Teeolud on ülimalt keerulised

Paar päeva kestnud sula järel saabunud külmakraadid muutsid teed jäärennideks.
Üleeile hommikul oli maha sadanud õhuke lumekiht, mis jääd natuke krobelisemaks suutis muuta - oli päris normaalne sõita. Kuigi jah - talvisel ajal tavaline pooletunnine autosõit venis kolmveerandtunniseks. Suurelt teelt kooli poole alla keerates pööras auto tagumise otsa Kose poole... ja seda tempu ei teinud mitte ainult minu auto.

Eile hommikul olid teeolud halvemaks muutunud. Kuskil Kirivalla vahel kippus auto päris pikal lõigul omatahtsi "ujuma". Õnneks oli tee lai. Mul jäi üle vaid kõigevägevama abile loota, et ta hoiaks tee vaba vastu sõitvatest autodest. Õnneks läks!

Täna olid teeolud jälle uued. Öösel oli päris paras kogus vesist lund sadanud. Ettevaatlikult (40 -45 km/h) sõites oli võimalik autot teel otse hoida.
Töölt koju saamine polnud enam nii lihtne. Kõigepealt oli auto parkla külge kinni külmunud ja isegi kahe inimesega lükates tuli tükk aega "jõurata", et liikuma saada. Sõiduteed (nii asfalt kui ka kruusateed) olid ülilibedad! Kolmas käik oli juba liigne eblakus, mis tihtipeale päädis teel vänderdamise ja "Oot-oot, kuhu nüüd?" siunamise saatel rooli kruttimisega.

Victoria tuli tagasi kodus veedetud jõulupuhkuselt ja rääkis, et Berliinis on juba peaaegu kevad. Ilmateade lubavat seal lähipäeviks juba kuni +10 kraadi sooja ja linnatänavad on lumevabad ning kuivad. Ega´s muud - tere tulemast Põhjamaale, Saksamaa tüdruk!

Milla ometi see talv lõpeb?
Homme on talihari. Sealt alates võiks ilm hakata tubli lennuga kevadesse rühkima. Aga looda sa! Kindlasti on talvetaadil meie jaoks veel umbes poole meetri jagu lund varuks ning viimati isegi mõned nädalad krõbedamaid külmakraade.

Mul on talvest villand! Täiega!