Ilmateade pani seekord täkkesse. Täna, 9. jaanuari hommikul tervitas ärkajaid suur sula. Räästad tilguvad ja aknaklaasid on vihmamärjad. Pool kümme hommikul on +1 kraadi sooja. Kui sellest ilmast nüüd muud kasu ei ole, siis vajutab selline soe ilm lume natukenegi madalamaks ja tihedamaks (väike lootus, et ehk siis ei tuiska). Mis aga teedest saab siis, kui selle sula järel jälle külmetama hakkab, sellele ei taha mitte mõeldagi.
Eile Kiili sõites vaatasime, kuidas päike pani sillerdama tuisutaadi lihvitud hiiglaslikud lumeväljad. Õhk oli hoopis teistsugune, kui võrrelda detsembrikuuga. Õhus on kevadelõhna! Vähemasti on seda kena endale sisendada.
Mõnes kohas oli sahk lükanud asfaldi välja. Siis selgus, et me sõidame vastasuunavööndis! Tee sõidetav osa on nii kitsas ja tuisuvaalud on ära määranud talvise tee asukoha...
Homme algab kolmas õppeveerand. See on aeg, mil iga esmaspäeva hommikul märkad, kuidas päev on jälle paar kukesammukest pikemaks veninud. Nädala sees ei pane sellist muutust tähele, aga kahe vaba päeva järel on võrdlusmoment täiesti olemas.
Elame üks päev korraga ja loodame parimat!
2 kommentaari:
Naljakal kombel oli mul juba eile lumega möllates tunne, et kevad pole enam kaugel. Tegelikult pole taliharigi veel käes. Ja tänase sula üle on küll ainult hea meel, sulab batukenegi vähemaks.
Meilgi oli eile päevavalges Kose poole sõites kevade tunne sees. Ja täna hommikul köögiaknal ilma nuusutades oli kohe päris tugev see tunne. Aga tegelikult pole ju taimedele see tihkeks vajuv raske mass üldse hea. Ja minul korstnaservast jälle lagi lekib natuke. :o(
Postita kommentaar