Metsaaed

reede, 8. jaanuar 2010

Veel käsitööst vaheajal

Ja lõpuks üks väiksem sokipaar, mis kootud pisikestest kerakestest. Ikka nii, et kera pooleks ja mõlemad sokid korraga kudumisel. Kui lõng otsas, siis uue keraga sama operatsioon. Masu minu moodi :)

Järgmiseks võtan tikkimise uuesti menetlusse. Tegelikult kogu jõuluaja mõlemal elutoa laual olnud Portugalist ostetud linikud on just seda nägu, et nad tahaksid äärepitsi. Aga ma ei ole veel asjale pihta saanud, kas nii palju valget heegelniiti ikka on veel olemas. See selgub ajapikku - lõngade kapis toimuvate "arheoloogiliste väljakaevamiste" käigus.

Kokku sai tehtud 7 paari pajalappe, 7 paari sokke (ei olnud taotluslik kokkusattumus). Ja oi, kui palju on tööde nimekirjast ikka veel tegemata! On`s tööjõudlus tõesti nii madal? Või on lihtsalt aega liiga vähe?

Aga kolmanda veerandi lõpuks on kevad käes! Selle nimel tasub kõik see jama ära kannatada!

neljapäev, 7. jaanuar 2010

Ikka ilmast

Viimasel ajal ei saa ilmast ei üle ega ümber. Ta lihtsalt on nii eriline, et ükskõikseks ei jäta vist kedagi. Ma ei teagi nüüd, kas olla tige, et lund nii kole palju on või tuleks hoopis rõõmustada imelise talve üle. Autojuhina ei jõua seda lumemöllu ära kiruda - töö ja kodu vahet sõitmine on suisa eluohtlik! Muidu on aga kurjast kiruda nii ilusat talve. Isegi minusugusel talvevihkajal tuleb möönda, et kohe palju ilusam ikka, kui porine ja hall talv.

Nii! Ja nüüd point ise: varahommikul ei sadanud (märkimisväärselt), aga nüüd, kolmveerand kümne paiku sajab tihedat-tihedat lund. Ikka ja jälle! Kui see lumi märtsi lõpus ära sulab, siis pühitakse Soomaa ja Emajõe luha äärsed alad vist küll kus see ja teine. Ja ega meil Pirita jõe äärne tee pole ka ohutus seisus - sügisel juba oli veetase peaaegu teeservani. Praegune seis lubab karta, et seekord voolab vesi üle tee. Kas ta ka osa teest endaga kaasa võtab, seda saame veel näha. Aga karta tuleb!

Aastaid püsinud lumerekord meie aia oludes on löödud! Endine rekord oli 36 cm, täna mõõdeti 43 cm!

Õues tegeldakse lumelabürindi rajamisega. Lahti seletatult tähendab see kitsukeste radade kaevamist. Vaja on neid peamiselt kassile ja koerale. Koer ei saa enam lumes sumada, sest tema jalad ei ulatu maapinnani. Lumme uppuda ta aga kindlasti ei soovi. Nii ongi juhtunud nii, et omi toimetusi aetakse suisa terrassi peal. No see ei kõlba nüüd küll kuskile! Lumeraja peal on selleks ehk sobilikum koht.

teisipäev, 5. jaanuar 2010

Veel mõned pajalapid

Vahepealsete nädalatega on pajalapid otsa saanud. Eile õhtul telerist filme vaadates heegeldasin mõne uue paari.

Jälgi ilma - homme ju kolmekuningapäev!

Kolmekuningapäevane selge hommik ja pakasene külm ennustavat heinaajaks suurt kuuma ja ja kuiva ilma. Härmas mets aga tõotas rikkalikku viljasaaki ja head õuna-aastat.
Kui aga kolmekuningapäeval tuul okstelt härmatise maha raputas, siis öeldi samamoodi suvel õunte ja marjadega juhtuvat.
Kolmekunigapäevane tuisk aga ennustas aastaks palju surma ja haigusi ning vihmast jaanipäeva.
Allikas: http://www.ilm.ee/index.php?42208

Lumiseid vaateid

Pildistatud sai poole kahe paiku pärastlõunal.

Lumme tardunud vaikus jõe kaldal.

Lehtpuud enam nii otsata ilusad polegi. Tuul on käinud oksi raputamas ja kerge lumi on maha pudisenud. Juhtusin ka nägema, kuidas siis lumehaldjad puude all tantsu lõid. Pildile neid püüda ei õnnestunud.

Aga Tallinna kohal on endiselt lumepilvi. Millal päälinn lumeuputusele alla vannub?

Sahk oli heaks arvanud lund lükata otse meie postkasti ette. Tuli kaevata tunnel.

Selliseid pilte olen näinud ainult Põhja-Soomega seonduvatena.

Jäljerada meie suurel aiamaal.

Need on olnud metskitsed. Nad vahetevahel magavad meie marjapõõsaste ridade vahel.

esmaspäev, 4. jaanuar 2010

Ei kilekotile!

Täna sain ammuse plaani teostamisega ühele poole. Üks tükk riiet ootas, et temast kandekott õmmeldaks. Lõpuks on ta siis valmis.

Et see kott ka rohkesti ostukraami mahutaks, selle tarvs õmblesin koti külgede vahele ka vahesiilu. Andis mahukust kõvasti juurde.

Jõulustaff on kokku korjatud. Ma ilmselt ikka pole suurem asi jõulufanatt - kohe on teine hingamine, kui suur aken vaatele avatud ja tavalised töövahendid lauanurgale seatud.

Ning oi-oi-oi, kui palju valgem on juba õues, kui võrrelda pööripäeva valgusega!

Tööpäevast ka: Matemaatilise õppemängu "Kellel on?" kaartide ettevalmistamine. Võtsin vist liiga laialt ette - jube aeg läheb selle peale. Aga lapsed kindlasti ei lepi vaid ühe-kahe kaardiga enda käes. E-koolis korrastustööd. Rohkem ei jõudnudki.
Klassist jõulukaunistuste kokku korjamise käigus läks lae all rippuva rõnga üks tamiilidest katki. Kui kõrge see lagi on? Kolm meetrit, kolm ja pool? Rohkem? Pelgalt mõte sellele, kuidas rõngas lakke tagasi saaks, ajab südame pahaks. Ma pean selle asja üle veel mõtlema ja vähe kindlamad tellingud ehitama :(

pühapäev, 3. jaanuar 2010

Selle aasta esimene pühapäev

Jätkuvate külmadega kaasneb vajadus "soojustada" pumbamaja, et veevärk ja toidukraam ära ei külmuks.

Ilus vaadata küll seda paksu lund katustel, aga vähemasti kasvuhoonele teeb see raske koorem küll kurja. Just siis, kui lumi sulades raskemaks muutub.

Seega - tööle!

Kui paks see lumekiht siis õigupoolest on? Vaja kontrollida.

Vot just nii paks on!

Ja temperatuurist ka: Hommikul kell 9 oli - 13 kraadi.
Kell 10 oli juba -16 kraadi. Ilus lumemuinasjutt jätkub.

Täna ei taha edeneda ükski tegevus. Nokin siit ja näksin sealt. No ei edene! Ju vist on asi selles, et vanemal poisil algab homsest sess - talvevaheaeg läbi. Kuna Martin on linnas ka päris nälga koolemas, siis veel ühe söödiku lisandumine tühja külmkapi kõrvale pole just suurem asi variant. Nii lähebki poiss täna suure toidumoonakotiga linna.

HOMME HAKKAN TÖÖLE!

1. saadan jõulukulinad puhkusele

2. teen (üritan teha) 7. kl loodusõpetuse tööplaani

3. koristan teist korrust

4. ajan asju Comeniuse projektiga seoses

5. kontrollin e-kooli täitmist

6. valmistun õppenõukoguks

laupäev, 2. jaanuar 2010

Järjekordne sokipaar - vist viimane sel talvel

Sain valmis seekordse sokiralli kuuenda paari. Aega võttis selle sokipaari kudumine rohkem, kui seda teiste puhul kulunud on. Ilmselt nüüd aitab kah. Sokkidest peaks jätkuma ka järgmiseks talveks. Ma vähemasti loodan seda. Sokkide kudumine pole just kõige meelepärasem tegevus.

Aga õues sajab endiselt! Tänases päevas oli ilmarindel uut selles mõttes, et veidike oli tuult, mis saputas usinasti puude oksi. Õnneks puudele jätkub lund endiselt. Imeilus talv on praegu. Seda muidugi aknast välja vaadates. Autoroolis istudes nii ilus ei ole.

Jalutuskäik kodukülas

Panime Potsu rihma otsa ja läksime jalutama. Ega kaugele minna ei jõudnud - külm oli.
Lumme uppunud õu ootab kevadet ja sinna juurde kuuluvat sagimist. Või tegelikult ootan ikka mina seda kevadet?

Takjad külatee ääres on uhked valged mütsid pähe saanud.

Meie jalutuskäik lõppes sillal. Paisjärv on jääs ja lume all, tammi all on vesi endiselt lahti.

Jõuluoks kamina kõrval hakkab lehte minema. Mul kohe hea ettekääne, et kulinad kokku korjata :)

Kulinad kokku korjatud. Jälgime oksa kenasti roheliseks minekut ja laseme kevade südamesse (vähemasti ootuse).

NB! Mõnus tähelepanek! Tubaste toimetuste juures panin lambi põlema alles kell 15.50. Asi edeneb!

Aga õues aina sajab ja sajab...

Veel viimased jõuluteemalised asjakesed

Nägin teise käe poes ühte jõululinikut. Keerasin seda käes ikka ühte- ja teistpidi, kuni jõudin selgusele, et sellest võiks midagi saada.

Sai selline kotike.

Sobib nii käsitöötarvete kotiks kui ka kingikotiks. Paberist kingikotid on ilusad küll, aga ülearu kallid. Praegusel ajal tuleb nuputada midagi, mis nii kulukas poleks. Juba mõnda aega on vaevanud mõte, kuidas ära kasutada selliseid koeratoidupurke.

Mõte keris ja keris edasi ning miski idee hakkas ilmet võtma. See proovitöö on nüüd veel jõulutemaatikasse. Mõeldud omamoodi pakendiks kingitusele. Loomulikult saaks ja tuleks teha ka päkapiku nägu kavalate silmadega ning võib-olla isegi üks väike turritav habe. Proovitööd ei hakanud üle pingutama.

Nüüd ma vähemasti tean, et nende plekkpurkidega saan veel midagi teha, mille plaan hakkab vaikselt looma. Kui plaanist ka asja saab, ilmub siia ka sellekohane foto. Aga millal see sünnib, seda ei tea ette keegi. Kõige vähem ma ise.

reede, 1. jaanuar 2010

Õhtust hommikusse, vanast aastast uude aastasse

Õhtul õue minnes tundus sedamoodi, et keegi on oma masina külateele risti keeranud ning autotuled meie õue peale suunanud - nii valge oli õues.

Läksin heki taha sissesõiduteele vaatama, kes või mis see valgusallikas on. Suur ja hele kuu kõhutas keset taevast!

Vana aasta õhtul oli meie kandis -8 kraadi ja tuulevaikne. Linnas mere ääres oli tihe lumesadu koos kohatiste tuisuvihuritega.

Varahommikuks meil -18 kraadi ja selge. Meie töölt tulnu vaatas arvustavalt ringi ning teatas: "Teil, tühjadel, pole siin lund ega midagi! Tallinn upub lumme sõna tõsises mõttes." Vot siis! Ja mina arvasin, et meil on lund rohkem kui rubla eest.

Tere hommikust, uus aasta!

Head uut aastat!

Jälle on saabunud aasta uus,
olgu ta seekord paremast puust,
olgu ta teguderohke ja tore,
rõõmude varju jäägu kõik mured!

neljapäev, 31. detsember 2009

(Lumme)uppuja päästmine on uppuja enda asi

No ei jaksanud ma eile õhtul pilkases pimeduses kogu pikka sissesõiduteed lahti rookida.
Varahommikul olime hädas! Oleks mina roolis olnud, siis sinna hange otsa ma jäänud oleksingi. Kuni lumi ära oleks sulanud, ilmselt.
Meil ei ole just kõige madalama põhjaga auto, aga lund lükkas ikkagi enda ees kui sahaga.
Keldri juures algas jama. Edasi saime liikuda ikka meeterhaaval. Ikka nii: natuke edasi, kuni takistus nii suur, et auto kinni jäi. Siis tagurdada ja uuesti meetrike edasi rammida. Auto lükkamisest siiski pääsesin. Ei aita siin kolkas miski muu - tuleb aga jälle üks lumelabidatest autosse panna. Ja oi, küll oli kange tahtmine valda helistada ja küsida, kas neil seal korda on või pole üldse.
Eelmisel talvel sõitis lumesahaga traktor 1 (loe: ühe) korra meie sissesõiduteed mööda alla.
Aga mis kasu sellest helistamisest olekski! Ma isegi ei teaks, kellele sel puhul helistada tuleks. Ja karedetavasti oleks ka vastus ette teada. Noh, et küll tullakse, kui sinnakanti jõutakse ehk teisisõnu: uppuja päästmine on uppuja enda asi. Talvises versioonis toimub uppumine lumme.

Head vana aasta lõppu, talvevihkajatest Eestimaa külaelanikud!

Ja veel paar pilti tegelikult muinasjutuliselt ilusast talvest täna, 31. detsembril. Niisugust kena lumist maastikku ei kohta just sageli. Preagu on kell 14.20 ja aknast välja vaadates tuleb tõdeda, et jälle sajab. Sajab sellist rahulikku külma-ilma-lund. Ja kasvuhoone katuseviilu taga on veel ka päikese kuma näha. Ilus ilm!

Kui nüüd tõsiselt mõelda oma piltide üle, siis ilmneb, et mul on kaks lemmikkohta, kus pildistatud saab. Üks koht on välisukse ees trepil ja teine on jõe ääres tammi kõrval. Aga nii ongi hea võrrelda maastiku muutumist aastaaegade lõikes.

kolmapäev, 30. detsember 2009

Sajab, sajab lund

Õhtupimeduses oli näha tee peal traktoritulesid. Ju siis lükatakse lund. Seda oli liiast loota, et sissesõiduteele ka keeratakse. Nii läksingi tee otsa lahti lükkama. Kui nüüd lumesadu ööseks lakkaks, siis oleks lootust hommikul autoga välja pääseda. Kui aga samamoodi edasi sajab, siis on asi natuke komplitseeritum.
Vanem poiss on natuke tõbisevõitu. Teine kergelt tõbine läheb homme varahommikul tööle.
Esmakordselt tähistame uue aasta saabumist 1. jaanuaril. Poistele teen aasta viimaseks päevaks küll ka midagi natuke teistmoodi toitu, aga see pole ikka see. Noh, ongi päev läbi aega telekat vahtida!