Karstipäev Nabalas

Sellises telgis toimuski karstipäeva konverents.

Esinevad Mare Väljataga ja tema tütar Marii Väljataga.

Esinevad Tatjana Timofejeva ja Hanno Mölderkivi.

Ülo Heinsalu mälestusele pühendatud väljapanek.

Laupäeval, 20. septembril 2008 algusega kell 11.00 toimub Nabalas, Paekna allikajärve ääres
KARSTIPÄEV,
mis on pühendatud karstiuurija Ülo Heinsalu 1928 – 1994 80. sünniaastapäevale.
11.00 Karstipäeva avab Kiili vallavanem Vambo Kaal
Kontsert. Esinevad Mare Väljataga koos tütre Mariiga, Tatjana Timofejeva, Hanno Mölderkivi. Kontsertmeister Maia Moik
Kiili, Kose, Kohila ja Saku valla maadele jääv Nabala karstiala kui haruldaste taimede kodupaik. Ülle Kukk (Eesti Maaülikooli PKI vanemteadur)
Maa-aluste jõgede võrgustik – Nabala karsti omapära. Ants Talioja (Tuhala Looduskeskus)
Nabala karstiala ähvardab häving. Mihkel Pukk (Nabala Keskkonnakaitse Ühing)
Loodusteadlast Ülo Heinsalu meenutavad:Vaike Hang (Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon)Rein Einasto (Tallinna Tehnikakõrgkool)Hella Kink (Pakri Looduskeskus)Eva Maaring (Eesti Kodu-uurimise Selts)Tiit Petersoo (Eesti Looduskaitse Seltsi Rapla osakond)
Matk Kurevere karstioru ümbruses, mis on jõukohane igale eale.
Lõunasöök vabas õhus Kiilivälja Söögitoast.
Kiili VallavalitsusMTÜ Tuhala LooduskeskusMTÜ Taga-Nabala Külad

Kiida veel, et probleemi pole... (!!!)

Noh, eks ma oma eelmises postituses just õhkasin rahulolevalt, et minu klassis sellist peeretamise probleemi ei ole... Täna aga keset rahumeelset tööd - põmaki! Poisid naeravad, tüdrukud hoiavad nina kinni nii, et ise näost sinised... Eks ma siis tegin oma ajaveebi lahti ja lugesin neile ette mõned valikulised kohad eelmisest postitusest. Klass oli naerust kõveras! Lõpuks - kes luksus suurest naerust, kes pühkis naerupisaraid, igatahes õppetund missugune ja kõige toredam oli see, et ülejäänud tund oli kohe väga-väga töine. Saime ohjeldamatust naerupahvakust nii palju tööindu juurde, et teinekordki tuleks leida mõni võimalus ennast tühjaks naerda!

Pohlad moosiks!

Seenevarud on olemas, nüüd tarvis veel ka pohla-õunamoosi keeta. Nii saigi rabas pohlal käidud. Marju just metsikult palju ei olnud, kuid saagita ka just ei jäänud. Aega võttis, aga asja sai!

Kuivatist elumajaks

Meie küla kõige põnevama arhitektuuriga maja on mõisakompleksi kuulunud ait-kuivati. Varsti saab sellest ühe pere kodu. Seal pidavat ka kummitama. Põrandal oli olnud üks ristiga kivi. Töömehed olid selle kivi koos teiste omasugustega välja vedanud. Aga peale seda ilmus üks kolme-neljakümnendates mees - teda oli nii näha kui kuulda. Mina küll ei julgeks kummitavas majas elada. Aga võib-olla on hoopis põnev? Mine sa tea...

Täna jälle seenemetsas!

Seenelkäik on nagu nakkushaigus - kui korra oled käinud, kipud ikka uuesti ja uuesti metsa. Nii ka meie. Hommikul kupatasin eilse seeneretke saaki, ajasin meili teel natuke tööasju ja siis võtsimegi suuna metsa. Tänane eesmärk oli korjata ainult võiseeni. Kuuseriisikatest astusime lihtsalt üle! Kokku kulus 45 minutit, et kaks 10 liitrist ämbrit täis saada. aga siis eksisime ära! No minu poolest võime minna mistahes suunas - ma ei saa niikuinii aru, kus me oleme või kust tulime. Aga et minu mees suutis ära eksida, vot see ajas juba naerma. Ah jaa! Täna suutsin juba esimese soomätta taha komistada ja käpuli käia. Mispeale minu mees leidis, et ma olen ikka täiesti eriline juhtum, no kohe üldse ei oska inimese moodi soos kõndida. Tagasi tulles andsin oma ämbri ka käest ära. Aga soost välja seiklemise käigus leidsin veel hulga seeni, mis tuli korjata T-särgi sisse. Tsirkus missugune!
Vihmane suvi ja vihmane sügis - soo näeb välja nagu kinnikasvav järv.

Selline ürgloodus siis Naerismäe nimelisel rabasaarel.

Kõigest pool tundi ja meil juba selline seenesaak! Aga seeni oli tõesti palju!

Siin olime täna eksinud!

Esimene koolinädal

Siin olen ma "surmapõlgava" vaprusega keset vette uppunud sood.

Sellise kena saagiga hakkasime rabasaarelt välja sumpama.

No nii - saigi läbi see esimene nädal. Kuidagi hirmus pikk tundus see olema. Kolleegid ei ole just eriti vaimustunult tööle asunud- küllap mängib siin oma osa olematu suvi ja saamata jäänud energialaeng. Igatahes pikk ja vaevaline oli...

Olen väga tänulik põhiainete üksiktundide eest. Aitäh tunniplaani koostajale! Lapsed naudivad üksiktunde ja mina otse loomulikult naudin neid samuti. Eriti suurt efekti annab üksiktund just võõrkeeles - no küll me ikka jõudsime palju õppida. Ja mis kõige olulisem -kõik said hindele vastata ja kõik said õpitavat osa lugeda, tõlkida ja palju muud kasulikku teha. See on superhea!!!

Ja nüüd siis on lõpuks käes vabadus! Läksime seenele! Võtsime suuna Järlepa järve äärde jäävate rabasaarte poole. Oh sina heldus! Küll on soos ikka vett! Lobistasime nagu saarmad vees - märjad põlvini. Saime poolteise tunniga päris kena saagi kuuseriisikaid ja võiseeni. Huitav, kes see küll on, kes need seened nüüd ära viitsib puhastada?

Sellised me olemegi...

Myspace Comment Generators at YourSpaceIsBest.com

1. septembri aktus

Lumi ja rahe 30.augustil!

No see oligi juba natuke imelik, et terve laupäevase päeva üldse ei sadanud! Ja õhtuks oligi see "viga" parandatud. Läksin kuskil poole kümne paiku pesu nööri pealt ära tooma ja vaatasin, et idakaares on üks suhteliselt äpu pilv, milles aga vahetpidamata välgud sähvisid, kusjuures müristamist ei olnud üldse kuulda. Kell kümme oli aga meie kohal tugev äike paduvihmaga, mis veidi aja pärast muutus tugevaks rahe-lume seguks. Mis siis tegelikult taevast alla sadas, seda võid näha piltidelt.

Nii see läks...

Praeguse situatsiooni kohta sobib väljend: "diplomaatilised suhted on katkenud". Aga seda vaid ühepoolselt. Ma pole hetkekski mõelnud või soovinud, et asjad nii hulluks lähevad. Jääb üle vaid loota, et aeg teeb oma töö ja ka vastaspool saab aru, et tegelikult oleme me tugev tiim, kes koostööd tehes suudavad nii mõnegi mäe paigast nihutada. Oma südames ma veel loodan - kas siis imele, ajale või tervele mõistusele, aga ma tõesti loodan, et paari kuu pärast on kõik jälle paika loksunud ning töö läheb täiel tuuril edasi.

Suurvesi Tuhala maastikukaitsealal

Sel suvel on enamasti ainult vihma sadanud ja temperatuur ei ole kohe kuidagi suvekuudele kohane. Vaatamata rohkele vihmaveele ja üleüldisele uputuselaadsele olukorrale ei ole Nõiakaev ikka veel keema hakanud. Tundub, et selle nähtuse võib ajalooks lugeda. ma ei mäletagi enam, millal viimane kaevu keemine oli. Kuivjõgi on üsna sageli vett täis, meie jõgi kohiseb ka valjuhäälselt, aga mida ei ole, see on see Nõiakaev...

Lodjapuu on kaunis!

Lodjapuu marju imetlema võin ennast suisa unustada! Pärast külmanäpistust pidavat need marjad isegi söödavad olema. Vähemasti lindude jaoks!

Hingede Kivi õnnistamine J. Pitka memoriaalil

20. augustil, Eesti taasiseseisvuspäeval toimus Lemomäel J. Pitka memoriaalil järjekordse Hingede Kivi õnnistamine - seekord siis Narva Pataljonile II Maailmasõjas peetud võitluste mälestuseks. Hommikul käisime Arnega Huntaugu metsas juba varem välja valitud tamme ära toomas, et see siis Pitka memoriaali parki istutatud saaks. Ilm oli enam-vähem, vahetevahel veidi tibutas, kuid ei seganud ürituse kulgu. Kodus pilte üles laadides kuulsin aga akna taga tugeva vihma pladinat. Meil vedas ikka täiega!

Mõned pildid öölaulupeost

Kvaliteet on küll allpool igasugust arvestust, kuid need on ju vaid telekast maha pildistatud.

"Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu hingele lähedal..."

"Tulega, mõõgaga tuli võõras mees; häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.........pisaraist märjaks sai kodumaa...."

"Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi..."

"Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead...."

"Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes..."

"Mu inimesed, mu elu armastus; mu inimesed, mu inspiratsioon..."

Need ja paljud teised on laulud, mida ikka ja jälle võin kaasa laulda ja mitte midagi ei saa parata - pisarad voolavad ja voolavad...

Ei ole üksi ükski maa...

Tere, Eestimaa! Head taasiseseisvumise päeva! Kena öölaulupidu nii kohalviibijatele, kui kodus vaatavatele inimestele!
Sinu rahvas hoiab jälle kokku! Meil peaks selliseid rahvustundele rõhuvaid üritusi rohkem olema! Poisid tüdinesid vist on-line mängust ja pidevast inglise keele rääkimisest ära ja tulid ka elutuppa. Aga meie seal laulsime laulva revolutsiooni aegseid laule. Poiste "möh?" jättis meid seekord täiesti külmaks. Ei jõua tänapäeva noorusele kohale, millised ikka olid need 80-ndate viimased aastad. Magnus on ju tegelikult isegi Balti ketis osalenud. Sinist titevankrit pildistati tol õhtul ikka päris palju - mässumeelsetel vanematel mässumeelne laps? Vist viimasel aastal on juttu olnud ka Balti keti kordamisest, kuid arvan, et see ei oleks enam see - ajastus ei oleks lihtsasalt enam selline revolutsiooniline.

Kell on varsti juba pool kolm. Päeval ootab ees üritus J. Pitka memoriaali juures. Meil ülesanne üks kobedamat sorti tamm metsa välja kaevata ja kohale viia.

Nüüd on see siis möödas...

Täna oli ikka üks hirmus keeruline päev - hommikune liikumise logistika tuli ümber organiseerida kõige optimaalsemal moel.

Ja nüüd on see atesteerimiskomisjon ka koos istunud... Minu õnneks olid komisjonis inimesed, kellelt midagi negatiivset karta ei olnudki. Inimene, kelle hinnanguid ja arvamusi ma kardan kohe koledal kombel , tema ei olnudki üldse selles komisjonis! Vahel on asjaolud ikka minu poolt ka! (Kohe kergem oli hingata!)

GERD KANTER VÕITIS PEKINGIS KETTAHEITE VÕISTLUSTEL KULDMEDALI!!!!!!!!!!
Vaata, kuidas eestlane Eestile au teeb!

Metsategu meie moodi

No kus see öeldud on, et küttematerjal peab hoolsal peremehel juba aprillis riidas olema... Vastus: Kunagi ärkamisaegse Eesti ajakirja Maakodu kaanepildi allkiri oli just selline: et hoolas peremees just niimoodi peabki olema talitanud + pildil kenad kuivad halud ka riidas ja puha!

Aga meil on puudeveo teine sessioon just nüüd - augusti teises pooles. No ega need pole ainsad puud - meil kuur ju praktiliselt täis ja kui ikka kuuri mahub oma 75 ruumi puid - no siis pole ju hullu, kui mõni nott jäi veidi kauemaks metsa alla.

Nüüd tuleb veel mobiliseerida kõik jõud ning puud ruttu ära saagida ja lõhkuda. (Poisid sõidavad varsti ära oma koolidesse ja meil lõpeb puhkus selle nädalaga ära). Riita ladumisega pole hullu - meil kuuris parasjagu tuuletõmbust ja küll ma mõnel õhtul pärast tööd need halud virna ka laon.

"Subtroopiline" öö

Nagu loogiliselt oletada võis, nii järgnebki niiskele ja kuumale päevale niiske, soe ning kõuekõminat täis taevalaotusega öö. Nagu sajaks, aga nagu ei saja ka... Vihmapiisad on hiiglasuured ja potsatavad maha suisa stoilise rahuga. Aeg-ajalt sähvatab taevas valgeks. Praegu on terrassil istudes mõnus kauget äikest nautida, kuid vaadates, kuidas iga välgusähvatus joonelt maha laksatab, siis hakkab ikka kõhe küll. Peamine, kui äike oskaks ennast viisakasse kaugusesse hoida. Kahju, et selline suvesoe alles nii hilja kohale jõudis. Veel üks nädal ja siis tulebki taas tööle minna.

Pildid on tehtud kell 22.15 välguga.

Viinamäetigu

Tuhala jõe kaldal on omale kena asuala leidnud viinamäeteod (Helix pomatia). Mäletan lapsepõlvest, kui kord Sõrves täditütrega tordi peale maasikaid läksime korjama. Järsku tundsin jala all mingit kivi. No hea küll - kivi, siis kivi. Aga kui maasikapuhma lehed laiali lükkasin, nägin mingeid hiiglaslikke tigusid. Ma polnud selliseid "elukaid" kunagi varem näinud. Oh sa poiss, kus maasikate korjamiseks mõeldud kauss lendas laia kaarega peenrasse ja mina jooksin elu eest toa poole...

Nüüd ma neid "elukaid" enam ei karda : ) Hoopis vahva on neid jälgida. Aastate jooksul on tigude pesakond kõvasti suurenenud. Kõige suuremale ja heledakojalisemale vanakesele oleme pannud ka nime - Teodor. Täna käisin jälle vaatamas, kas niiskel maapinnal on tigusid ka rohkem näha. Aga ei, ainult ühte nägin. Tegin temaga siis õue peal ühe fotosessiooni, millest ühte pilti näed ka siin blogis.

Looduses on juba märke sügisest.

Vahtralehtedesse ilmub punast tooni juba juuli lõpus. Aga nüüd, augusti keskel on toomingas punane, kaskedel on kollaseid lehti ja üldse on õhus sügise lõhna...

Kuula, kuidas suurvesi kohiseb!

Suvi hakkab lõppema

Augustikuu ja kukeseened.... oh kui mõnus on metsas kolada ja kuldkollaseid nööbikesi sambla seest otsida!

Naljakas, kuidas augustikuu oma mõju avaldab... Tihtipeale leian end riiuli eest, kus reas kolmanda ja neljanda klassi õpikud. Üleüldse tuleks Kaja Sarapuu koostatud 4. klassi eesti keele õpik läbi lugeda! Hakkan ju sellel õppeaastal uue õpikukomplektiga tööle. Kuskil arvutisügavustes peaksid olema ka minu tööplaanid. Vaja need ka kriitilise pilguga üle vaadata. Ja mõtted kisuvad ikka rohkem ja rohkem koolimaja juurde. Küllap vist tahan juba tööle minna!

Magnuse uus kool

Eile, 11. augustil otsis Magnus lõpuks üles oma paberid, käis arsti juures ning sõitsime Säreveresse poisi uude kooli. Magnus võeti vastu ärikorralduse esimesele kursusele. Ühikakoht maksab 250 krooni. Buss sõidab Säreverre veidi üle tunni, kusjuures peatuseks jääb meile täiesti sobivalt ikka Kose-Risti.

Urve elamine Värska külje all Lobotka külas

Meenikunno rabas 5. augustil

Meenikunnos käisime kohe esimesel koolituspäeval. Oli selline "niru suusailm", aga nagu öeldakse, et pole halba ilma,on vaid vale riietus, siis eks ta nii oligi. Müstiline, kuidas inimesed kappavad matkarajal! Arutasime paari õpetajaga, et me oleks ühe tunni asemel oma kolm tundi tahtnud rabas veeta. No mida sa hing näha jõuad, kui tempo on kiire - näed vaid laudteed ja eesastuva inimese kandu. Aga ma panin kolonni aeg-ajalt seisma küll, sest tahtsin pilte teha! Rabamaastik on ikka tõesti lummav!

Midagi põnevat Internetisügavustest

Get Your Animation