Kõrrelised, uu-uuuuu!

Täna sai jälle natuke kiviaia juures toimetatud. Kaasa kaevas suure kivirahnu tagust ala, et see saaks tasaseks ja seega ka niidetavaks. Mina tegin kiviaia kõrgema pinnasega serva istutusala kõrrelistele.

Nagu ütleb üks armas inimene: kõrrelisi lihtsalt peab aias olema. Nüüd oleme valmis kõrreliste vastuvõtuks.

Aia see osa on ka väga-väga tuuline - las need kõrred siis heljuvad seal tuules.

Kiviaiast vasakule jääv ala saab olema murutraktori töö-ala. paremal pool on värskelt rajatud istutusala.

Siin kivirahnu taga oli mäletamatutest aegadest mingi mätaste susser-vusser, mida isegi trimmeriga oli suhteliselt ebamugav niita. Nüüd on maa ilus ja tasane.

Metsaaia muinastulede öö

Muinastuled süüdatakse ikka enamasti mere kaldal, aga kui vett käepärast pole, siis ajab asja ära ka lõke süütis kartulipõllul.

Ühtlasi saime kaks kärbest ühe hoobiga kätte - traditsioonist kinni peetud ning kuuseheki langetamisel tekkinud oksahunnik ka põletatud.

Lõkke hakatus niisama lihtsalt ei läinudki, sest vihma tibas ja kuivanud kuuseoksad olid üsna ligunenud.

Nagu ikka kuuseokste põletamisel - tossu on maa ja ilm täis.

Mul on hea meel, et kaamera ka sädemepilve suutis kinni püüda.
 

Tulekuma valgustas keldri seina omamoodi müstilisel moel.

Esmane hoog on lõkkel taltunud ning ümbrus on pimedusse mattunud.

Külatee pealt vaadatuna polegi veel pilkane pimedus käes - taevas on veel väheke valguse kuma.

Ümberkorraldused Pikas peenras ja Kuurirõdu peenras

Juba mõnda aega on mind häirinud värvigamma hilissuvises-sügiseses Pikas peenras. Enamasti on seal valged, mitut tooni roosad ja lillad värvid, päevakübara kollane on kui sadul sea seljas.

Olen tasakaalustamise mõttes päevakübaraid juurde lisanud, kuid kasu asemel oli nendest hoopis rohkem kahju - veel hullemini riivas see kollane silma.

Täna sai labidas kätte haaratud ning asi ära organiseeritud.

Terrassil istudes või köögi aknast välja vaadates riivas silma suur päevakübara puhmas. Pildil teda enam ei ole. Hiid-iisopite vahel haiutab tühi koht.

Pika peenra laienduses oli päevakübarate "tasakaalustamise-katsetus". Neid seal enam ei ole.

 Istutasin päevakübarate asemele hoopis delfiniumid, mis oma vanas kasvukohas mitte edeneda ei tahtnud. loodan, et uus paik neile paremini sobib.

 Kuurirõdu peenras on kollaste ala. las nad siis hullavad seal. Hiljem tahan veel Prževalski kobarpeade puhmaid ka veel jagada. Neile näikse selles peenras meeldivat ja mulle nende pikad-kõrged küünlad meeldivad.

Raietööd talu vanas kuusehekis vol 2

Tänane hommik oli kenasti tuulevaikne ning viimased kolm kuuske said maha saetud. Tuulevaikset ilma oli vaja iseäranis ühe puu puhul, mis muidu omatahtsi oleks ei-tea-kuhu kukkunud.

Kuniks saetööd käisid, kaesin mina seda koledat asja distantsilt.

Viimane kuusk sai langetatud Sundseisupeenra ja keldri vahele.

Oi, küll on harjumatu vaatepilt! vaene "Veiniõun" sai seni põhjatuulte eest kaiset pakkunud kuuseokste rüpes kasvada. Nüüd on ta külma põhjatuule näpistustele avatud. Ei tea, kuidas ta sellise elumuutuse üle elab.

Siia tuleb uued kuusetaimed istutada.

Niisuguse nurga alt pole maja küll varem näha olnud. Hoidku veel siis, kui puud raagus on. No ei meeldi see lugu!

Vanaemal on nüüd pikkadel igavatel talvekuudel hea ülevaade, kui palju autosid üle Kalmumäe sõidab.

Oh heldeke! Hakka nüüd veel vastu sügist küttepuid saagima ja lõhkuma! Aga nagu öeldakse: Pole halba ilma heata. Jälle sutsuke ahjusooja lisaks saadud.

Suvikõrvitsa-paprika-tomati salat

Mulle hullult meeldivad suvikõrvitsad. Nende lehtede pärast. Vilju ma pole ausalt öeldes mitte maitsnudki.
Sel kevadel sai maha 5 suvikõrvitsataime. Algul nad ei tahtnud kohe kuidagi kasvama hakata. Kiratsesid ja kiratsesid. Nüüd on mul suvikõrvitsa uputus....

Õnneks ringles kõikvõimsas Facebookis salati retsept, milles on eriti hea suvikõrvitsaid kasutada.

Retsept ka igaks juhuks: 

1 kg suvikõrvitsat 0,5 kg tomatit 0,5 kg paprikat 1 dl õli 2 spl äädikat 0,5 dl suhkrut 1-1,5 tl soola jahvatatud musta pipart soovi korral veid suitsutatud paprika pulbrit vajadusel vett Tükelda köögiviljad ja aseta potti. Lisa ülejäänud ained ning kuumuta vaiksel tulel ca 15-20 minutit, kuni suvikõrvits on klaasjas ja pehme. Hoidis peab olema vedelikuga kaetud, vajadusel lisa vett. Aseta steriliseeritud purkidesse ning kaaneta.

Õuna-apelsinimoos

Õunamoos on igav. Eelkõige oma värvi poolest. Õnneks juhtusin lugema retsepti õuna-apelsinimoosist. Ma muidugi retsepti järgi midagi ei tee, ikka omamoodi.

Nii saigi 1 osa apelsinilõike ja 2,5 osa õunalõike potti susatud.
Ulmehea moos tuli! Kuna kasutasin Valget klaari, siis ega need õunatükid eriti altid lagunema polnud. Aga pole häda, kõlbas ikka!
Poisid käisid poes ja tõid veel rohkem apelsine. Seega sai veel rohkem õuna-apelsinimoosi keedetud ka.

Raietööd talu vanas kuusehekis

Meie talu on asundustalu. Vanaperemees istutas aia põhjakülge kuuseheki, nagu see kõikide tolleaegsete talude rajamise juures kombeks oli. Aeg teeb aga oma töö. Õigemini teeb küll ürask. Me oleme varemgi üksikuid ja sealjuures kiduramaid kuusekuivakaid välja saaginud, kuid nüüd on asi hoopis tõsisem. Kui suve hakul tundus, et maha tuleb saagida üks kuusk, siis nüüd on asi ühest väga kaugel. Kuus kuuske lähevad küttepuudeks.

Tänaseks oli saagimise plaan tehtud ja nii saigi tööga hakatust tehtud. Kahjuks kogus aga tuul järjest väge juurde ning on praeguseks hetkeks paraja tormi mõõtu. Nii jäigi töö pooleli. Kolm kuuske on maas, kolm vaja veel langetada.

Alpiaia taimed edenevad kenasti

Aed on väga suur ja igasse paika ei jõua võib-olla nädala jooksulgi. Sai nüüd õhtul Alpiaeda uudistamas käidud. Üllatusi ikka oli!

Mingil arusaamatul moel on Alpiaeda sattunud ka müürilill! Loodan, et külaline on mõistlikum, kui mu enda müürililled, kellega ma aastaid püsti hädas olnud olen.

Küll mägisibulad on kosunud!

No nii suurt tutsakat ma  küll ei istutanud!

Shmiti puju "Nana"  on väga suureks kasvanud

Leviisia õitseb!

Vihmapüha üle mitme kuu

Täna varahommikul ajas mingi imelik hääl unest üles. Sa jummel küll! Vihma sadas! Tegin akna kohe pärani lahti, et teki all mõnuledes vihma krabinat parem kuulata oleks. Sadu aga lõppes mõne minutiga....

Põhiliselt oli siiski pilves ilm. Vahelduseks mõned päikeselised vahepalad, kuid vihma ikka tuli. Mõnikord tibutades, mõnikord tugevamalt.

Kartulit see vihm enam ei aita, kuid kurgid, suvikõrvitsad veel õitsevad ning kõrvitsad paisuvad

Oli suisa vihmapüha!

Üks tubane päev kulus marjaks ära. Sain 14 1l ja 0,75l purki marineeritud kurke ning 5 0,5 l suvikõrvitsa-tomati-küüslaugu möglat.

Helvelt saadud pisitaimed kivimüürile said ka maha istutatud.

Oli vahva kastmise ja hoidistamise päev.

Külastasime kahe aia armsaid perenaisi.

Raba talu aed Mahtras on lummav igal aastaajal.Pinnas on vilets, kuid aia armas perenaine Terje on osanud valida just sellised puud, põõsad ja lilled, mis tema aia oludes hakkama saavad ning ime hästi kasvavad. 

Aias on absoluutselt kõik imetlusväärne, kuid omaette vaatamisväärsus on kuiv jõgi. 

 Pae talu perenaine Helve korraldas avatud aia päeva, et tutvustada aiasõpradele oma plaane aias, raskete mullastikuolude parandamise võtteid ning juba uue kasvukoha leidnud taimi.

Floksideta ei oleks õiget taluaeda. Perenaisel on neid rikkalikus värvigammas juba praegu õitsemas, kuid kindlasti tuleb uusi sorte veelgi juurde.

 Aedhortensiad on rikkalikus õitevahus vaatamata aeda räsinud kuudepikkusele põuale.

 Aia tõmbenumber on parajalt suur ja parajalt sügav bassein ning mõnusad kiiged, mis heki varjus lõõskava päikese eest varju pakkusid.

Mulle meeldib roheline aed, midagi pole parata.

Pikk ja vaevaline protsess on kehvale pinnasele mulla tekitamine. Kuid vaev ja ootus tasuvad end peagi ära. Praeguse põuaga on kilekate taimedele õnnistuseks. Muld on kile all niiske, lastes lilledel rasked ajad üle elada.

Võõraste aedade külastamine annab nii palju uut energiat ja inspiratsiooni, et lihtsalt tuleb leida see aeg ning vahetevahel kodust välja minna uusi emotsioone koguma.
 Aitäh, Raba ja Pae talude pererahvale!

Kiviaed-astang

Juba aastaid on see ala olnud meile kui kont kurgus. Niita ei saa, lillepeenart kas enam on mõtet juurde rajada. Liiatigi, kui see on peaaegu et metsas.

Eelmise suve kiviprojekti lõpetamise järel ütles kaasa, et järgmisel aastal tema enam ühtegi kivi ei tõsta, aga...... läks teisiti.

Alpiaed sai valmis ja kohe sihtis silm seda probleemset ala.

Nüüd tuleb sinna kiviaed-astang, kuna tegemist on ehitamata jäänud lauda vundamendiaugu servaga, siis on meil kohe "kõrguste vahe" silmaga nähtav.

Aia ehitusele on planeeritud 21 päeva. Näis, kas läheb üle või saab varem valmis.

Mulle tundub, et selle aia peale saan ma üht-koma-teist kasvamagi panna. Näiteks Arendsi kivirikke, mis tee või tina - no ei mahtunud alpiaeda ära.

Liblikasuvi

On suve teine pool ja aed on liblikaid täis. Sõber ütles toredasti, et õhk on liblikatest suisa paks.