Talupäevadele minna. Mõtlesime, et noh, las kallab, lähme ikkagi. Käisimegi ära. Algul sadas kergelt, lõpuks, nii kella kahe paiku päeval tuli päike välja ja läks jälle palavaks ning lämbeks.
... Tagasi kodus. Meie kandis on ilm ikka endine - pilved vastu põlde ja sajab, sajab .... sajab....

Tallinn sadama kandis suisa uputab. Iidne Härjapea jõe säng tuletab end suurte vihmade aegu meelde.


PS Kodune kirsiliköör sai täna käima pandud.

No kaua võib?!?

Kolmapäeva õhtu. Kell on üheksa.
Taevas on paksud tumedad pilved ja väljas on praktiliselt pime. Äikesemöll kestis pisukeste pausidega hommikul kella viieni. Padusadu oli nii hull, et enne pooltühi jõgi vuhiseb nüüd pahinal üle tammi.

Neljapäev. Kell 15 kadus elekter. Äikesepilved olid alles kaugel. Jälgisin üleval mäe peal äikesepilvede lähenemist ning üritasin kartulipõllust mehiseid maltsapuid välja katkuda. Pilvede jälgimine õnnestus. Maltsade katkumine ei õnnestunud. Maa oli lihtsalt nii vettinud, et vajusin kui sohu. Varsti algaski järjekordne padukas kohustusliku kaasleja äikesega. Seekord oli äike veel kurjem kui eelmisel ööl.

Reede. Elekter tuli tagasi kell pool kaksteist päeval. Kolmveerand ööpäeva ilma elektrita! Ja sügavkülmik on juba üsna priske noosi all! Täitsa mure oli kohe!
Kosel vaatasime, et meie pool kerkivad taas äikesepilved. Kähku koju! Ja muidugi tuli äike ja jälle selline veesein alla, et anna olla! Maapind ei võta seda vett enam vastugi.

Kas ei aitaks juba???

Küll on palav!

Temperatuur ei küündi küll kolmekümne kraadini, kuid kuidagi väga lämbe on. Ja need varsamõõtu parmud on jubedad. Kuidas üks elajas küll nii valusasti võib hammustada?!

Hommikul kirjutasin Köögikata blogisse kommentaari aiapidajate kokkutuleku teemal, aga salvestada seda ei saanud. Arvuti ütles, et mingi error 440. Ja oma kodukal polnud sellist kohtagi, kus "sign in" toimetada. Terve päeva selline jama. Siis äkki sähvatas hea idee katsetada Google Chrome brauserit. Noh ja siin ma nüüd olen. Tea, mis see Mozilla tahab?

Kas tõesti vihm?

Kella kuue paiku hommikul kostus kuskilt idakaarest kauget kõuekõinat. Pikkamisi on ilm pimedamaks läinud ja kõuekõmin on lähemale jõudnud. Kõmiseb nüüd peamiselt läänes, põhjas ja kirdes.
Söödimaad kaevates hakkasid ühtäkki seljale potsatama vihmapiisad. Harvalt küll, aga siiski. Veerand kaheksaks oli sadu (tegelikult kõigest tibamine) muutunud veidi ebamugavaks ja sundis töötandrilt tuppa taanduma. Häh! Jälle häda, eks ole! :)

11. juuni

Hommikul enne suurt kuumust tegime üle pika aja ühe "reidi" Laagri Maksimarketisse ja Bauhoffi. Maksimarket oli viimase külastuse ajast meeles kui kaubavaene ja suht lahja pood. Nüüd näikse olevat paremad ajad saabunud - riiulid ja stanged pilgeni kaupa täis, uus sisustus, uued kaupade asukohad, lisaks suur hulk ruumist veel remondis - vaata või silmad peast!
Sama lugu endise Ehitusmarketiga, mis nüüd Bauhofi nime all esineb - sealt oleks tahtnud kohe väegade palju asju osta, aga piirdusime ühega. Nüüd on lõpuks veepump, mis tagab korraliku surve ja peenarde kastmine ei ole enam tühipaljas ajaraisk ja vee sirtsutamine.

Kuna pumbamaja ümbruse ümberkorraldused lükkuvad proosalistel põhjustel juulikuusse, ei ole mul endiselt väikesi nelgitaimi kuskile istutada. Nii tuligi 91 nelgitaime potistada. Kassetis jäi juurepallile ruumi väheseks.

Väljas jätkub palavus. Kella kahe paiku oli 28 kraadi. Aeg-ajalt sõuab isegi mõni pilvetupsakas päikesele ette ja oh seda imet - kuskilt edela suunast kostis kõuekõminat! Ei tea, kas vihma sai Raplamaa? Ilmakaart väidab, et kuskil Pärnumaal pidavat veidi sadama, aga sealne kõu meile küll ära ei kostaks. Oh tuleks meile ka vihma!

Ilmarindel muutusteta

Täna oli meite kandis 32 kraadi. Tuul puhanguti üsna tugev. Ja ei ühtegi pilvetupsu taevas!

Hommikul alustasin kella kuue paiku. Uus istutusala on nüüd üle käidud - rohitud, kobestatud. Isegi see rähapealne osa sai enam-vähem korda. Niisugune näeb välja mullusui rajatud uus istutusala praegusel ajahektel. (Pildid on tehtud õhtul kell üheksa. Päevased pildid jäid leekivas päikeses veelgi viletsamad.)Järgmine pilt on kiviktaimlast lähtuv "peenrajõgi", mis unistustes peaks laienema uueks istutusalaks. Oh ja ah - kes see jõuab ja kes see jaksab... aga unistada ju ikka võib!Üle paljude aastate sai põldu kõblatud. Kõigest kaks kapsavagu, aga vill on ikkagi peopesas. Küll selle kiviklibu kõplamine on üks vastik töö! Pooleli ka jätta ei saanud, sest linavästrku ema-isa kõndisid mu kannul ja lootsid kõblatud maa pealt näljastele poegadele midagi söödavat leida.

Homme ehk saab kuurirõdu peenra "juurdeehitus" ka lõplikult maha märgitud. Mul selleks töömehe abi vaja, mida aga igal mulle vajalikul hetkel võtta pole.
Köögiviljapeenrad said täna jälle väga põhjalikult kastetud.Interneti-ajalehest lugesin, et õhtul pidavat Maad tabama mingi erakordselt tugev magnettorm või miski säärane värk. Poisid võtsid igaks juhuks oma arvutid vooluvõrgust välja. Mine sa seda jama tea - äkki ongi selline vähe tugevam voog sealt Päikeselt tulemas.

Üldiselt on tööjõudlus selle palavusega ikka väga kesine! Aga kuumus nõuab keset päeva suht pika siesta pidamist.Koer kaevab endale mulla sisse auke lootuses end seal jahutada. Aga muld on tuline. Nii tuline, et peenraid kastes ei kannatanud ühe koha peale seisma jäädagi. Selline sütelkõndija tunne oli! Kass magab põõsa all ja ei tule päeva jooksul sealt välja. Isegi nälg tema kõhtu ei näpista -mis on tegelikult ülimalt imelik juhtum!
Kaks korda käis Potsu end jões jahutamas. Kahjuks mitte vabatahtlikult. Ta võiks ju ometi aru saada, et must pikakarvaline kasukas tahab palaval ajal veidi "loputamist" saada.

Imepeenra iiristesektoris on õide puhkenud valged iirised.
Nüüd, mil päike on loojunud, saaks veidi aias nokitseda, aga.... tunda annab päevane "ülekuumenemine" - külm on (kuigi tegelikult on endiselt väga soe - tervelt 23 kraadi.)

Palav on!

Kuumalaine on Eesti enda võimusesse haaranud.
Tänane õhutemperatuur on olnud 30 kraadi. Just äsja vaatasime telekast ilmateadet ja homseks lubatakse Tallinnasse 31 kraadi. Neljapäevaks 30 ja reedeks 32 kraadi. Linnas võib sellise temperatuuri juures olla paras põrgukatla tunne.
Milline õnn on olla puhkusel ja seda just maal!

Aga ega täna suurt midagi tehtud küll ei saanud. Üritasin natuke tegeleda peenra "juurdeehitusega", aga ei kannatanud kaua seal pusida.
Põhitegevus on olnud kastmine.

Postimees.ee: Kuumarekord Tallinnas! Täna oli kõigi aegade palavaim 7. juuni. Temperatuur tõusis 30,5 pügalani. Leitsak jätkub!

Laupäevased tegemised

Reede hilisõhtul said hiina kapsa taimed maha istutatud.
Laupäeva südapäevaks on kartulivagude kõrvale istutatud peakapsa ja lillkapsa taimed. Vagude pikkuseks on 85 sammu (mitte meetrit).
Imepeenar korrastatud.
Kasvuhoone rohitud.

Ilm on nii- ja naamoodi. Hommikul pesu kuivama viies sadas vihma. Siis oli lihtsalt pilves, siis täiesti selge. Praegu poolpilves. Tuul on väga vali. Kui nüüd sellele tuulele lisanduks veel ka kajakate kisa, võiks arvata, et elame kuskil mere ääres.

Pärastlõunaks pole temperatuur 14-st kraadist ülespoole tõusnud.

No ei jõua ma kogu aial(?), õuealal(?), kinnistul (?) nädalavahetuse jooksulgi mitte tiiru peale teha! Ilmselt on siin põhjusena kaks valikut: a) maa-ala on liiiiiiiga suur; 2) töövõime ja -jõudlus jätab kõvasti soovida. ... Ilmselt nii ühte kui ka teist.... Aga oodaku ta (aed) veel üks nädal - siis saab kogu energiaga "peale lennatud". Nojah, muidugi ei tohi siinkohal ära unustada kahte eksamit, kus komisjonis tuleb olla. Seega - kaheks päevaks katkestatakse mu puhkus. Seda ei tohi mitte ära unustada!

Uuelt istutusalalt leidsin mõned uued üllatajad:
Uued laugud on kasvama läinud - õisikud on avanema hakanud.Imepeenras õitseb üks selline iiris.

Esimene tõsisem padusadu

Klassi aknast välja vaadates avanes uhke vaatepilt, kus front tuli sirge jutina üle taeva, vedades enda järel hiigelsuurt ja tumesinist äikesepilve. Ja kus siis tuli padukas! Äike jättis endast küll paremat soovida, aga asja ajas ära. Koju helistades selgus, et padukaga oli kaasnenud ka rahe üsna suurte teradena. Selline uudis tegi aga veidi murelikuks, kuna eile said noored taimekesed peenardesse istutatud. Koju jõudes rohetasid hästi kastetud ja hea tervise juures taimed kenasti vastu. Pole hullu midagi!

Tundmatu võrse

Palun juurdlust toimetama asjatundjaid!
Tuttava taimepuhma külje alt on end sirgu ajanud üks teist-kolmat moodi võrse. Kas see on keegi lill, kes tuleks elusalt ja tervelt teise lille puhmakesest välja harutada?Muidu aga: taevas pilvitu, hommikul maas üsna korralik hallakirme (tee siis veel suvelillede istutamise plaane), musträstad laulavad, kuldnokad toidavad ennastunustavalt oma lärmakaid poegi, sookurepaar huikab põllul, rebane, va jultunud elukas kõnnib suisa marjapõõsaste vahel, vahtrad sumisevad, kuigi õitseaeg juba tükk aega möödas, maad katab rohekaskollane vahtraõite kiht, võililled muru (tegelikult rohumaa) sees käivad hullult pinda..... on hiliskevad/ varasuvi - aasta ilusaim aeg. Oh, need viimased kaks nädalat veel vastu pidada ja siis...... puhkusele!

Tuuline ja jahe

Täna oli lühike päev ja plaanisin hakata suvelilli välja istutama, aga jäin siiski kõhklevale seisukohale - justkui ikka liiga jahe on veel. Tuul puhub või sea püsti ja ega see termomeeter ka just eriti palju üle kümne kraadi ei näita. Jahe mis jahe! Samas oleks vaja ülevaadet, kui palju omale taimi mahub ja kas töö juurde peenardesse ka midagi jätkub. Igal aastal on jätkunud, aga tänavu tundub see asi natuke kahtlasena - seemnete idanevus oli kohati ikka väga madal.

Tegin hoopis mõned pildid. Taevas peegeldub jõel eriti selgelt ja puhastes toonides.Sauna taga vanas pargis leidsin suure üllatuse - metsmaasikas õitseb!Kunagisele maasikapõllule istutatud kuuse- ja männititad on mõne aastaga kenasti kosunud ja esimeste istutusjärgsete aastate vindumine on nüüdseks läbi. Tänavused kasvud peaksid juba julgelt üle kõrreliste ulatuma. Oh seda ajanappust! Tegelikult tuleks paar korda suve jooksul istutusridade vahel trimmeriga ka vehkida - jääks ilusam üldmulje.

Unise hommiku pildid

Vot siis - nii ta läheb, kui karu nahka jagatakse siis, kui karu alles metsas. SellistEurovisiooni- eufooriat ja isegi koha ennustamist pole justkui varem kuulnudki. Ega sel meie eurolaulul ju miskit viga polnudki - selline tempokas, rõõmsameelne ja meeldejääva meloodiaga, aga.... .
Mäletan toda "Everybody"-Eurovisiooni. Kui kuulutati välja Eesti esinemine, oli kole tunne - oo õudust, nüüd see tingel-tangel tulebki.... Tuli ja võitis! Ettearvamatud ja käänulised on need teed, mille järgi tulemus formeerub. Noh, läks nii, siis läks. See pole ju maailmalõpp, aga noorukesest lauljatarist on küll kahju. Enadelgi uskumatu, et see Eurovisioon üldse niigi palju korda läheb. Aga ju siis natuke ikka läheb, kui pidevalt kuulda ja lugeda selle kohta. Uuel aastal uutmoodi.... või siis hoopis kõrval kiibitsejana (Itaalia oli ju aastaid võistlusest eemal).

Ilm on endiselt pilves ja jahe (ainult mingi niru 9 kraadi).
Tegin mõned pildid ka.
Toomingas õitseb - kartulipaneku aeg on käes!Varsakabi õitseb - särg koeb :)Nurmenukk õitseb - aeg korjata teematerjali!
Istutusala rajamisel tekkis mõte täita kasutuna seisev truubitoru mätastega. Silmini täis truubitorus on need mättad nüüdseks kenasti lagunenud ja nivoo on kõvasti langenud. Nüüd tuleb head-paremat peale kanda ja kõrvitsataimed kasvama panna. Vot selline eksperiment plaanis!

Tädi Evi taimekesed mullu rajatud (tegelikult alles alustatud) istutusalal. Märgistasin nad väikeste kivikestega, et oleks teada, kus keegi on (nood laugud peidavad end varsti mulla sisse) juhuks, kui tuleb tahtmine mõni neist uuele (alles ideetasandil) alale istutada.Mulle väga meeldib sinilatvade peenrake terrassi servas - ilusad lopsakad puhmakesed!

14. mai - esimene kevadvihm

Esimene jah, kuna eelmised kõneväärt sademed tulid lume näol.
Sadama hakkas pärastlõunal 15.40.

Tädi Evi lilled istutasin maha. Hoog oli sees, et teeks veel ja veel, aga oh häda - vihm vetitas jope selja läbimärjaks ja polnud eriti mõnus seal peenras mütata.
Vaatasin, et üks eelmisel suvel meie peenrasse elama kolinud taimeke ei näita elumärki. Uurisin lipikut, sellel kirjas - tundmatu (!) Mõttes tekkis teatav seos .... loodame, et tegemist ei ole "tundmatu sõduriga" - äkki on see taim lihtsalt pika päästikuga.

1. mai

Da zdravstvujet pervaja maaja!

Ilm on jahe, et mitte öelda - külm. Prrr! Viu-viu-viu, ei tahhaaaa õue minna! Aga midagi pole teha, - naada, Fedja, naada!
Pikeerisin ära hiina kapsa ja lillkapsa taimekesed. Noh, kui enne saaki ei saa, siis oktoobris ikka saame :)

Seemnekartuli asjus sai kaupa tehtud, see asi saab korda.
Kui nüüd nii natu-natukenegi uskuda kõiki posijaid, rohkem või vähem tarku ja takkatippu veel NASAt ka, siis..... arvetades koleda ähvardusega sattuda varsti paugupealt 19. sajandisse, tekkisid mõned mõtted.... See on see asi, et "never say never". Kunagi aastate eest sai tehtud kindel otsus - põllud istutame puid täis - ja ei mingit (poti)põllundust enam. Kanakasvatuse ja sekasvatuse oskused (niipaljukest, kui neid üldse kunagi oli) on rooste läinud. Mõtlesin isegi välja koha, kuhu teha kanaaed, kuhu põrsaste aedik. Tegelikult tänu sigadele me oma aiamaa üldse saimegi. Mitu aastat pärast sigu polnud meie peenardes mitte ainumastki juurumbrohtu. Nüüd aga..... oo õudust! Sigadega on see hää lugu, et kevadel võtad põrsikud, suvel teised kasvavad ja enne talvekülmade saabumist saab nendega ühele poole. Aga kanad? Kus need ületalve pidada? Kuskile talusse talvituma saata? No ei! Teiste seljas liugu laskma ka ei hakka! Supipotti? Eeee.... vaja natuke mõelda. Tegelikult on mõtlemise aega kohe üsna pikalt.... :)
See selleks.

Arvestades tõsiasjaga, et kätte on jõudnud maikuu, lehekuu, käisin puude-põõsaste "lehemajandusega" tutvumas.
Must sõstar:Punane sõstar:Karusmari:Toomingas:Kask:Lehis:Kikkapuu:Jasmiin:Esimesed lilled on ka istutatud. Kosel on tõeline kirvehind! Hansaplantis on palju-palju soodsam, nagu hiljem selgus!

Ära karda talve,...

....karda talve poega.
Ja õige ta on. Tulebki karta.

Juba eile kulges autoga sõitmine väga vaheldusrikkal teel. Kohati oli asfalt kuiv, kohati olid ääretud-põhjatud veeväljad (lumevallid ei lase sulavetel ära voolata), kohati tuli sõita/"ujuda" jäärajal..... ja mis kõikse koledam - ei tea kust, aga ühel hetkel oli auto nina ees suur ja kõrge tuisuvaal. Joonelt üle sõidutee.
Ja õhtul ning öösel ulgus õues selline torm, et aeg-ajalt käisin ukse peal vaatamas, kui suured on tormikahjud. Vahtrapuud ju sellised suht rabedad.

Noh ja hommikul hakkas action jälle otsast peale. Meite külatee oli absoluutselt perfektses korras, kuni Oruni samuti, aga vot siis hakkas peale... Oru 1km ja Sepiku vahe oli nii hullusti täis tuisanud, et tea, kas talvel sellist nalja üldse juhtusin nägema. Kõige hullem oli prügimäe teeots, kus sõitmiseks oli üks jäljerida, renni laiuseks napp auto laius ja nii me siis kulgesime. Vastu sõita soovija ootas, kuni teisel renn läbitud ja läks siis ise.

Veidi enne Äksi peale keeramist nägin tee peal üsna uue näoga autot, mis miskipärast oli leidnud, et üsna asjakohane oleks vahelduse mõttes rattad taeva poole keerata. Seisis teine seal risti üle tee, katus lõsakil-loppis auto raskuse all. Kõik autod möödusid sellest õnnetust väga aeglaselt, et näha, kas abi vajatakse. Õnneks oli juhil õnnestunud end mingil moel küljeaknast välja vinnata. Tellis parajasti abiväge kohale.

Töölt tulles oli rohkem aega vaadata, mis siis õigupoolest oli juhtunud. Too auto oli kõrget lumevalli mitu korda ramminud ja alles siis selili keeranud ning vakka jäänud. Ja ilmselt nägin ära ka põhjuse - üks ratas sõitis puhtal asfaldil, teine ratas "ujus" pehmes lumeplödis. Kui nüüd lisada neile oludele paras annus üleliigset kiirust, siis nii ta läks...
Muidugi olid koju sõitmise ajaks teed korralikult lahti lükatud.

Pärastlõunal ilm päikeseline, tuul suht tugev, õhutemperatuur +4 kraadi. Kevad - ta tuleb siiski.
... Aga kuhu see lume sulamisest tekkiv vesi ära paigutatakse???

Päikeseloojang märtsikuu algupoolel

Kell on 17.50. Pilt on tehtud välguta. Tegelikult nii hämar veel ei ole. Aga taevas on küll intensiivsetes toonides, kuigi pildil ehk veidi liiga kollane. Tegelikult on taevas pigem fuksiaroosa .

5. märtsi varahommik

Kella poole kuue paiku oli taevas veel selge, kuid kella seitsmeks oli ilm üsna pilves. Hiljem vilksatas vaid hetkeks paar päikesekiirt lund säratama, kuid nüüd on ilm jälle morni näoga.

Meie linnurestoranis käib vahel hommikuti ka orav. Ega tema vist sihvkadest suurt ei hooli, aga vot kamaratükk on see peibutis, mis metslooma otse maja ukse ette toob.

Tuiskab!

Täna, 3. märtsi hommikul on ilm pilves, taevas on vajunud suisa puude latvadeni. Vimpel masti otsas on tikksirge ja näitab, et tuul puhub lõunast. Ja see tuul on ikka õite vali!

Tuiskab. Tuisuvihurid on kõrged ja üsna vihase moega. Näis, kui kinni on teed kititud tööpäeva lõpuks.

27. veebruar õues

Kahe Holmenkolleni teleülekande vahel käisime jõe peal jalutamas.
Õhutemperatuur napp -2 kuni -3 kraadi. Päike paistab.

Potsu muidugi arvas, et me läheme autoga sõitma ja kihutas joonelt auto ümber hüplema, aga võta näpust - täna oli plaanis jalutamine. Ja seekord jõe peal.Otsatutel lumeväljadel valitseb talverahu. Lumi on säravvalge ning sätendab päikese paistel silmipimestavalt. Millal see lumi ometi sulama hakkab? Preagu tundub küll, et Ice Age on käes.Kivikõrbe järsul kaldanõlval leidsime vahva liurenni. Ju meie Potsu on siin oma vastlaliu teinud.
Lumekuhja alla mattunud saunapurre on ilmselt mingi treffpunkt - jälgede järgi võib arvata, et siin on sageli lustimas käidud. Potsu ja Hugobert??? Potsu ja mõni metsaelanik???Puutumatuna näivas jäätunud maailmas on ikka üksikuid eluilminguid ka näha - kellegi jäljemuster.
Üks imepisike märk kaugelt-kaugelt siiapoole suunduvast kevadest - vähestes, veel väga vähestes kohtades on lumevallid lume suhtes risti paistvate päikesekiirte soojuses pitsiliseks sulanud.

Kummaliselt soe on

Ilm on hukas! No kuhu on kadunud enam kui kahe nädala jooksul nii harjumuspäraseks saanud -28 ja -30 kraadi? Ehh? Eile hilisõhtul oli kõigest -7 ja nii ka laupäeva hommikul. Ilm on pilves. Momendil õnneks ei saja midagi.

Eilne tööpäev oleks küll võinud olemata olla - mul oli vaid üks laps klassis ja ega teistelgi rohkem ei olnud. Eile hommikul näitas termomeeter - 28,7.

Aga üldiselt tundub, et mõiste "külmapüha" tuleb õpilaste terminoloogiast maha kustutada. Seda nii või teisiti ei peeta, seega - marss kooli. Niimoodi kaks nädalat paari-kolme lapsega tunnis olla - no jama ju. Kusjuures iga päev need lapsed vahelduvad. Pigem olgu kõik koolis. Pangu soojemad riided selga ning saaksime hakkama küll. Nüüd aga vaata, kuidas materjalidega järje peale jõuda.