Lumiseid vaateid

Pildistatud sai poole kahe paiku pärastlõunal.

Lumme tardunud vaikus jõe kaldal.

Lehtpuud enam nii otsata ilusad polegi. Tuul on käinud oksi raputamas ja kerge lumi on maha pudisenud. Juhtusin ka nägema, kuidas siis lumehaldjad puude all tantsu lõid. Pildile neid püüda ei õnnestunud. Aga Tallinna kohal on endiselt lumepilvi. Millal päälinn lumeuputusele alla vannub?

Sahk oli heaks arvanud lund lükata otse meie postkasti ette. Tuli kaevata tunnel.

Selliseid pilte olen näinud ainult Põhja-Soomega seonduvatena.

Jäljerada meie suurel aiamaal.

Need on olnud metskitsed. Nad vahetevahel magavad meie marjapõõsaste ridade vahel.

Lumine

Nüüd on juba ka meil tõesti -tõesti lumi maas! Potsu oli päris hädas - iga tema samm oli tegelikult hüpe ühest lumeaugust sukeldumaks järgmisesse lumeauku. Minul olid kummikud lund täis. Sellegipoolest tegime väikese tiiru õue peal, et ajaloo tarvis talletada looduse seis antud ajahetkel.

Vaade vanale pargile.
Veel teinegi vaade vanale pargile.

Valges kasukas okaspuuvorm "lastepargis".

Selline on olukord "jäärindel", kui temperatuur vähegi -10-st kõrgemale tõuseb. Mitte ei püsi see jääkate meie jõe peal!

Pühade-eelne päev

Täna hommikul oli juba tõsiselt libe! Vähemasti vähese sõidetavusega kruusateedel. Esiklaasi kittis sõidu ajal mingit kleepuvat jääd täis. Nähtavus oli väga kaheldava väärtusega. Ühel hetkel nägin otse enda ees vastu sõitva auto tulesid. Järelikult ei olnud ma oma sõidurajal! Katsusin paremale pöörata, aga auto ei kuuletunud. Ilmselt sai teise auto juht aru, et ma olen hädas ja ta jäi seisma. Nii sain mina aega oma perutama hakanud metsalist taltsutada. Paremale pöörates oli kraav ohtlikult lähedal. Lõpuks vänderdasin auto otseks ja sain teisest mööda venida. See mu naha seekord päästis, et sõitsin kiirusega 40-45 km/h.

Koolis tegime klassid ja saali korda, jagasime laiali tunnistused ning läksime lõpuks jõululõunale.

Mitu päeva on läinud hommikul veerand seitsmest õhtul poole kümne-kümneni. Jõululauale pole üldse olnud aega mõelda. Mingit plaanigi pole tehtud!

Jää Tuhala jõel

On 19. detsember ja jõel on paks jääkaas peal. Läbi jää paistvate mullide sügavuse-kauguse põhjal võib seda jääd ikka kohe väga paksuks lugeda.

Mõned jääsiilid on kaldu, justkui jookseksid kagust loode suunas.
Enamasti näeb jää välja selline - läbipaistev, täis valgeid, suurema või väiksema diameetriga mullikesi.

Mõnes kohas on jää üleni kaetud kiiskava härmakihiga.

Kummalisel kombel on Heinassoo kraavis vee-/jäätase kõrgem kui jões.

Potsul oli väga palju uut ja huvitavat uudistada. Jõel oli enne teda kõndinud rebane, jänes, veel mingi väiksem tegelane, üle jõe olid läinud metskitsed. Kõik nad olid jätnud Potsule omad teated.

On üks väljend: "nagu lehm libedal jääl". Aga "nagu koer libedal jääl" pole ilmselt vähem naljakas. Lehma pole jääl näinud, aga Potsu oli küll veider, kui jooksis mulle vastu täiesti klaassiledal jääl, kus küünistel polnud kuskile haakuda. Ta, vaeseke, oli ikka tõsiselt hädas. Ja nägi ülimalt naljakas välja!

Vasakult voolab jää all rabaveetoiteline jõgi (peaaegu läbipaistmatult tumeda veega). Paremalt voolab allikatoitelise harukraavi vesi (läbipaistev ja suvi läbi kole külm) jõkke.

Tali tuli. Kas jääbki?

Kole lugu, aga lumekirme on maas! Maa on külmunud, karta on, et see lumi nüüd niipea ära ka ei sula. Selle koleda pildi nägemise peale avasin arvutis fotode kaustas uue alamkausta: talv 09/10. Esimene pilt selles kaustas on selline. tehtud 06.11.09 kell o7.05 :)

Valguse võidukäik edeneb

Veebruari alguses oli valge kell viis õhtul. Praegu on valge veel ka pool kuus. Kuu viimastel päevadel võib valget aega arvestada juba kuni kella kuueni. Kell kuus veebruari lõpus veel valge - see tärmin on minu jaoks oluline ammu-ammusest ajast - põhikoolipäevist mäletan, et lugesin raamatut kõhuli voodil pikutades. Muidugi üritasin võimalikult kaua lambituleta hakkama saada. Eks selleks andis võimaluse ka tol ajal olnud väga hea silmanägemine. Nüüd on nägemisega nii ja naa, aga talve vihkan endiselt ja rohkemgi veel kui aastate eest. Eks selles mängib oma rolli ka maal elamine. Linnatüdrukuna olin harjunud, et teed on alati lumest roogitud, tänavalaternad põlevad, bussi- ja rongiliiklus on tihe... Maal elades tee aga kõik ise: roogi lund, kaeva kraavikesi sulavee ära juhtimiseks, valgusta taskulambiga teed ja liigu kas jalgsi või oma autoga - muud valikut meil pole....... Aga varsti tuleb kevad, vaatamata ülemaailmsele kriisisituatsioonile. Päike loojub juba sauna taha! See on hea märk!

Aastad ei ole vennad

Pilt tehtud täpselt aasta tagasi!

Sama koht, sama aeg, aga aasta hiljem!

Kena päikeseline päev

Täna on taevas esimesed peatselt saabuvale kevadele viitavad tunnismärgid: valged rünkpilved. Selliseid pilvi talvel ei ole! Küll oli mõnus tunne! Päikeseprillid ninale ja kiilasjäisele teele "rallima"! Huvitav, millal saabub see päev, mil saan teha just seda, mida ise tahan, mitte seda, mida pean? Iga jumala päev on mingi kohustus kuklas tiksumas. Ilmselt olen liiga suure suutäie hammustanud, et nüüd alla neelamisega tõsine tegemine on...

Vähe sellest, et loen päevi iga reedeni, siis iga uue palgapäevani, iga veerandi lõpuni.... nüüd loen päevi puhkuseni , vot! Ja puhkuseni on üks päev vähem kui neli kuud!

Kuidas loodus on edenenud

Leidsin arvutis kunstitöid otsides sellise suvepildi. Mulle see pilt meeldib, sest peale jäid ka suured vihmapiisad - need heledad kriipsukesed. Kus on suvi ja kui kaugel see veel on??? Võrreldes sama paika meie õuest praegu ja suvel - no tuleb ju masendus peale! Selle pildiga seoses tuli meelde, et vaja puhkusegraafikusse oma puhkama jäämise kuupäev kirja panna. Lähen kohe - niipea, kui tunnistused kätte on antud! Kui sügisel veel tööd peaks olema, siis tahan augusti alguses tööle minna, et septembris oleks täispalk käes.
Arvata on, et tänavustest lõpetajatest üsna mitmed valivad lõpueksamiks inglise keele - eks siis katkestatakse mu puhkus selleks eksamipäevaks, et eksamikomisjonis olla.

Nüüd aga tänane päev: kaseoksad on nädalakese vaasis seisnud. Vaatasin täna kohe põhjalikult seda asja - no on vaevaline see pungade paisumine! Ainult urvad näitavad, et ma ikka elusa oksa olen tuppa toonud :) - veidikene on nagu pikemaks veninud... aga nii vähe, et pilti võrdlemiseks teha ei saanud.

Aga õues on juba teisem see lugu - varesed viitsisid täna isegi tervelt viis korda järjest kraaksuda. Ja tihased on kärarikkad! Leevikesi meie kanti ikka veel ei ole tulnud. Jõel on tõeliselt õhuke kirmetis peal - mink oli jääl patseerida üritanud, aga siis vist kukkus läbi "jää" - igal juhul jäljed lõppesid ja kahtlane veeloik oli jääl.

Trükkimisest - võrdlesin klaviatuuride suurust. Põhiklaviatuur on läpakal ja lauaarvuti klaviatuuril ühesuurune. Aga ometi tulevad teksti sellised kahtlased täpitähed! Sümbolid klahvidel jah erinevad, aga asukoht ju sama. Ma ei saa aru, miks siis valesti läheb! Ja kõige kummalisem on, et kui trükin, siis üle lugedes vigu ei märka. Alles pärast "publish" vajutamist näen, kus vead on. No teeb ju tigedaks!

Talvine raba

See on jäätunud laugas. Ülejäänud pildid on minu looduskalendris.

Külm, külm, külm!

Palun, kas ei saaks kuidagi eelmist talve tagasi.... ma vihkan külma! Kui nüüd poisid ennast ka tõbiseks on külmetanud, siis on küll paha lugu. Helistasin neile, siis öeldi, et külm on küll, aga saavad hakkama.
Noorem poiss juba teataski, et ta läheb niikuinii alles teisipäeval kooli. Reedel ei olnud ühika komandanti ollagi ja ta tahab esmaspäeval helistada, kas ja kus ta oma jope nagisse võib riputada.

Olen täna lauaarvutis oma tööasju ajanud. Hakkan selle imeliku klaviatuuriga juba harjuma. Mõned asjad, nagu kaldjoon ja sulud üht ja teistpidi on sellel väga veidras kohas :( Tegemata on veel 5.-6. klassi loodusõpetus, sest nagu selgus, oli veerandi lõpus koolist ja klassist välja tormamisega nii kiire, et ma ei märganud õpikute teist osa kaasa haaratagi. Nüüd jääb see tööplaan nädala algusesse, mis muidugi ei ole just meeliülendav variant. Mõtlesingi siin, et kas üldse on mõtet direktorile neid plaane saata, äkki meil ongi õppealajuhataja esmaspäevast ametis. Siis läheb see kupatus täies mahus temale.

Tegin läpakale restardi. Katsetasin -nüüd minu materjalide kaust avanes kenasti. Interneti värki aga ei hakanud mitte torkimagi.
Nüüd on vist tagumine aeg tuli kaminasse teha, et poistel koju jõudes soe kiiremini naha vahele pääseks. No on segased! Sellise külmaga jää peal passida, isegi lõket ei saa üles teha!

Talv missugune!

Juba teine harjumatult külm päev! Kella kümne ajal oli 15, 3 kraadi! Ja poisid, segased, sõitsid sõpradega Paunküla veehoidla peale kalale. Sõbrapoiss oli eelmisel kalaretkel 54 ahvenat saanud. Ju nad mingid kassikalad ikka olid! Meie poistel kalamehe jää-aluse püügi varustust ei ole, nad rohkem nii seltskonna pärast kaasas. Naljanumber, aga nad võtsid kaasa taburetid, noh,et oleks ikka mugav. Kui selgub, et sõbrapoistel pole veehoidla peal kuskil istuda, siis pidid ütlema: "You are not prepared!" Arne helistas töö juurest -Tallinnas pidi olema hädapärast 5 külmakraadi! No eks see 30 km on ikka hirmsuur vahemaa ka, et kliima jõuab muutuda. Ilm nii külm, et tegin tänase talvepildi aknast välja vaadates.

Lumine kadripäev

Mõõtsime lume paksuseks 38 cm - ja seda mitte hanges, vaid ülimalt tagasihoidliku lumekihiga kohas.
Tänane töölesõit oli ikka paras sport küll! Otsustasime sõita Tartu maanteed mööda. No see ei olnud küll magistraal, vaid unustuse hõlma vajunud külavahetee! Huvitav, millal seal viimati sahka nähti? Autod sõitsid (ukerdasid) max 50 km/h kiirusega ning püüdsid iga hinna eest püsida ettesõidetud rööpas. See oli väga ebameeldiv sõit - randmed suisa valutasid kramplikust rooli hoidmisest!

Noored kuuse-lumememmed Rootsi Tee ääres.

Kadakas Rootsi Teel ei ole lume raskusele vastu pidanud.

Voolukatkestus lõpetas tööpäeva keset kolmandat tundi. Koju sõita otsustasime Äksi teed mööda (pakkisin auto lapsi täis ja seepärast valisime külavahetee). Äksi teele keerates oli esimene mõte - katsuks kuskil ümber pöörata. Aga sellist kohta ei olnud! Nii tuligi sõita rööbastes - lumevall auto kõhu all käis täiesti vastu auto põhja :) Talvesõidu puhul pidavatki esisillaveoga auto hea olema - muudkui murdsime aga edasi - lootuses, et keegi vastu ei sõida, sest kõrvale põigates sinna me jäänud oleks ka. Õnneks läks!

Purgaa

Kuum kaup praegustes ekstreemsetes ilmastikuoludes

Rookisime sissesõidutee otsa lahti - seal on alati kõige kõrgemad ja tihedamad tuisuhanged.

Ega hommikul kell viis ei saanud toas olles arugi, et ilmaga midagi hullu lahti on. Vaatasin interneti ilmateatest - seal oli kirjas, et momendil tuult Paldiskis 19 m/s ja Kundas 16 m/s . Mujal suht normaalne. Aga õue minnes - oh sa sinine sitikas - sissejuhatuseks lõi tugev tuuleiil hinge kinni ning suu-silmad lund täis!

Midagi oli juhtunud ka Aruvalla tuliuue liiklussõlmega - mitte ükski valgusti ei töötanud - kummaline, kui ruttu inimene luksusega harjuda jõuab - seal on ju varem alati pime olnud.

Hommikune buss jäi ka tõsiselt hiljaks- me juba mõtlesime, et tuleb Tallinna sõit ette võtta. No see oleks alles kingitus olnud - pime, tuisk, eilse kraaviskäigu tõttu natuke ka sõiduhirm jne. .. Õnneks buss ikka tuli!

Poole kümne ajal tegin õues tiiru - lumelabidad tuleb suvekorterist välja tõsta ja me peame kõik kolmekesi täna õhtul kõvasti lumerookimisega tegelema. Juba praegu on mõne koha peal selline vaal, et läbi sealt ei sõida. Masendav! Miks need "talverõõmud" nii vara pidid tulema? On see karistus eelmise talve eest?

Ilmataadi vembud tuletasid meelde,et ma pole tükil ajal oma looduskalendrisse pilte üles laadinud. Hakkan vist sellega tegelema.

Tormihoiatus

Tänase lumesaju sain tumeda vee taustal päris hästi pildile.

Ilmataat on kuidagi väga kiuslikuks muutunud! Kuula raadiot või telerit - igal pool ähvardatakse tõsiselt tugeva tormiga ja lubatakse kuskil 25-30 cm lumelisa. Soovitatakse pakilise vajaduseta kodudest mitte väljuda. Aga tööle-kooli tuleb inimestel ju ikkagi minna! Või ei tule? Homme hommikul tuleb igal kümnel juhul jälle poole kuue ajal sõitu minna - loodetavasti selleks ajaks ei ole lumehanged üle kapotikaane...

Tuleb lumelabidad välja otsida. Huvitav, kas esmaspäeva hommikul on teed veel sõidetavad? Vist tuleb esmaspäeval Tartu magistraali peale minna. Mõnes mõttes on seal ju parem, aga vaevalt nii varahommikul lumetõrje tehtud on. Lihtsalt laiem ja sirge tee ukerdamiseks...

Oi, kuidas ma vihkan talve!!!

Postimees: Päästeteenistus manitseb kõiki tuisuga koju jääma. Kui väljaminek on vältimatu, soovitatakse kaasa võtta mobiiltelefon, täita auto kütusepaak, panna autosse lumelabidas ja soe jook.

Sain "käe valgeks"!!! :D

Pidin nagu tavaliselt Tartu maantee äärde bussile vastu sõitma. Hakkasin varakult minema, sest tee on libe ja tahtsin ka mõne kena lumise looduspildi teha. Noh ja eks siis avaneski Pirita jõe kaldal selline kena vaade. Otsustasin seisma jääda ja pilti teha. Autol oli kõigest teine käik sees ja kiirus oli vaevu 40 km/h kui sedagi, aga seisma jäin alles kraavis :) Helistasin siis, et nüüd pole miskit teha - tuled kand ja varvas...., et mul siin just läks huvitavaks ... tegelikult oli ikka paras paanika ka: ma ei tea ühegi traktoriomaniku telefoninumbrit ega miskit... Ajasin suurema poisi ka jalule, kuigi ega me kahekesi ka jaksa autot kraavist välja lükata... Üsna mitu autot sõitis mööda - kiikasid ainult, et mis värk ja sõitsid edasi. Ainult üks taksoplafooniga masin peatus, juht tuli välja ja ütles, et tal kerge masin ja puksiirtrossi ka pole (meil see olemas). Tänasin osavõtlikkuse eest ja ta sõitis edasi. Arne oli jõudnud juba ühele suure masina omanikule helistada. Siis aga sõitis meie auto juurde üks jeep: peatus, hindas olukorda ja vupsti - oligi meie auto jälle tee peal. See oli täiesti võõras inimene. Arvan, et keegi mööda sõitnud autodest andis teada, et jälle kehtib ütlemine "naine laevas, laev põhjas" ja vaja appi tulla. Aitäh sellele, kes "päästeingli" kohale saatis ja suur, suur tänu "päästeinglile" endale!!! Kraav sügav pole, perv ka lauge, aga ise välja ei saa.

Küll nüüd oli aega pilte teha..... ja külmetada - ei olnud ju plaanis õues aega veeta...

Aga miskit ei juhtu siin ilmas niisama - kohe tuli meelde, et ega vaatamata kuulõpu päevadele finantsressursid nii läbi ka ei ole, et uusi talverehve osta ei jaksa ja et rehvivahetustöökodasid on Kose ümbruses õite mitu... :D