"Subtroopiline" öö

Nagu loogiliselt oletada võis, nii järgnebki niiskele ja kuumale päevale niiske, soe ning kõuekõminat täis taevalaotusega öö. Nagu sajaks, aga nagu ei saja ka... Vihmapiisad on hiiglasuured ja potsatavad maha suisa stoilise rahuga. Aeg-ajalt sähvatab taevas valgeks. Praegu on terrassil istudes mõnus kauget äikest nautida, kuid vaadates, kuidas iga välgusähvatus joonelt maha laksatab, siis hakkab ikka kõhe küll. Peamine, kui äike oskaks ennast viisakasse kaugusesse hoida. Kahju, et selline suvesoe alles nii hilja kohale jõudis. Veel üks nädal ja siis tulebki taas tööle minna.

Pildid on tehtud kell 22.15 välguga.

Viinamäetigu

Tuhala jõe kaldal on omale kena asuala leidnud viinamäeteod (Helix pomatia). Mäletan lapsepõlvest, kui kord Sõrves täditütrega tordi peale maasikaid läksime korjama. Järsku tundsin jala all mingit kivi. No hea küll - kivi, siis kivi. Aga kui maasikapuhma lehed laiali lükkasin, nägin mingeid hiiglaslikke tigusid. Ma polnud selliseid "elukaid" kunagi varem näinud. Oh sa poiss, kus maasikate korjamiseks mõeldud kauss lendas laia kaarega peenrasse ja mina jooksin elu eest toa poole...

Nüüd ma neid "elukaid" enam ei karda : ) Hoopis vahva on neid jälgida. Aastate jooksul on tigude pesakond kõvasti suurenenud. Kõige suuremale ja heledakojalisemale vanakesele oleme pannud ka nime - Teodor. Täna käisin jälle vaatamas, kas niiskel maapinnal on tigusid ka rohkem näha. Aga ei, ainult ühte nägin. Tegin temaga siis õue peal ühe fotosessiooni, millest ühte pilti näed ka siin blogis.

Looduses on juba märke sügisest.

Vahtralehtedesse ilmub punast tooni juba juuli lõpus. Aga nüüd, augusti keskel on toomingas punane, kaskedel on kollaseid lehti ja üldse on õhus sügise lõhna...

Kuula, kuidas suurvesi kohiseb!

Suvi hakkab lõppema

Augustikuu ja kukeseened.... oh kui mõnus on metsas kolada ja kuldkollaseid nööbikesi sambla seest otsida!

Naljakas, kuidas augustikuu oma mõju avaldab... Tihtipeale leian end riiuli eest, kus reas kolmanda ja neljanda klassi õpikud. Üleüldse tuleks Kaja Sarapuu koostatud 4. klassi eesti keele õpik läbi lugeda! Hakkan ju sellel õppeaastal uue õpikukomplektiga tööle. Kuskil arvutisügavustes peaksid olema ka minu tööplaanid. Vaja need ka kriitilise pilguga üle vaadata. Ja mõtted kisuvad ikka rohkem ja rohkem koolimaja juurde. Küllap vist tahan juba tööle minna!

Magnuse uus kool

Eile, 11. augustil otsis Magnus lõpuks üles oma paberid, käis arsti juures ning sõitsime Säreveresse poisi uude kooli. Magnus võeti vastu ärikorralduse esimesele kursusele. Ühikakoht maksab 250 krooni. Buss sõidab Säreverre veidi üle tunni, kusjuures peatuseks jääb meile täiesti sobivalt ikka Kose-Risti.

Urve elamine Värska külje all Lobotka külas

Meenikunno rabas 5. augustil

Meenikunnos käisime kohe esimesel koolituspäeval. Oli selline "niru suusailm", aga nagu öeldakse, et pole halba ilma,on vaid vale riietus, siis eks ta nii oligi. Müstiline, kuidas inimesed kappavad matkarajal! Arutasime paari õpetajaga, et me oleks ühe tunni asemel oma kolm tundi tahtnud rabas veeta. No mida sa hing näha jõuad, kui tempo on kiire - näed vaid laudteed ja eesastuva inimese kandu. Aga ma panin kolonni aeg-ajalt seisma küll, sest tahtsin pilte teha! Rabamaastik on ikka tõesti lummav!

Midagi põnevat Internetisügavustest

Get Your Animation

Helkivad ööpilved

Õhtud on juba pimedad ja taevas võib märgata helkivaid ööpilvi. Foto on tehtud 31. juulil kell 23.40. Kurb, et valgete ööde aeg hakkab selleks aastaks ühele poole saama! Niipaljukest seda valget aega siin põhjamaal siis ongi.

Midagi meelelahutuseks

Töövestlus

Oh sa poiss! No seda ma poleks osanud kartagi, mis mind seal töövestlusel ees ootas (ja jumal tänatud, et ei teadnud,sest ma oleks ennast segaseks närveerinud, nüüd aga läksin nagu mingi süüdimatu napakas sinna).

No see selleks. Ma kujutasin ette, et vestelda tuleb valla personalispetsialistiga ja ongi kogu lugu. Aga asi oli sootuks hullem... Mind oli kutsutud kella kaheks. Tegin koridoris aega parajaks ja jälgisin, kuidas inimesed ringi sebisid ja saali kogunesid ( mõtlesin, et no ju seal mingi tähtis valla koosolek tuleb). Järsku kuulen selja taga, kui küsitakse: "Kas teie olete Mare?" No ja kutsutigi mind sinna saali, kus istus seitse inimest, igaühel paberipatakas ees. Üks naine istus pika koosolekulaua otsas ja kutsus mind enda kõrvale istuma, no et siis mul nagu julgem või nii. Küsisin siis, kas ma olen ikka õiges kohas.Arvati, et ju olen ikka küll. SEE OLIGI TOO TÖÖVESTLUSE KOMISJON!!!!

Peast käis läbi mõte, et mul oleks nüüd küll advokaati vaja.... Komisjonis oli kaks asevallavanemat, kaks lasteaia juhatajat, personalispetsialist, siis see, kes minu kõrval istus ja kelle ametikohast ma sotti ei saanudki ja siis istus härra vallavanem veel eraldi nurgas. No aga tema ei öelnud ühtegi sõna, muudkui kirjutas ( või joonistas) midagi...
Uuriti tähtsate nägudega minu CV-d ja igaüks esitas kordamööda mulle oma küsimused. Nii kolm ringi. Lõpuks anti mulle ka võimalus küsida, aga ma loobusin sellest võimalusest.

Selgus, et kokku oli 6 kandidaati, kellest kaks kohe välja praagiti ja täna kutsuti kohale neli nendest. Kui ma majast välja astusin, tuli mulle vastu üks naine, käes patakas koolitustunnistusi - nii kangesti tuttavad paberid olid. Ju tema oli siis järgmine komisjoni ohver.

Minu emotsioonid? Naerma ajas... Miks? No kõigepealt see ehmatus 1:7, siis need tobedad küsimused - jäi mulje, et soovitavalt peaks inimlaps siia ilma sündima juba juhtimiskogemusega. No igal juhul SEE kogemus on mul nüüd olemas ja ega nii väga hullusti ei läinudki. Igatahes vastust ma neile võlgu ei jäänud. Pigem avastasin end taaskord Harmi kooli kiitmas.

Pildivalik Jäneda Talupäevadest

"Minu inimesed"

XVII Talupäevad Jänedal

Täna käisime üle mitme aasta taas talupäevadel. No küll oli jube palav ilm! Ma olen veel praegugi täiesti ära vaevatud... Rahvast oli ilusale ilmale kohaselt tohutult palju kokku tulnud - lausa keeruline oli käia - inimesed kõndisid külg külje kõrval. Uut võrreldes eelmiste aastatega ikka oli - puude saagimise ja lõhkumise võistlused, kõmpidel käimise võistlused ning traktorite mäkketõusu kiirendusvõistlused. Pildil olen Jäneda lossi rosaariumis ja teisel pildil on uhke loss ise säravsinise taeva taustal.

Läpakavabad päevad

Nüüd siis lõpuks keeras minu läpakas lõplikult "vindi üle" ja tuli see aparaat Arvo kätte tehnohoolde viia.
Ma ei oska seda olukorda seletada, aga ma elan justkui arvutivabas maailmas, (kuigi majas on ju veel kaks lauaarvutit) - ma olen jõudnud oma suures majas isegi totaalse suurpuhastuse ära teha. Kui suur see puhastus ikka oli, seda näed pildilt, kus tossavad viimased jäänused suurest sodihunnikust.
Tegelikult on asi vist selles, et ma ei viitsi oma tööde ja ideedega seonduvaid materjale hiljem mälupulga peal läpakasse ümber kantida ja nii jäävadki paljud asjad tegemata.

Veel mõned heegeldused...

Proovisin, kas õnnestub pudeli kuju järgi heegeldada - ja näe, õnnestuski - sellised kestad nüüd lapikpudelitel seljas...

Ja siis katsetasin puuvillase niidiga sama tehnikat. Selline kollane asjandus tuli välja. Tolle tööga on mul omad plaanid ka juba olemas.

Hingerahu pakkuv park

Täna helistati mulle personaliosakonnast ja kutsuti 29. juulil töövestlusele. Olen natuke närvis ikka ka. Kaie kortsutas minu jutu peale kulmu ja ütles, et ei lähe sa mitte kuskile, et ainult testid ennast. Võib-olla, aga praegu olen ikka nii-nii nördinud ja seepärast selline asi ette saigi võetud. Rohkem vist tõesti haiget saanud eneseuhkuse ravimiseks...Mul ju seda 160 tunnist juhtimisalast koolitust läbitud ei ole, see võib konkureerimisel üks miinuspunkt küll olla. Nüüd siis mõtlesin elu üle järele ja nagu iseenesest viisid jalad parki...siin on nii hea mõelda.... Kõik männid on siin minu ja Arne istutatud - öeldakse ju, et kui inimene on istutanud kasvõi ühe puu, siis pole tema elu ilmaasjata elatud....meil on aga kaks kena parki - vana park sauna ja kiigeplatsi juures ning uus park tee ääres... No ja nende "oma" puude vahel on nii hea mõtteid mõlgutada.

Minu pere ja muud loomad

No peret kogu koosseisus ma pildile ei saanud. Poisid olid seda meelt, et "elusalt nad ennast kätte ei anna" , kui kasutada Eelika väljendit. Noh aga musta karva Hugo, hall Hallu ja vana Timmu koos "karjajuhiga" on ikkagi pildil.

Ohoo! täna, 24. juulil on "kodus käimas" ka meie Sohvi e. Sophie Florentine Isabel e. Piu. Kahju, et kassid rääkida ei oska, siis küsiks, kus ta vahepeal elab ja miks talle selles teises kodus süüa ei anta.

Äikesetorm 22. juulil

Oli kena päikesepaisteline päev, kui korraga hakkasid üle jõe kerkima tumedad pilved ja kostis juba ka madalatoonilist ähvardavat kõminat. Neid pilvi näed kahel pildil... Vaatasin, et ega siin vist nalja ei ole ning tormasin tehnikat stepslitest välja tõmbama ning uksi-aknaid sulgema. Kassid on hea kuulmisega loomad ja kui äkki hakkas neid igast ilmakaarest koju jooksma - kõik kolm olid kibekiiresti toas. Ainult vana Timmu ei kuule ega näe midagi. Ja hakkaski sadama... Arne jõudis keskonnaekspertiisi tegemast tagasi just keset suurt sadu. Ta ütles, et üks välgulöök raksatas just Auna põllule, kusjuures hiljem oligi nende poolt kuulda hirmsat sajatamist ning mootorsae mürinat. Missugune see sadu välja nägi, seda vaata videoklipist.