Aastaid tagasi sai tumesinisest lõngast kootud suured sõrmkindad. Õigupoolest üks sõrmkinnas. Seegi jäi pooleli. Mitte ei mäleta, miks teine kinnas kudumata jäi. Nii saigi näputöö-vaevas natuke tuustitud ja tuhlatud ning ehhee - üles leidsin. Häda aga selles, et tol ammusel ajal olid mul teistsugused vardad. Nii tuligi tehtu sootuks üles harutada ning kindapaariga otsast alata. Niisugused nad siis said.
Kuna aeg on edasi läinud, siis nüüd saavad need kindad ühele poisile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar