Kevade tulemist jälgides

Kuigi täna on vaba päev ja pere kodus, siiski oleme toas. No mitte ei kipu õue! Lipumastis lehviva vimpli järgi vaadates puhub meite kandis üsna tugev ja sealjuures külm läänetuul. Nüüd, poole kuue ajal õhtul, tuli päike ka lõpuks välja. Oh, ta oleks võinud seda kohe hommikul teha!

Vaatamata suht sandile ilmale käisin ikka väikese tiiru õue peal (niipaljukest, kui lumi lubas).
Mõned pildid õuereidist:
Kiuslik, püdel ja kohati põhjatuna tunduv lumesupp teeb autoga sõitmise üsna vaevaliseks.
Oi, ja mis see siis on? Need ju rohulibled! Mis sellest, et selle koha peal, kust sai lumi ära roogitud! Ikkagi nüüd siin paljas maa ja rohi!!!
Eile tegime poisiga katusel peesitavale lumele ja jääle "puust ja punasena" selgeks, et tagumine aeg oleks katuselt maha libiseda. Aitab juba sellest räästaste tilkumisest! Öösel oli madalahäälse kohina järgi kuulda, et kuskilt on suur lahmakas lund maha vajumas. Hommikul kontrollides selgus, et kõige vasakpoolsema vintskapi välisnurk on puhas! Nüüd on lund veel vaid veranda katusel, aga selle sulamine võtab aega, kuna sinna paistab vaid õhtupäike. Maja taga idakaares võib ka lund olla, aga sinna vatama ma ei pääse, lumi on liiga kõrge.
Lõpuks ometi on katus oma õiget värvi!

Noh ja kuidas on lood puhkamise ja tööle mitte mõtlemisega? Hmm.... suusoojaks öelda hea küll....noh ja hea tükk neljanda klassi inglise keele materjale on juurde tehtud :)

Kevad!

Täna on kevade esimene päev.Või hoopis talve viimane päev? Ikka kevade, sest 19.35 ta ju tuleb!

Kui nüüd ikka päris aus olla, siis ega tegelikult pole põhjust seda lund nii hullusti siunata midagi. Lapsepõlvest mäletan, et millegipärast algas sügis ammu enne astronoomilise sügise algust (kuskil septembri esimestel päevadel juba), aga vot see kevad ei märganud mitte astronoomilise kevade alguses tulla. Nii ju praegugi. Kuigi jah, ei saa salata, et midagi on juba muutunud.

Paar pilti kevade voogamisest...
jõel.......ja terrassil...
Aga täna ei ole ilm nii mõnus, nagu ta seda eile oli. Praegu on pilves, temperatuur +3 kraadi, aga kole vinge tuul rikub kõik meeldiva ära. Kinnasteta kohe kuidagi ei kannata olla.

Varahommik

Päevad on pikad. Valgust on palju. Selle pildi tegin hommikul kell 6.40 - päike piilub pilveviiru tagant. Kui meid vaheajal natukenegi rahule jäetaks, oleks ehk lootust ellu jääda. Praegu on seis küll selline, et see igast nurgast peale pressivatest probleemidest ja muredest kokku kuhjunud pinge tahab tappa! Käin ainult tööl. Kodus ainult magan. Sõna tõsises mõttes! Ko-hu-tav väsimus on kallal!

Lootusetu

On 14. märts. Ja jälle sajab tihedat lund. See WFS vist ei sulagi ära, enne tuleb sügisel uus ports seda ollust vanale otsa. Vist. Praegu tundub küll niimoodi. Ainuke kevade hääl on kasside laul. Kui see nüüd just laul on. Hugobert oli trepi peal ja täpselt samasugune üleni must kass oli trepi ees. Ja seal nad siis undasid... Ometi pole meil enam ühtegi emast kassi, kelle pärast duelli pidada või lauluvõistlust korraldada.

Pilved on ilusad, pilved on põnevad

On 13. märts. Laupäev. Lume järgi oleks nagu talv, aga natuke nagu ikka ei ole ka. Kell pool kuus oli äratus. No ei olnud enam pime!

Teine kevade saabumise märk on vähene kütmine. Kuigi öösel olid üsna krõbedad kümakraadid ( - 15).

Kolmas kevade saabumise märk on suurpuhastus. Talvehilbud pakitud ja enne oktoobri lõppu neid välja ei võta. Selline otsus. Paar toalille ümber istutatud.
Noored sätivad mingit länni värki üles. Küpsetasin neile suure laari kaneelirulle ning veel suurema laari tegin kartulisalatit.
Eelmisel nädalavahetusel tehtud külvidest on osa üles tulnud. Tomat näiteks. Paprika seemned magavad mullas veel õndsa und.

Akna peal kõõludes imetlesin kaharaid valgeid pilvi. Selleks ajaks, kui kummikud jalga ja jope selga said, olid pilved ennast juba teise poosi sättinud. Tegin esimesed selle aasta pilvepildid.

Mäe peal sissesõidutee otsas tehtud pildid vaatega itta:

...kagusse:

Küüni taga tehtud pildid vaatega edelasse:

..... ja põhja, piki Rootsi Teed.

Kevadlilles aias ja metsas

Kevadlilled aias ja metsas on PhotoPeach

Midagi ikka sai tehtud ka

Jätkuvalt on õu konni täis- tänase päeva jooksul juhatasin kolm paari jõe poole. Üksikud isakonnad liikusid vähe käbedamalt ja said ise lõpuks ka õige suuna kätte.
valgus oli hea nurga all ja konnad paistsid jõe põhjast kenasti kätte.
Tänastest töödest pean kõige olulisemaks aedhortensiate uude kohta istutamist. Mitu aastat oleme seda tööd plaaninud, kuid ikka oleme hilja peale jäänud. Suvel on vahtrapuu vari nii suur, et ainult kõige äärmine põõsas õitseb enam-vähem täies ilus. Ülejäänud põõsad kiratsevad. Leidsime koha suvetoa ees - kaevasin ühe nuhtluse välja - mingi jumikaline, mis meeletult levib oma risoomidega. Selle välja kaevamine oli paras ettevõtmine - sõna tõsises mõttes kildhaaval lõikasin labidatäisi- Aga välja sain!
Natuke kaevasin ka lillepeenraid, aga see töö jäi küll koledal kombel pooleli.

Täna oli ka meie kolme küla üldkoosolek. Arne käis seal, sest lisaks igasuguste rabamatkade giidindusele küll Paraspõllu, küll Mahtra soostikus on tema õlul ka selleaastase jalgrattamatka korraldamine. Tema koostatud matkamarsruudiga jäädi rahule ja 17. mail see matk siis toimub.

Nagu arvata võiski, keerles koosolekul jutt enamasti ümber plaanitavate paekarjääride. Lisaks Sulu Antsule on naabrimees Aivar Pohlak asjal tõsiselt sarvist haaranud. Ja kui tema juba midagi ette võtab, siis on mingisugust edasiminekut ka loota.

Esmaspäeval on meie külade koristusaktsioon. Mul arenguvestlust planeeritud ei ole, võiks varakult koju saada, aga Arne on homme eksamil ja koju saan just siis, kui ta mulle lõpuks järgi saab tulla. Eks siis õhtul millaski jalutame oma ala läbi.

Teisipäeval on koolis talgud, seega tööpäev jälle julgelt 12-tunnine.

Kaunis kevadilm jätkub

Aga... täna ei ole tegutsemine enam teps mitte nii lennukas kui ta seda eile oli. Vaatasin püsilillepeenart, millel kahtlaselt palju naadivõrseid - hapu. Vaatasin väikest peenramaad - jälle hapu... Maasikapõldu ei julgenud üldse vaadata...

Ainus, mida hea meelega teeks, seda just ei saa teha. Tuul on veel tugevam kui eile ja lõke jääb seetõttu jälle tegemata. Ja eilsetest uudistest nägin-kuulsin, et järjekordne kulupõletajate otsimise reid oli Harju- ja Läänemaal korraldatud. Jube hästi paistavad kätte ka kõik koduõuedel tehtavad lõkked! Oleks ikka jama ka olnud, kui too helikopter oleks näituseks meie põllul maandunud ja meie lõkketegu oleks sedusevastaseks klassifitseeritud. Ega see neile ei loe, et jõgi lõkkest kolme sammu kaugusel ja veeämbrid alati ka kõrval on - kui on vaja seaduse joont ajada, siis seda ka tehakse.

Operatsioon "Kärnkonn"

Pimenes ja asutasimegi end konnade päästeaktsioonile. Siin üks isakonn pea laiali otsas autorataste alla jäämas.

Niimoodi said konnad turvaliselt sobivasse kraavi. Teisel pool teed kraav ei meeldi neile. Ilmselt sellepärast, et seal on mõlemal pool kaldal tihe võsa. Ju see vesi on siis külm.

Kokku saime umbes poole kilomeetri pealt 176 kärnkonna - küll üksi, küll kaksi.

Üldse oli mõnus üle aasta taas niimoodi hämaras jalutada - haneparved lendamas pea kohal, rohunepp lendamas ning konnad laulmas küll kraavis, küll ämbris.

Huvitav on see, et rohukonn armastab ringi kalpsata päevasel ajal, kuid laulab õhtul hilja. Kärnkonn aga eelistab laulda valgel ajal, aga ringi hakkab liikuma hämaruse saabudes.

Kärnkonnad

Vähe sellest, et kärnkonnad piirikraavis lobistavad ning serenaadi laulavad - nad võtavad laulu üles isegi meie õues.

Õhtul, kui pimenema hakkab, läheme päästeaktsioonile, sest just õhtul hilja kipuvad konnad sõiduteel tatsama.

Vigade parandused tee ääres

Avardasime vaadet järsus kurvis. Iga päev vaatan seda ja mõtlen, et järsk paremkurv peaks rohkem avatud olema. Täna selle siis ette võtsimegi. Oksad vedasime õue peale lõkkeaseme juurde. Sobiva tuulega tuleb üks korralik lõke teha, täna tuleks suits joonelt maja peale.

Üks raske jalaga autojuht ei ole meie järsus kurvis suutnud oma autot ohjata ja on pannud teelt välja meie parki ning mis eriti kurb - suur tükk hekist on ka läinud. Jalutasin natuke aega metsa all kuusetaimi otsides ja panin uued kuusekesed kasvama - loll, aga järjekindel :)

See kuusehekki kündnud auto sai vist väga tõsiselt rappida - igal juhul juppe on suuremaid ja väiksemaid. Lisaks oli näha, et see oli ka alles liisinguauto.

Külmalaine hakkab taanduma

Ööd on endiselt külmad, kui päevased soojakraadid näitavad iga päev tõusutrendi. Täna oli isegi tahtmist natuke õues ringi vaadata. Jõe lõunakallakuga kaldaveerul on paiselehed maapinna lausa kollaseks värvinud.

Ja aina koledamaks läheb!

Kole ilm!

Selline on siis aprilli teisel poolel üks laupäevane hommikutund! Järjest pimedamaks aga läheb - varsti on maa vist üleni valge.
Ja ma plaanisin hakata maasikamaad korrastama ning metsas on vaja oksi põletada. Aga sellise ilmaga nüüd küll välja ei lähe!

Nädalavahetuse ilm ei tõota küll kevadet!

Iga päevaga läheb justkui külmemaks! eile õhtul tõin tuppa tagasi astritaimede pikeerkastid. Olid teised küll kolmekordse katteloori all, kuid ikka veidi kõhe oli neid -5 kraadise külma kätte jätta.
Kardetavasti tuleb nädalavahetusest suurem osa ka toas olla, sest ega ikka vägisi õues tegutsemisest ei ole ka suuremat tolku - see siis rohkem ikka vägisi ja lustita töö.
Vaatasin Internetist ilmaprognoosi ja ikka hullemaks ja hullemaks läheb. Masendav!

Pühade pühapäev

Nii paljukest ongi siis mõtet korraldada taolisi suurüritusi nagu eelmisel 1. mail "Teeme ära" oli. Huvitav oleks teada, kas see inimene, kes sellise toiduõli kanistrite koorma metsa alla poetas - kas tema ise ka osales sellel koristusaktsioonil? Mul on kuri kahtlus ühe konkreetse toitlustusasutuse suhtes, sest ega üksikisik niisuguses koguses õli ei tarvita. Aga jäägu see selle firma südametunnistusele - juhul, kui sellist asja üldse olemas on.
Pildid on tehtud lõõskavas päikeses - et rohkem varjus pildistada, selleks oleks tulnud metsa alla minna, mis aga tikk-kontsadega pole suurem asi ettevõtmine :) Surnuaias käisime ka ära. Küll oli palju inimesi, autole parkimise kohta tuli lausa otsida!
Kalmistult tagasi tulles sõitsime mööda loomade varjupaigast. Me ilmselt veel ei ole valmis koera võtma, sest peale minu ei tahtnud sealt läbi minna mitte keegi. Nii see siis jäigi ainult plaaniks.
Käisime ka Rohelises Kaubamajas "eelluuret" tegemas. Põõsasmarana istikud nägid momendil küll sellised armetud ja suisa külmavõetud välja... Ootame ja vaatame, kuidas nad nii kuu aja pärast välja näevad. Aga hinnakalkulatsioone saame juba tegema hakata küll - 55. EEK-u tükk ja anna minna. Vaja ikka mõelda veel selle asja peale.

Laupäevased toimetused

Sinililled on ühe päevaga väga jõudsasti edenenud. Täna võib juba eemalt vaadates puude all märgata kerget sinetust. Enam ei saja ja veidi soojemaks on ka läinud, aga ükski töö ei taha kuidagi edeneda. Põhiline häda on ilmselt haiges näpus - see tundub olema kole raske ja igale poole jääb ette. Pere on juba natuke liiga mures selle paistes näpu pärast - no kohe üldse ei taha teine liikuda. Ju see on tolle paistetuse pärast. Nahk sõrmel on nii trimmis, et selline tunne on, et kohe-kohe praksatab lõhki. Mine või poodi pulgajäätist ostma. Siis saaks sõrme lahastada. Aga kes see viitsib...

Südametunnistuse vaigistamiseks sai natuke ikka vajalikke asju ka tehtud: kasvuhoonesse külvasin ära kooli jaoks kahte sorti lilleseemned, oma aia jaoks said samuti lillekülvid tehtud. Eile tassisin pikeeritud astritaimed kasvuhoonesse ja ööseks katsin mitmekordse kattelooriga, aga pikemaajaline prognoos ähvardab mingit külmaperioodi ja isegi suhteliselt pikaks ajaks. Tuleb vist taimed tagasi tuppa tarida. Aga mul ei jätku aknaalust pinda piisavalt - poiste tubades on tomatitaimed akendel ja elutoa aknalauad on paprikataimede all. Häda selle asjaga kohe!

Vaikne laupäev

Ja on tõesti vaikne - saatsin mehe tööle, poisid magavad poole päevani, õues tibutab ja on üsna jahe.
Ärgitasin eilse tuleaseme uuele tuurile. Nüüd tossab lõke eile poolpimedas kokkuriisutud prahihunnikute saagiga.

Ilmselt võtan tunnikese järelemõtlemise aega. Joon tassikese kohvi ja pean iseendaga ülemat nõu: kas toimetada toas või toimeteda õues - tegemist nõudvate tööde nimekiri on nii pikk, et ma parem ei hakka seda lugemagi - päev jõuab enne õhtusse.
Panin siia hoopis ühe võilillede pildi. Neid küll veel ei ole, kuid pea seegi aeg käes ei ole!

Konnad siin ja konnad seal

Nüüd on aeg sealmaal, et kõndides tuleb jalge ette vaadata, et kogemata mõnele kalpsavale konnale peale ei astu. Konnad jäid mulle pihku Rootsi Tee peal. See uue värvika ja läikiva undrukuga priske konn on emakonn.

See kõhetu tegelane on isakonn.

Suitsusaunas suitsu silmini...

Koristasin sauna ümbrust ja proovisin üle pika talve korra ka tule sauna teha. No suitsusaun õigustab oma nime ikka täiega - lisaks saunale oli suitsu täis ka kogu õu... Kahjuks olen nüüd ka ühest näpust sant - tõstsin sauna "vööruskis" istepakke oma kohale ja jätsin näpu kahe jämeda juraka vahele. Nüüd näpp paistes ja sinine nagu pajapõhi, aga õnneks näppu kõverdada ikka saan - niipaljukest, kui paistetus lubab. Vähemasti luu katki ei ole ja selle tühja paistes näpu pärast midagi tegemata küll ei jää.

Värvi ostmisega läksin küll alt - purgil kiri, et õlivärv välistöödeks, sobib voodrilauale, piirdeaedadele, aknaraamidele jne ning eriti sobilik pidi olema värvitud pinna uuendamiseks, aga miskit sellest jutust ei pea paika: esiteks - see valge on küll väga suurtes jutumärkides valge ja teiseks - no üldse kohe ei kata, justkui mingi peits oleks. Mine veel omapäi ehitustarvete poodi - loll pidavat kirikus ka peksa saama...