Olen selliseid kasse imetlenud juba mõnda aega. Täna võtsin paberi ja visandasin sellele lõike. Niisugune ta siis sai.Tagantvaates ikka ka.
laupäev, 11. detsember 2010
Kahvatukollane kass
Olen selliseid kasse imetlenud juba mõnda aega. Täna võtsin paberi ja visandasin sellele lõike. Niisugune ta siis sai.Tagantvaates ikka ka.
reede, 10. detsember 2010
Tujukalt kuraasikas Monika
Tegime neljapäeval näidendiproovi, kui mulle kodust helistati, et koju ei saa - teed on absoluutselt läbitamatud, elektrit pole, internetti pole, mobiililevi kohati veidi on, kohati ei ole..... Jäin ööseks koolimajja. Õhtuks taastus majas internetiühendus ja nii sain päris korralikult tööd teha. Aknast välja vaadates sain õuetule valgel jälgida pöörast tuisu- ja lumemöllu. Siis ütles välisvalgustus üles... Öösel aeg-ajalt vaatasin, milline seis õues valitseb. See oli jube!
Hommikul enne seitset üritasin õue minna, et välistreppe lumest puhastada. Oli tükk tegemist, et ust lahti saada! Meeletu hang oli ennast vastu välisust sättinud. Koos kütjaga üritasime seda meeletut lund veidi korrale kutsuda. Üritus oli juba eos läbikukkumisele määratud!
Mitmel korral meenutas tänane päev tuntud filmi "Päev pärast homset". Vahepeal ajas naerma, vahepeal tundus olukord vägagi nutune. Ei ole just meeldiv perspektiiv nädalavahetust
koolimajas veeta...
Pärastlõunaks sain ikka koju. Nähtavus oli nullilähedane ja ma pole veel kunagi näinud sellist olukorda, kus tee on lahti aetud vaid pooles laiuses ja auto aknast vaatasid sisse kõrged hanged. Need hanged ei olnud teepervel, vaid suisa keset teed!
Õudselt ekstreemne olukord! Seda võiks lausa nautida, kui oleksin koduperenaine, kel mingit otsest vajadust punktist A punkti B liikumiseks pole. Paraku pole see ilmastiihia töökohustustega seotud inimestele ei auto- ega tervisesõbralik.
Ja see on alles talve hakatus! Kohutav!
Hommikul enne seitset üritasin õue minna, et välistreppe lumest puhastada. Oli tükk tegemist, et ust lahti saada! Meeletu hang oli ennast vastu välisust sättinud. Koos kütjaga üritasime seda meeletut lund veidi korrale kutsuda. Üritus oli juba eos läbikukkumisele määratud!
Mitmel korral meenutas tänane päev tuntud filmi "Päev pärast homset". Vahepeal ajas naerma, vahepeal tundus olukord vägagi nutune. Ei ole just meeldiv perspektiiv nädalavahetust
koolimajas veeta...
Pärastlõunaks sain ikka koju. Nähtavus oli nullilähedane ja ma pole veel kunagi näinud sellist olukorda, kus tee on lahti aetud vaid pooles laiuses ja auto aknast vaatasid sisse kõrged hanged. Need hanged ei olnud teepervel, vaid suisa keset teed!
Õudselt ekstreemne olukord! Seda võiks lausa nautida, kui oleksin koduperenaine, kel mingit otsest vajadust punktist A punkti B liikumiseks pole. Paraku pole see ilmastiihia töökohustustega seotud inimestele ei auto- ega tervisesõbralik.
Ja see on alles talve hakatus! Kohutav!
neljapäev, 9. detsember 2010
kolmapäev, 8. detsember 2010
Mõtteainet pakkuv tulpdiagramm
PISA testi tulemused on avalikustatud. Eesti õpilased on Euroopa arvestuses kolmandal kohal ja maailma arvestuses seitsmendal kohal.
Muuhulgas on ära toodud ka õpetajate palkade võrdlev tulpdiagramm. Pole midagi öelda! Oleme ka seal pingerea servas. Seekord saba lõpus.
Muuhulgas on ära toodud ka õpetajate palkade võrdlev tulpdiagramm. Pole midagi öelda! Oleme ka seal pingerea servas. Seekord saba lõpus.
teisipäev, 7. detsember 2010
Lumesadu, tuisk, tihe lumesadu...
.... Uhh! Alles teisipäeva õhtu ja mul selline tunne, et terve pikk nädal jälle selle WFS-ga vägikaigast veetud.
Muudkui sajab. Kohati juba tundub, et vot nüüd on sadu läbi, aga see tunne on petlik - ikkagi sajab. Pühapäeva öhtul hakkas majasein naksuma. Järelikult oli õues lõuna-edela tuul. Ning kui on tuul, siis .... et susi teda sööks - on ka tuisk. Pühapäeva õhtul ei julgenud ninagi õue pista - mis sellest masendavast vaatepildist ikka põrnitseda. Öösel kuulata aga õuest kostvat tuuleulgu ja mõtle ahastusega, et hommikul tuleb kuidagimoodi tööle saada...
Esmaspäeva hommikul tuli varakult sõitma hakata, et noorsand õigeks ajaks maantee äärde saada. Oma igapäevast otseteed pruukida ei söandanud ja nii sõitsin edasi mööda Tartu maanteed. Nii varasel hommikutunnil oli liiklus suht hõre ja tihe-tihedate tuisuvihurite keskel sõites polnud suuremat probleemi. Probleemid algasid maanteelt alla keerates. Igal juhul ähvardas asendusautona kasutatav pisike Micra sissesõiduteel lumme kinni jääda. Õnneks läks! Ja sel pisikesel on väga korralik salongisoojendus ja nii ei hakanudki koolimaja uste avamist oodates külm.
Tagasi koju sõitsin ka igaks kümneks juhuks ikka suurt magistraali mööda.
Esmaspäeva õhtul jätkus lumesadu...
Panin järgmise tööpäeva materjalid kokku nii, et saaksin hommikul võimalikult kerge kotiga arvatavat jalgsimatka alustada.
Teisipäeva hommik algas ülivara. Igaks juhuks. Noh, kui juhtub, et esimese tööna tuleb suuremat sorti lumerookimisega alustada. Hommikune lumeseire taskulambi valgel andis positiivse tulemuse - lumasadu on millaski lõppenud ning teed on läbitavad. Otsustasin "pisikese putukaga" tööle sõita. Ja oh üllatust - teed olid korralikult lahti lükatud nii koduvallas kui ka töö-vallas! Lase või lahket laadasõitu, kui vaid teataval põhjusel tekkinud foobiat ei oleks. Iga põõsas ja isegi pujutuustakas viirastub napaka sõralisena.
Pikk tööpäev. Klassiõhtu. Ja lõputu, tihe - tihe lumesadu!
Kojusõit oli paras sport... või ... kannatuste rada ... või mäng närvidel....
Igal juhul hommikustest ilusatest talveteedest polnud enam jälgegi. Õigem oleks öelda, et teedest üldisena polnud enam jälgegi. Katsetasin pooltuledega, katsetasin täistuledega. Viimased justkui võimendasid seda lumemöllu ning suurendasid vaid ahastuse ja lootusetuse tunnet. Ainus koht, kus veel veidikenegi vanu rattajälgi teel, oli Soibli kurv. Kuskil Kanavere - Kirivalla vahel oli üks auto koju keeranud. Hea oli üle kapotiserva neid jälgi silmas pidada! Siis aga needki jäljed haihtusid... lumme.... Algas jälle sõit a la "loodetavasti on tee siin"....
Koju jõudsin.
"Pisike putukas" varju alla sõidutatud, võisin teda vaid tunnustavalt patsutada, sest ära tegime!
Homme algab igapäevane loterii "Lumi vs liiklejad" jälle otsast peale!
Ja nii päevast päeva. Nädalast nädalasse. Kardetavasti kolm järgmist kuud... Kevad, tule ometiiiiii!
Muudkui sajab. Kohati juba tundub, et vot nüüd on sadu läbi, aga see tunne on petlik - ikkagi sajab. Pühapäeva öhtul hakkas majasein naksuma. Järelikult oli õues lõuna-edela tuul. Ning kui on tuul, siis .... et susi teda sööks - on ka tuisk. Pühapäeva õhtul ei julgenud ninagi õue pista - mis sellest masendavast vaatepildist ikka põrnitseda. Öösel kuulata aga õuest kostvat tuuleulgu ja mõtle ahastusega, et hommikul tuleb kuidagimoodi tööle saada...
Esmaspäeva hommikul tuli varakult sõitma hakata, et noorsand õigeks ajaks maantee äärde saada. Oma igapäevast otseteed pruukida ei söandanud ja nii sõitsin edasi mööda Tartu maanteed. Nii varasel hommikutunnil oli liiklus suht hõre ja tihe-tihedate tuisuvihurite keskel sõites polnud suuremat probleemi. Probleemid algasid maanteelt alla keerates. Igal juhul ähvardas asendusautona kasutatav pisike Micra sissesõiduteel lumme kinni jääda. Õnneks läks! Ja sel pisikesel on väga korralik salongisoojendus ja nii ei hakanudki koolimaja uste avamist oodates külm.
Tagasi koju sõitsin ka igaks kümneks juhuks ikka suurt magistraali mööda.
Esmaspäeva õhtul jätkus lumesadu...
Panin järgmise tööpäeva materjalid kokku nii, et saaksin hommikul võimalikult kerge kotiga arvatavat jalgsimatka alustada.
Teisipäeva hommik algas ülivara. Igaks juhuks. Noh, kui juhtub, et esimese tööna tuleb suuremat sorti lumerookimisega alustada. Hommikune lumeseire taskulambi valgel andis positiivse tulemuse - lumasadu on millaski lõppenud ning teed on läbitavad. Otsustasin "pisikese putukaga" tööle sõita. Ja oh üllatust - teed olid korralikult lahti lükatud nii koduvallas kui ka töö-vallas! Lase või lahket laadasõitu, kui vaid teataval põhjusel tekkinud foobiat ei oleks. Iga põõsas ja isegi pujutuustakas viirastub napaka sõralisena.
Pikk tööpäev. Klassiõhtu. Ja lõputu, tihe - tihe lumesadu!
Kojusõit oli paras sport... või ... kannatuste rada ... või mäng närvidel....
Igal juhul hommikustest ilusatest talveteedest polnud enam jälgegi. Õigem oleks öelda, et teedest üldisena polnud enam jälgegi. Katsetasin pooltuledega, katsetasin täistuledega. Viimased justkui võimendasid seda lumemöllu ning suurendasid vaid ahastuse ja lootusetuse tunnet. Ainus koht, kus veel veidikenegi vanu rattajälgi teel, oli Soibli kurv. Kuskil Kanavere - Kirivalla vahel oli üks auto koju keeranud. Hea oli üle kapotiserva neid jälgi silmas pidada! Siis aga needki jäljed haihtusid... lumme.... Algas jälle sõit a la "loodetavasti on tee siin"....
Koju jõudsin.
"Pisike putukas" varju alla sõidutatud, võisin teda vaid tunnustavalt patsutada, sest ära tegime!
Homme algab igapäevane loterii "Lumi vs liiklejad" jälle otsast peale!
Ja nii päevast päeva. Nädalast nädalasse. Kardetavasti kolm järgmist kuud... Kevad, tule ometiiiiii!
pühapäev, 5. detsember 2010
Sokikanna kudumisest - pisiasjadeni
Kuidas kududa sokikanda?
http://www.youtube.com/watch?v=wepNfo816RU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=-eCQmU226u0
Kannalaka kudumine:
http://www.youtube.com/watch?v=L_oAkykTFUU&feature=channel
Veel üks võimalus kannalaka kudumiseks:
http://www.youtube.com/watch?v=pCpI2CL2vuo
Kannalaka silmuselisest serva kudumisest:
http://www.youtube.com/watch?v=hKmdtXXau_Q
http://www.youtube.com/watch?v=wepNfo816RU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=-eCQmU226u0
Kannalaka kudumine:
http://www.youtube.com/watch?v=L_oAkykTFUU&feature=channel
Veel üks võimalus kannalaka kudumiseks:
http://www.youtube.com/watch?v=pCpI2CL2vuo
Kannalaka silmuselisest serva kudumisest:
http://www.youtube.com/watch?v=hKmdtXXau_Q
Jõulukalender....
......käsitööhuvilistele http://www.garnstudio.com/julekalender.php?lang=ee. Hästi vahva leid!
esmaspäev, 29. november 2010
Külm. Nii külm.
Varahommikul -24 kraadi. Ei mäleta, et kunagi varem novembrikuus pakane külmapüha-kraadideni välja oleks venitanud.
pühapäev, 28. november 2010
Talve nii et tapab!
Talve ametliku alguseni on aega veel maa ja ilm ning tegelikult on alles novembrikuu, aga.... mul on juba kõrini. Tõsiselt! Kui ikka teid lahti ei lükata või kui lükatakse, siis suht suvalisel ajal, mis tavakodanikke- tööl ja koolis käivaid inimesi mitte ei aita, siis on ikka väga raske toime tulla.
Praeguseks ajahetkeks on parkla serva lükatud lumevallid ehk natu-natuke madalamad, kui nad seda eelmise talve teisel poolel olid. Kui see jama niimoodi samas vaimus jätkuda kavatseb, siis saame meetrise lume asemel nii umbes-täpselt kahemeetrise lumekatte maha.
Põhja - ja kirdetuisk on voolinud uhke tuisuvaalu parkla ja jõe vahele.
Ja muidugi tuleb alustada kasvuhoone päästeakstioonidega, et vana ja vaevatud karkass lumeraskuse all kokku ei kukuks.
Talv on ilus? On küll, kui poleks igapäevast muret, kas saame või ei saa tööle-kooli-koju.
Tegelikult on talv üks pikk ja vaevaline kannatuste jada ja seda ainuüksi selle WFS pärast. Ja tegelikult pidavat meite kandis see lumekuhi üks naljalugu olema. Tallinnas olevat lõputu lumesadu ja lumeuputus totaalne.
Täna, pühapäeval, on olnud meitel kogu päeva päikesepaisteline (niivõrd-kuivõrd seda päikest üle metsa üldse näha on), temperatuur lõuna paiku -8 kraadi.
Praeguseks ajahetkeks on parkla serva lükatud lumevallid ehk natu-natuke madalamad, kui nad seda eelmise talve teisel poolel olid. Kui see jama niimoodi samas vaimus jätkuda kavatseb, siis saame meetrise lume asemel nii umbes-täpselt kahemeetrise lumekatte maha.
Põhja - ja kirdetuisk on voolinud uhke tuisuvaalu parkla ja jõe vahele.
Ja muidugi tuleb alustada kasvuhoone päästeakstioonidega, et vana ja vaevatud karkass lumeraskuse all kokku ei kukuks.
Talv on ilus? On küll, kui poleks igapäevast muret, kas saame või ei saa tööle-kooli-koju.Tegelikult on talv üks pikk ja vaevaline kannatuste jada ja seda ainuüksi selle WFS pärast. Ja tegelikult pidavat meite kandis see lumekuhi üks naljalugu olema. Tallinnas olevat lõputu lumesadu ja lumeuputus totaalne.
Täna, pühapäeval, on olnud meitel kogu päeva päikesepaisteline (niivõrd-kuivõrd seda päikest üle metsa üldse näha on), temperatuur lõuna paiku -8 kraadi.
Huvitav leid
Teadsin, et vallaametnik A.M. oma valla kaugemasse nurka kena maja ehitas (olen selle kerkimist autoga sõites vilksamisi jälginud), aga et pere tegeleb ka niiiii vahvasti käsitööga, vot see oli uudiseks. Koduleht on nende talul ka: http://mannikutalu.weebly.com
Ma ei viitsi/ei raatsi/ ei jaksa/ jne..... (paha siga, mitu viga) kuidagi end töövälisel ajal kodust välja minema sundida, aga mõte selgeks õppida vilditud esemete valmistamine...... vot seda tahaks nüüd küll. Mingi algklassiõpetajate koolituse käigus olen viltimise algtõed kätte saanud, aga ei midagi enamat.
Ma ei viitsi/ei raatsi/ ei jaksa/ jne..... (paha siga, mitu viga) kuidagi end töövälisel ajal kodust välja minema sundida, aga mõte selgeks õppida vilditud esemete valmistamine...... vot seda tahaks nüüd küll. Mingi algklassiõpetajate koolituse käigus olen viltimise algtõed kätte saanud, aga ei midagi enamat.
reede, 26. november 2010
kolmapäev, 24. november 2010
Eestimaa lumekaart 24. novembril 2010.
See ei saa olla võimalik. Aga kahjuks on..... juba kuni 24 cm....
Hakkab peale!
Eile pärastlõunal hakkas tuul väge koguma ning õhtuks oli ta end nii pahuraks keeranud, et maja ümber möllas ehtne purgaa.
Süda valutas ja ega mure tööle pääsemise pärast ei lasknud ka magada. Kõigele lisaks võttis tuul ka elektri. Mis kasu sellest nelja kaabli ühe jurakaga asendamisest siis oli, kui ikka iga väiksemgi tuul elektri ära võtab? Ilmselt ei ole metsaomanikud eriti agarad oma metsa kuivakaid maha võtma.
Meie küla ei peeta selle vääriliseks, et hommikul vallabuss sealt läbi sõidaks. Nii tulebki kolm kilomeetrit vantsida, et bussi peale saada. Buss väljub 7.16. Arvestades ekstreemseid ilmaolusid, hakkasin juba kell kuus sumpama. Ja just sumpama, sest tuuled põhja-kirde kaarest toovad suurtelt ja lagedatelt põldudelt lume just meie poole. Vaevaline oli see teekond.... ikka samm pea põlvini lumme, siis teine jalg lumest välja sikutada ning uus samm teha. Kohale jõudsin, aga jube pikk oli see Kolgata tee....
Buss oli iga peatuse järel hädas, et minema saada. Ikka paar korda tagurdamist ja edasi rammimist, siis sai minema.
Kosel vaatasin seda tsirkust ka tükk aega - tee on minimaalse laiusega lahti aetud. Vallamaja ees oli plats puhas, samas aga panga ja juuksuri ukseesisest polnud keegi hoolinud. Ja lume sulamise peale pole vist ka mõtet loota, ilm pidi sootuks külmaks kätte minema.
Eelmine talv tekitas raskekujulise lume- ja talveallergia ning paistab, et tänavu ei saa see viis kuud teps mitte kergem olema....
Õnneks algab tänane tööpäev alles kolmanda tunniga. Selleks ajaks on "matkaväsimus" juba kadunud.
Süda valutas ja ega mure tööle pääsemise pärast ei lasknud ka magada. Kõigele lisaks võttis tuul ka elektri. Mis kasu sellest nelja kaabli ühe jurakaga asendamisest siis oli, kui ikka iga väiksemgi tuul elektri ära võtab? Ilmselt ei ole metsaomanikud eriti agarad oma metsa kuivakaid maha võtma.
Meie küla ei peeta selle vääriliseks, et hommikul vallabuss sealt läbi sõidaks. Nii tulebki kolm kilomeetrit vantsida, et bussi peale saada. Buss väljub 7.16. Arvestades ekstreemseid ilmaolusid, hakkasin juba kell kuus sumpama. Ja just sumpama, sest tuuled põhja-kirde kaarest toovad suurtelt ja lagedatelt põldudelt lume just meie poole. Vaevaline oli see teekond.... ikka samm pea põlvini lumme, siis teine jalg lumest välja sikutada ning uus samm teha. Kohale jõudsin, aga jube pikk oli see Kolgata tee....
Buss oli iga peatuse järel hädas, et minema saada. Ikka paar korda tagurdamist ja edasi rammimist, siis sai minema.
Kosel vaatasin seda tsirkust ka tükk aega - tee on minimaalse laiusega lahti aetud. Vallamaja ees oli plats puhas, samas aga panga ja juuksuri ukseesisest polnud keegi hoolinud. Ja lume sulamise peale pole vist ka mõtet loota, ilm pidi sootuks külmaks kätte minema.
Eelmine talv tekitas raskekujulise lume- ja talveallergia ning paistab, et tänavu ei saa see viis kuud teps mitte kergem olema....
Õnneks algab tänane tööpäev alles kolmanda tunniga. Selleks ajaks on "matkaväsimus" juba kadunud.
pühapäev, 14. november 2010
Talvekülma ennustamisest
Läinud valge mees sügisel indiaanipealiku juurde uurima, kas tuleb ka külm talv.
"Ei mina tea", vastanud pealik.
Valge mees varunud igaks juhuks kõvasti küttepuid.
Aga hing ei andnud rahu, läinud tagasi ja küsinud uuesti.
"Noh, võib-olla tõesti tuleb natuke üle keskmise külm", öelnud pealik seekord, aga ei rohkemat. Valge mees läks koju ja tegi veel puid.
Lõpuks läks kolmat korda pinnima, et mis siis talv endaga kaasa toob.
Pealik põrnitsenud lõkkesse, tõmmanud piipu ja pobisenud: "Paistab, et seekord tuleb tõesti väga külm talv".
"Aga mille järgi sa seda ennustad?"
"Vaatan, et valge mees varub kõvasti küttepuid".
"Ei mina tea", vastanud pealik.
Valge mees varunud igaks juhuks kõvasti küttepuid.
Aga hing ei andnud rahu, läinud tagasi ja küsinud uuesti.
"Noh, võib-olla tõesti tuleb natuke üle keskmise külm", öelnud pealik seekord, aga ei rohkemat. Valge mees läks koju ja tegi veel puid.
Lõpuks läks kolmat korda pinnima, et mis siis talv endaga kaasa toob.
Pealik põrnitsenud lõkkesse, tõmmanud piipu ja pobisenud: "Paistab, et seekord tuleb tõesti väga külm talv".
"Aga mille järgi sa seda ennustad?"
"Vaatan, et valge mees varub kõvasti küttepuid".
pühapäev, 7. november 2010
Lumine pühapäevahommik
Pühapäeva hommik üllatas valge maaga.
Ja mõni meist vaevleb samal ajahetkel Küprosel suure palavuse käes.
Siin aga tervelt seitse pikka kuud veel, enne kui kliima jälle kord sobivaks muutub.
Ja mõni meist vaevleb samal ajahetkel Küprosel suure palavuse käes.
Siin aga tervelt seitse pikka kuud veel, enne kui kliima jälle kord sobivaks muutub.
laupäev, 6. november 2010
Sisekujunduse element
Kas ainult tundub või ongi nii, et tavalisest plekktünnist on tehtud kapp-kummut????
Inimestel ikka jätkub seda fantaasiat!
Huvitav, kuidas on sellises kummutis kinnitatud riiulite tugiliistud?
Foto kodu on siin: LINK
reede, 5. november 2010
Imeilus idee kevad-suveks
Hetkel valitseb kaamos ja igasugune tegevus nõuab meeletut enesesundi. Seega näputöö tegemine on hetkel täielikult "out". Äkki läheb mingil hetkel sügismasendus üle ja saab midagi ka tegema hakatud. Selleks puhuks üks väike ideehakatis (mida muidugi soovi korral saaks teostada ka mõne teise mustriga):
Roosad ristpistes või poolristpistes tikitud tulbid
ja need tulbid suvisel kotil. 
Fotode kodu on siin: LINK
kolmapäev, 3. november 2010
Pisuke nokitsemine säästuajal
Tee ise vanadest ajalehtedest korv
Asju, mis vajaksid lihtsat hoiupaika, on kodus ilmselt kõigil. Vanapaberist punutud korv sobib nii puhastustarvete kui ka nõelumist ootavate sokkide tarbeks ning isegi koogikese või marjade külakostiks viimiseks. Suureks plussiks on see, et kui korv aja möödudes väsib, saab seda kasutada ahjus tule süütamiseks. Ei mingeid jääke, mis loodust koormaks!
Vanapaberist korvi valmistamiseks läheb vaja vanu ajalehti, kääre, liimi või klammerdajat, kaunistuseks näiteks krepp-paberit ja paela ning tibake aega ja kannatust.
Lõika vanast ajalehest ribad. Ribade laius vali vastavalt oma soovile, kuid arvesta, et iga riba tuleks voltida pikkupidi vähemalt kolmeks, et korv tugevam jääks. Mida peenemad ja paksemad ribad teha, seda tugevam korv tuleb. Kui soovid suuremat korvi lõika ribad välja ajalehe pikemast küljest, kui väiksemat korvi, siis ajalehe lühemast küljest. Suurema korvi ühe laiema riba tegemiseks võib kasutada ka tervet lehte ilma lõikamata. Väiksemale korvile kulub ligikaudu 20 riba.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist. Selle protsessi suund on keskelt väljapoole. Töö juures on kindlasti abiks liim või klammerdaja, millega saab liikuma kippuvaid ribasid üksteise külge kinnitada. Punu ribadest endale sobiva suurusega korvi põhi.
Kui korvi põhja suurus on sobilik, murra ribade lahtised otsad 90-kraadise nurga all üles. Võta uus leheriba ning alusta korvi külgede punumist. Esimese ribaga oleks mõistlik alustada pigem külje keskelt kui nurgast. Põimi edasi ikka üks riba pealt ja teine alt. Siingi on abiks klammerdaja või liim. Kui riba saab otsa, võid seda julgelt liimi abil uue ribaga jätkata. Kui rea lõpus jääb riba üle, siis lõika üleliigne osa ära ning kinnita serv taas liimi või klammerdajaga.
Kui korv on saavutanud sobiva kõrguse, siis tuleks serva tugevdamiseks vertikaalsete ribade otsad tagasi murda ning kinni kleepida. Et ülevalt äär tuleks tugevam, võib viimase riba punuda teist korda üle. Nii saab ka ära peita otsad, mis vertikaalsetest ribadest üle jäid.
Lõpetuseks võib igaüks kaunistada korvi vastavalt oma maitsele – lisada näiteks ülemisele servale krepppaberit, paela või siis põimida värvilist paela ettevaatlikult mõne alumise rea vahele.
Aega võiks algaja korvi punumiseks varuda tunni jagu, vilunum punuja saab hakkama kiiremini.
Link pildigaleriile.
Allikas: Kultuurirosin
Asju, mis vajaksid lihtsat hoiupaika, on kodus ilmselt kõigil. Vanapaberist punutud korv sobib nii puhastustarvete kui ka nõelumist ootavate sokkide tarbeks ning isegi koogikese või marjade külakostiks viimiseks. Suureks plussiks on see, et kui korv aja möödudes väsib, saab seda kasutada ahjus tule süütamiseks. Ei mingeid jääke, mis loodust koormaks!
Vanapaberist korvi valmistamiseks läheb vaja vanu ajalehti, kääre, liimi või klammerdajat, kaunistuseks näiteks krepp-paberit ja paela ning tibake aega ja kannatust.
Lõika vanast ajalehest ribad. Ribade laius vali vastavalt oma soovile, kuid arvesta, et iga riba tuleks voltida pikkupidi vähemalt kolmeks, et korv tugevam jääks. Mida peenemad ja paksemad ribad teha, seda tugevam korv tuleb. Kui soovid suuremat korvi lõika ribad välja ajalehe pikemast küljest, kui väiksemat korvi, siis ajalehe lühemast küljest. Suurema korvi ühe laiema riba tegemiseks võib kasutada ka tervet lehte ilma lõikamata. Väiksemale korvile kulub ligikaudu 20 riba.
Kui ribad on valmis, alusta korvi põhja punumist. Selle protsessi suund on keskelt väljapoole. Töö juures on kindlasti abiks liim või klammerdaja, millega saab liikuma kippuvaid ribasid üksteise külge kinnitada. Punu ribadest endale sobiva suurusega korvi põhi.
Kui korvi põhja suurus on sobilik, murra ribade lahtised otsad 90-kraadise nurga all üles. Võta uus leheriba ning alusta korvi külgede punumist. Esimese ribaga oleks mõistlik alustada pigem külje keskelt kui nurgast. Põimi edasi ikka üks riba pealt ja teine alt. Siingi on abiks klammerdaja või liim. Kui riba saab otsa, võid seda julgelt liimi abil uue ribaga jätkata. Kui rea lõpus jääb riba üle, siis lõika üleliigne osa ära ning kinnita serv taas liimi või klammerdajaga.
Kui korv on saavutanud sobiva kõrguse, siis tuleks serva tugevdamiseks vertikaalsete ribade otsad tagasi murda ning kinni kleepida. Et ülevalt äär tuleks tugevam, võib viimase riba punuda teist korda üle. Nii saab ka ära peita otsad, mis vertikaalsetest ribadest üle jäid.
Lõpetuseks võib igaüks kaunistada korvi vastavalt oma maitsele – lisada näiteks ülemisele servale krepppaberit, paela või siis põimida värvilist paela ettevaatlikult mõne alumise rea vahele.
Aega võiks algaja korvi punumiseks varuda tunni jagu, vilunum punuja saab hakkama kiiremini.
Link pildigaleriile.
Allikas: Kultuurirosin
Tellimine:
Postitused (Atom)