Veebruari heitlikud ilmad

Suurem osa talvest on tõenäoliselt ühele poole saanud ja seda minule sobival moel - suhteliselt sooja ja vähese lumega. Veebruari alguses tegi aga külma ja seda kohe nii mitu päeva, et võttis tugeva jää peale isegi meie jõele.

4. veebruariks oli jõel peegelsile ja ülimalt libe jää, mis lume segava faktorita oli tume, nagu rabaveetoitega jõe vesi ning nii-nii läbipaistev. Alati on Potsu meiega koos jääl jalutamas käinud, aga nii kahtlaselt vee värvi jää peale ta kategooriliselt keeldus astumast. Saatis meid kaldal ja pärast mõningast mõtlemist hüppas üle kraavi isegi naabertalu maale, et vaid mitte oma pererahvast silmist kaotada.

 11. veebruariks oli mingi õhuke lumekirme jääle sadanud ning nagu näha - Potsu on meiega jääl jalutamas. Uhked uisukaared on jääle vedanud naabrimees. Ta sai ikka väga uhke ja pika uisutrassi, mis oma tubli 3 km pikkune.

Kopraonud koguvad oma pea kohale musti pilvi, kui nad kohe menüüd vahetama ei hakka ning Heinassoos kaskede asemel paju järama ei hakka.

20.veebruariks on jää sulanud ning ühtlasi on ka veetase märkimisväärselt kerkinud.

Õhus on igal juhul kevadet tunda.Tihased sidistavad juba varahommikuses hämaruses ning ajavad üksteist taga vahtravõrades  ja elupuus. Isakassid kräunuvad ümber maja ja vahel lahmivad üksteist käpaga, aga mammaaa Piu on stoiliselt rahulik, sest teda hoiavad vallatutest mõtetest eemal igal reede hommikul manustatavad "anti-beebi-billid". 

20. veebruari ilm on kaunikesti nutune. Varahommikul sadas tihedat vihma. Paari tunni pärast olid vihmas juba ka lörtsilärakad. Hetkel sadu ei ole. Ilm mõtleb. Minna külmaks, nagu sünoptiku-tädid lubanud või jääda edasi vesiseks, nagu meile meeldib

.

28 aastat tagasi, kui sõbrapäeval sündis meie vanem poeg, olin haiglas pikalt ja koju sain just päev enne sini-must-valge lipu heiskamist Pika Hermanni torni. Tol varakevadel õitsesid sarapuud kui meelest ära ja talve (loe: lund) oli vaid mardipäeva paiku.

Küünlapäev

Läbi aasta on mul erinevad kuupäevad olnud erinevate loodusmärkide tärminiteks. Nii ka 2. veebruar. Sel päeval tähistasime kaasa vanaema sünnipäeva. Täna on Lonni 115. sünniaastapäev. Küllap olid aastate eest talved rohkem pakaselised ja päikesepaistelised, sest Lonni sünnipäev on minu jaoks olnud tärminiks, mil kell 5 õhtul juba valge on. Tänase ilmaga sama küll väita ei saa, juba kella nelja paiku tuli lambivalgus appi võtta. Lonni oli võrokene ning rääkis ainult võro murrakus. Tänu temale on mul passiivne võro keel täiesti olemas - aru saan, aga ei räägi.

Kuukingasid on meil mitut karva, aga üks orhideeline on meil teist-kolmat moodi. Silt lillepotis ütleb, et tegemist on Zygopetalumiga. Õitseb ta alati varakevadel. Tänavu juba veebruari esimesest päevast. Kahjuks pole me üle ühe õisikuvarre temal veel näinud. 

Ka punane pegoonia õitseb oma pisikeste kahvatute õitega.

Ja inglitrompet otsustas, et aitab magamisest, tarvis roheline rüü selga tõmmata. Tema kasvatamise kogemus mul täielikult puudub, sain tema alles mullu augustis.

Kammisin hommikul just juukseid, kui Terevisioonis öeldi, et küünlapäeval ei tohi juukseid kammida. Muidu pidavat välja langema. Vot siis! Tea, kas nüüd jään oma kahest karvast kolmes reas sootuks ilma? Villaga ka ei ole soovitav täna tegeleda, kraasimine-ketramine pidavat tragil perenaisel selleks kuupäevaks juba tehtud olema. Õnneks mul seda kiusatust ei ole lambakarja puudumise proosalisel põhjusel.

Küll aga sai küünal süüdatud. 

Tänane on juba kolmas talvine kuupäev, mille kohta öeldakse, et on taliharjapäev. Ju see talv ikka üks draakoni moodi koletis on, kelle seljal mitu harja turritamas. Olgu sellega, kuidas on, aga nüüd on need harjad kõik murtud ja liigume mõnusasti kevade poole.

Jaanuari kokkuvõte

Jaanuarikuu on nipsti läbi saanud. Homme algab juba küünlakuu ja seda jätkub vaid 28 päevaks, misjärel - juhhuuuu, tuleb esimene kevadkuu. 

Õnneks on minusuguse talvepõlguri jaoks enam-vähem talutav jaanuar olnud. Üks kunagine kolleeg kooli ajast kolis oma perega Hispaaniasse, ära maapakku külma ja rõske kliima eest. Nüüd on neil seal viimase 30 aasta karmim talv. "Külmalaine" ajal oli +3 kraadi ning sadas paar tiba lumelörtsi. Koolid suleti ja lapsed jäeti külmapüha pidama. :)

Meie jaanuaris on olnud täiesti lumeta päevi.

"pakast", mis isegi meie maa sees soojas voolanud jõele õhukese kaane peale tõmbas, 

natuke ka lumesadu (õnneks mitte üle paari cm), 

tihedat piimjat udulaama. Ilmapalett on olnud kirju.

Küpsetatud sai leiba.

Küpsetatud sai kõrvitsasaia.

Mehed nokivad küttepuid teha. Üllatavalt hästi annab puitu Rootsi tee serv jõe kaldal.

Käsitöös on nüüd lõpuks ometi aega ka kevad-suvise hooaja asjade peale mõelda, sest üritusi on suvel mitmeid tulemas.

Tikitud sai padjakatteid,

ja kinkekotte .

Ei kilekottidele! Kangast kotte on õmmeldud nii- ja naasuguseid.

Eriliseks lemmikuks on hetkel arhailine tikand. Saab seda nii tagasihoidlikult ühevärvilisena kui ka värvirõõmsana tikitud.

Täna jäi poes käies jälle ka mõni seemnepakk näppude külge.

Loodan, et veebruar jätkub samasugusena, nagu ta jaanuaris oli.

Aiaekskursiooni kavapunktid.

Ma olen oma aiakülalistele ikka naljatamisi öelnud , et aia-matka marsruut ei ole veel välja töötatud. Püüan seda viga nüüd pikkamisi parandama asuda.

1. Ekskursi algus: Jõe kallas tammi juures. Tammi saamislugu, kalatrepp.
2. Kera-õunapuu. Miks just selline "lõikus" sel puul
3. Vesiroosid. Kust ja kuidas
4. Rooside ringpeenar
5. Lõkkeplats.Millal ja miks tekkinud. (Renoveerimise plaanides)
6. Sauna "vöörusk". Mis andis inspiratsiooni
7. Vana park.
8. Imepeenar (Renoveerimise plaanides)
9. Kiviraun Sh viide uuele pargile. NB! Rammusale maale mändide istutamise probleemist.
10. Rootsi tee "jõgi". Miks tekkis vajadus, kuidas loomise protsess käib
11. Aia "vaateplatvorm". Plaanid,

Möödume marjaaiast

12. Vahtraaluste ala
13. Dekoratiivpõõsaste park
14. Keldrivall
15. Sundseisupeenar
16. Õunaaed (asundustalu viimane pärandpuu)
17. Varjupeenar
18. Astilbejõgi ja mustikamaa
19. Pumbamaja peenar
20. Pikk peenar
21. Küüniotsa peenar
22. Lipumasti ringpeenar
23. Kuuriotsa varjupeenar

Liigume ümber kuuri.

24. Lauda-augu häbipleki likvideerimise plaanid. Mulla tekitamine.
25. Kartuli kasvatamine põhu all. Miks ja kuidas.
26. Kuurirõdu peenar
27. Köögiviljapõld
28. Töötoa -tagune budleiade ala
29. Pojengihekk
30. Hosta-alad

Ringi lõpetame maja eesmuruplatsil.

Seemnemajandus 2017 vol 1

Jaanuarikuu on jõudnud kolmandasse dekaadi ning talvest pole ikka veel asja saanud. Loodan, et ei saagi. Mulle see Iiri või Hispaania talv täitsa sobib. 

Et kevad ei ole enam mägede taga, näitab fakt, et hull on rahutuks muutunud. Sügiseti saab igasugune aiaisu nagu noaga läbi lõigatud, aga vot poolest talvest hakkab jälle sügelema. Midagi pole teha. Kuna kokkuhoiurežiim on päevakohane, siis tuleb aiateemalised sisseostud hajutada mitme kuu peale.

Esimesed seemnepakid on igal juhul kohal.

Eriti tahul olen lobeelia (piltidega) pakkidega. Loodan, et nad ikka tulevad sellised erivärvilised. Kuigi jah, ega siniselgi viga ei ole.

1. Lobeelia ROSAMOND. Külvatakse märtsis-aprillis kasvuhoonesse. Istikud avamaale mais-juunis. Õitseb juunist septembrini. Taime kõrgus 10 cm.

2. Lobeelia CRYSTAL PALACE. Kõlv märtsi algul külvikasti. Seemet ei kaeta mullaga.Pikeeritakse 2-3 kaupa. Õitseb juunist septembrini. Sobib ka poolvarjulisse peenrasse.

3. Lobeelia WHITE CASCADE. Külv veebruaris-märtsis. seemet mullaga ei kaeta. Kõrgus 10 cm. Õitseb kaua ja rikkalikult.

4. Püramiidjas LIBLIKLILL. Külv maikuus kasvukohale (???). K'rgus 40-50 cm. Õitseb rikkalikult juuli-august

5.Lõhnav lillhernes CUPID PINK.Taime kõrgus 20 cm. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda. Külv avamaale.

6. Ripp-lobeelia Regatta Sky Blue Külvist õitsemiseni 2 kuud. Seemned dražeeritud väetisega. No näis, kas saab rippumisest asja!

7. Veel üks sinilobeelia. Lobeelia BLUE CARPET.Seemneid mullaga ei kaeta. Külv märtsis-aprillis. Õitseb juuni-september

8. Petuunia BALCONY. Taime kõrgus 30 cm. Seemneid mullaga ei kaeta. Petuuniaid peaks veel vaatama.

Kasvuhoonesse!

9. Paprika TRAPEZ. Külv märtsis. Varajane sort!!! talub madalaid temperatuure, sobib kütteta kasvuhoonesse. Viljad suured. Viljaliha paksus 8-10 cm. Seda sorti kiitis eriti inimene, kes on Räpina Aianduskoolis 31 aastat köögiviljandust õpetanud.

10. Paprika BONETA. Külv veebruaris. Varajane sort.

11. Paprika GOURMET. Külv veebruaris.

12. Vürtspaprika (kibepipar, tshillipipar). Külv veebruaris. Keskvarajane. NB! MIda punasem vili, seda kibedam!

Ürdiaia rajamine on plaanidesse võetud.

13. ROSMARIIN. Mitmeaastane. Meditsiinilise väärtusega taim. Ravib migreeni, depressiooni. Sobib valmistada teed. Suppidesse, salatitesse. Talveks võib istutada potti, kasvatada aknalaual. Vajab sagedast kärpimist.

14. LIHT-NAISTEPUNA.Taime kõrgus 80 cm. Aitab südamehaiguste, reuma, peavalu puhul. Õite tõmmis ravib haavu, huuleville.

15. Apteegikummel (German Chamomille) Tee sobib põletike raviks. Õite tõmmis silub kortse, puhastab, rahustab ja taastab naharakke.

16. Meliss (sobib potis kasvatamiseks). Mitmeaastane rohttaim. Meetaim! Sobib tee valmistamiseks, kompottidele, marinaadidele, salatitele, kala- ja linnuliha roogadega.

17. Vürtsbasiilik ITALIANO CLASSICO. Toiduks kasutatakse meeldiva lõhna ja mõrkja maitsega värskeid või kuivatatud lehti või lehtede-õite segu.

Jätkub. Mõne aja pärast.

Uudiseid jõe kaldalt

Varahommikul sirasid taevas tähed ja oli lootust ilusale päikeselisele päevale. Pikapeale kerkis taevasse õhuke pilvevina, mis päikest hetkel natuke varjutab, kuid midagi on siiski. Pärast ainult halli ja pimedat talve algust on rõõm piskustki päikesepaistest. 

Õhus on tunda kevade lõhna, kuigi rohukõrred on härmas ja õhus on külmakraade -1.

Tundub, et sel talvel on meie jõe koprad üle läinud kasedieedile. Tammi taha takerdub aina rohkem kaseroikaid.

Ümaravormiline metsik õunapuu kevade ja linnupesade ootuses.

Jõgi on jäävaba, kuid sügavamas sängis ja viluvarjus on näha õhukesi jäälaike.

Kaldapromenaadil on raietöödega tegeletud.

Eelmisel lumevabal perioodil oli sama puu veel püsti, kuigi juba ringselt kooritud.

Lõplik puu langetamine on toime pandud lähipäevil (-öödel).

Pahareti sabajälg on kaldalumme vao jätnud.

Kui kuivanud lehed talla all nii häälekalt ei krõbiseks, võiks jõel näha suurt pardiparve. Juba seegi on kevade märk, et varahommikul, veel üsna pimedas kostub jõelt partide prääksumist.

Usun, et talvest enam õiget asja ei saa ning kevad tuleb tänavu varakult.

Aasta esimene....

Jaanuarikuu on juba teise poolde jõudnud. Talvest vist sel korral asja ei saagi. Natuke nagu hiljaks hakkab juba jääma. Linnud on aktiivsed, kuused on esimese okaste puistamie ära toimetanud. Kuuldavasti pidi varblaserikkas piirkonnas juba valjuhäälseid koosolekuid toimuma. Linnas laulab musträstas.

Lund on meite aias noh, nii tolmu jagu, aga võrreldes ümbruskonna lagedamate aladega olema suisa "lumme uppunud".
Mulle säärane talv sobib. Küttepuude kulu on väike, elektrit ei kulu ka palju, kuna pumbamaja tuleb praeguste temperatuuridega ise toime.

Paljud tragid aiapidajad juba toimetavad väljas. Minul pole mingit tahtmist sinna rõskesse külma minna. Iga asi omal ajal. Või siis natuke hiljem.

Põhiliselt saab tegeldud näputööga. Ideesid ja plaane on nii palju, et ma ei tea, kes need kõik ellu peaks viima.
Endiselt pole ma maha matnud plaani osaleda avatud talude päeval. Egas kõik talud pea olema suured tootmistalud. Meil on elustiilitalu. Maal elamise viis ju seegi. Konti ei murra, nälga ei jäta - just sobilik meile.

Vaatasin, et mu käsitööblogis on ikka hulga rohkem postitusi, kui Metsaaia blogis. Eks seda seepärast, et veebikeskkonnas säilivad fotod paremini kui arvutis. See kurikuulus Format C viib ju kõik kus seda ja teist. Seega tuleb ettevaatlik olla. Vaatajaid on sel blogil ka, aga nad on kõik sellised passiivsed - ei ühtegi kommentaari. :)

Päikest on selle aasta alguses ainult jaopärast antud. Ühel sellisel päeval sai siis ka vähe rõõmsamaid pilte tehtud.

Mehed on küttepuude saagimisega hakatust teinud. Kuidagi ei taha see töö neil edeneda. Kord maa külmanud, kord kärss kärnas. No ei ole me talvel väljas toimetajad inimesed!

Aga aiahooaja "pessa" on esimene raoke juba toodud. Ostsin mõned seemned ära. Tegelikult tahtsin ainult lobeeliat ja petuuniat.Millegipärast sai neid pakke veidi rohkem.

Paprikat lõikudes leidsin selle seest ilusad seemned -panin need kuivama ja külviaega ootama. Ehk idanevad! Sama tegin ka kõrvitsa seemnetega. Homme on plaanis kõrvitsasaia küpsetada ja nii tuligi suurele kõrvitsa-maugule nuga sisse lüüa. Ilusad "prullakad" seemned on selles kõrvitsas!

Näis-näis, mitu postitust siis 2017.-sse aastasse ka satub. Laisk olen selle blogimise osas.

2016. aastaring hakkab täis saama ja uued plaanid 2017.-ks aastaks

Mingil moel pöördeliseks osutus see mööduv aasta. Kas need pöörded on muutuste teel või jäävad samaks, ei oskagi oletada ja ega midagi pole ka selle vastu, kui seis samaks jääb, nagu ta hetkel on. Mäletan lapsepõlvest, kui ema rääkis, et oli imestanud oma ema, kel kõiksugu tööd ja tegemised mõistetamatult palju aega nõudsid. Siis jõudis kätte aeg, mil ema õhkas, et näe, nüüd ma siis saan aru, miks kõik palju aega võtab - oli temagi jõudnud sellesse eluetappi. Nüüd on mul kuri kahtlus, et kui mul endal seesamune pikatoimeline aeg just käes pole, siis teda, sindrit, ei ole enam pikalt oodata...

Aga millegipärast aju ei võta teps mitte tuure maha, vaid ketrab aina uusi ja uusi, ikka hulle ja veel hullemaid ideesid, mida keegi hull peaks realiseerima hakkama. Vot selles osas jätab aju võimekus tugevasti soovida, et ta ei suuda välja nuputada, kes need hullud peaksid olema noid ideesid teostamas. Ta ju ometi ei arva, et see mina pean olema?

Mõned loogilised ja suht normaalsed-teostatavad plaanid on täitsa olemas:

1) Metsaaed peab jääma ja saama veelgi rohkem metsaaiaks, ehk teisisõnu - roheline, roheline, roheline.

2) Metsaaed peab jääma endale kindlaks ja mitte lubama hullult palju erinevaid taimeliike oma peenardesse. Motoks peab jääma: less is more. Asi selles, et maa-ala on suur, kõrgetest puudest ümbritsetud igas ilmakaares ning reljeef igavalt tasapinnaline. Palju väikesi eri liigist kribusid kaovad kui vesi mutiauku. Pigem vähe, lollikindlad ning suuri padjandeid-puhmaid moodustavad taimed.

3) Olemasolevatest dekoratiivpõõsastest tahaks katsetada pistokstega või siis oksa maha vajutamise teel uusi taimi tekitada, et niigi pingelisse eelarvesse edevaid-eblakaid auke ei tekitaks.

4) Sissesõidutee äärne põld on nüüd kaks aastakest puhanud, sigade poolt korduvalt üles küntud ning isegi üks hobusesõnniku aun lösutab põllu nuka peal.... see ala tuleb üles künda. Pole küll aimu, kas Taadu, see ainuke traktorimees veel suudab oma raudruuna selga hüpata või on ta ehk ühe kepi juba kahe kargu vastu vahetanud. See selgub kevadel. No nii hull ma veel ei ole, et labidaga sellele suurele ja üle-mõistuse-kivisele põllule kallale kargaks.

5) Senine aiamaa tuleb kogu ulatuses köögivilja alla panna ja kartul sellele suurele põllule komandeerida. Põllusaadustele on soovijaid rohkem, kui meie väeti aiamaa suudaks neid soove täita. Mullafrees jäigi ostmata, kuna enne jõudis kaela sadada see elumuutust põhjustanud üllatus. Seega, labidas, ae!  Teole, teole!

6) Mehed tuleks vanade mesipuude kallale ässitada. Vajavad teised veidi kõpitsemist ning siis ostaks paar sülemit. Kuna sülemlemine toimub enamasti pärast põhikorjet ehk võililleaja järel, siis sellest tekib kohe uus punkt:

7) Suure põllu teine osa, mis kesana on juba pikalt vegeteerinud, tuleb tärkavast haavavõsast vabastada ning samuti üles künda. Sinna tahaks külvata keerispea seemet. Hää meetaim teine. Üleüldse tekkis too mesilaste mõte seoses ületee põllul uuel hooajal õilmitsema hakkava mesikaga.

8) Vahtraaluste projekt tuleb lõpule viia, kas nui neljaks! Kuigi kardan, et enne saan selle va nuia neljaks tükiks kui et projektiga ühele poole saan.

9) Rootsi tee servas taimejõeprojektiga jätkamine. Esialgu küll peamiselt katva-matva tööjärje osas. Sügisel sai tööisu kopsti otsa, miskit pole teha.

10) Imepeenar tuleb uuendada. Jälle see va koera-saba-projekt. Mis sinna kasvama sokutada, see on veel lahtine. Kas igihaljad okaspuuvormid või midagi kivisemat? Ei tea veel. Las see mõte veel laagerdub!

11) Juuli esimesel nädavahetusel on tulemas üks aiaüritus. Sellega seoses on mitmeid ideesid, millel enne idanema ei lase minna, kui aastavahetus möödas ning suure lombi taha tellimustöö ära saab saadetud.

12) Hull mõte on osaleda avatud talude päeval. Ka see mõte on alles idanemise algfaasis ja väga võimalik, et tal tekib tõusmepõletik ja seetõttu kogu plaan ikaldub. Aga noh, julge hundi rind pidi rasvane olema ning jänes ei pidavat šampust jooma. Seega, mine sa isahane tea...

13) Hullult on ideesid rohkem selliste kevad-suviste näputööde asjus. Kui neil ideedel õigel hetkel sarvist ei haara, siis tuleb aiahooaeg peale ja ööpäev jääb kahtlaselt lühikeseks.

14) Detsembrikuu vältel olen iga päev pildistanud õue ühest ja samast kohast. Huvitav ju vaadata, kuidas ilm igapäevaselt muutub. Kaunikesti üheülbaline on see kuu olnud! Kuri plaan on selle projektiga jätkata kogu 2017. aasta vältel.

Päev on aga juba jupikene pikemaks veninud. Täna oli isegi päike kikivarvul üle kuuselatvade piilumas - tunnen, et elujõud hakkab piiskhaaval tagasi tulema.

Veel kolm päevakest ja möödas ta ongi. See 2016.-s. Tulgu see uus aasta meile kõigile parem!

Head vana aasta lõppu!