laupäev, 11. august 2018

Külastasime kahe aia armsaid perenaisi.

Raba talu aed Mahtras on lummav igal aastaajal.Pinnas on vilets, kuid aia armas perenaine Terje on osanud valida just sellised puud, põõsad ja lilled, mis tema aia oludes hakkama saavad ning ime hästi kasvavad. 
Aias on absoluutselt kõik imetlusväärne, kuid omaette vaatamisväärsus on kuiv jõgi. 


 Pae talu perenaine Helve korraldas avatud aia päeva, et tutvustada aiasõpradele oma plaane aias, raskete mullastikuolude parandamise võtteid ning juba uue kasvukoha leidnud taimi.

Floksideta ei oleks õiget taluaeda. Perenaisel on neid rikkalikus värvigammas juba praegu õitsemas, kuid kindlasti tuleb uusi sorte veelgi juurde.



 Aedhortensiad on rikkalikus õitevahus vaatamata aeda räsinud kuudepikkusele põuale.

 Aia tõmbenumber on parajalt suur ja parajalt sügav bassein ning mõnusad kiiged, mis heki varjus lõõskava päikese eest varju pakkusid.


Mulle meeldib roheline aed, midagi pole parata.



Pikk ja vaevaline protsess on kehvale pinnasele mulla tekitamine. Kuid vaev ja ootus tasuvad end peagi ära. Praeguse põuaga on kilekate taimedele õnnistuseks. Muld on kile all niiske, lastes lilledel rasked ajad üle elada.


Võõraste aedade külastamine annab nii palju uut energiat ja inspiratsiooni, et lihtsalt tuleb leida see aeg ning vahetevahel kodust välja minna uusi emotsioone koguma.
 Aitäh, Raba ja Pae talude pererahvale!

Kommentaare ei ole: