Olen vahepeal hoidistamisega tegelenud. Viimane töö oli pangesalat. Meil sel aastal kurgiuputus ja muid juurikaid sai ju ka hulgem maha pandud - nii saigi üle mitme-setme aasta seda salatit teha.
Täna alustasin siis Pika Peenra jätkukaarega kuuri seina ääres. Rohukamara koorimisel sain ühtlasi viimistleda pojengiprojekti seda osa, mis kunagi oli ebajasmiini okste all - sai küll vähe viisakama ilme. (Pildid tänasest tööst tulevad eraldi postitusena).
Noh ja küttepuude lõpetamise juurde kuulus ka kuurile uste tegemine. Lõpuks ometi!
Olen juba maininud, et tahaks aia võimalikult hooldusvabaks teha. Selle tarvis ostsin 80 liitrise koti peenemat sorti männikoore multši.Katseks või nii. Noh, ja kui palju sellest kotist siis jätkus?
Suure üllatuse valmistas kevadel ostetud aedhortensia. Ostes oli see põõsas nii imepisike! Ega ausalt öeldes meil otsest vajadust mingite põõsaste järele ei olnud, aga unistasin sellest põõsast kaua - nii ta ostetigi. Ja see pisike põõsas õitseb! No ma ei tea, kevadel tuleb talle kindlasti uus koht leida. Kõige vähem tahame me oma suurte murualade sälkimist-hekseldamist istutusaladeks. Suur ja rahulik pind on just see, mida meie aiakülalised imetlemas käivad. Ei teagi kohe, mida teha.
Peenardel on lõppenud kaunis tõnnikeste aeg. Praegu annavad tooni siilikübarad.
Mullusel köögiviljamaal on nüüd kaks väikest punase sõstra põõsast ja kaks kännasmustikat "Northland". Tühi maa tuli millegagi täita - seal on nüüd tagetesed - ja tuleb välja, et just need kõrged peiulilled. Eh, küll mind!
Üks suur töö on ka siiani pooleli. Keldrivall tuleb katta, et seal kasvavad taimed lämmatatud saaksid. Plaan on serva ühe kividerea abil tõsta ning siis pärast keldriseina soojustamist katta vall peenravaibaga (???) ja istutada sinna vallile maad mööda roomavaid okaspuuliike (pilt täitsa silme ees).
Meie hulgusest isakass Hugobert on otsustanud veidi kodusemaks jääda ja peesitab kõikse aeg trepil õuepadja peal. Ju temagi tunneb, et pea see sügis ei saabu ja tarvis ju ometi rasvapolstrit kasvatada.
Noh ja kus see sügis siis on? Murumättaid transportides jäi pilk ühele kasele - jeerum küll - see ju vaata et pooleldi kollane juba!
Täna alustasin siis Pika Peenra jätkukaarega kuuri seina ääres. Rohukamara koorimisel sain ühtlasi viimistleda pojengiprojekti seda osa, mis kunagi oli ebajasmiini okste all - sai küll vähe viisakama ilme. (Pildid tänasest tööst tulevad eraldi postitusena).
Noh ja küttepuude lõpetamise juurde kuulus ka kuurile uste tegemine. Lõpuks ometi!
Olen juba maininud, et tahaks aia võimalikult hooldusvabaks teha. Selle tarvis ostsin 80 liitrise koti peenemat sorti männikoore multši.Katseks või nii. Noh, ja kui palju sellest kotist siis jätkus?
Suure üllatuse valmistas kevadel ostetud aedhortensia. Ostes oli see põõsas nii imepisike! Ega ausalt öeldes meil otsest vajadust mingite põõsaste järele ei olnud, aga unistasin sellest põõsast kaua - nii ta ostetigi. Ja see pisike põõsas õitseb! No ma ei tea, kevadel tuleb talle kindlasti uus koht leida. Kõige vähem tahame me oma suurte murualade sälkimist-hekseldamist istutusaladeks. Suur ja rahulik pind on just see, mida meie aiakülalised imetlemas käivad. Ei teagi kohe, mida teha.
Peenardel on lõppenud kaunis tõnnikeste aeg. Praegu annavad tooni siilikübarad.
Mullusel köögiviljamaal on nüüd kaks väikest punase sõstra põõsast ja kaks kännasmustikat "Northland". Tühi maa tuli millegagi täita - seal on nüüd tagetesed - ja tuleb välja, et just need kõrged peiulilled. Eh, küll mind!
Üks suur töö on ka siiani pooleli. Keldrivall tuleb katta, et seal kasvavad taimed lämmatatud saaksid. Plaan on serva ühe kividerea abil tõsta ning siis pärast keldriseina soojustamist katta vall peenravaibaga (???) ja istutada sinna vallile maad mööda roomavaid okaspuuliike (pilt täitsa silme ees).
Meie hulgusest isakass Hugobert on otsustanud veidi kodusemaks jääda ja peesitab kõikse aeg trepil õuepadja peal. Ju temagi tunneb, et pea see sügis ei saabu ja tarvis ju ometi rasvapolstrit kasvatada.
Noh ja kus see sügis siis on? Murumättaid transportides jäi pilk ühele kasele - jeerum küll - see ju vaata et pooleldi kollane juba!
4 kommentaari:
Nonoh! Nagu Sa ei teaks, et kased lähevad alati juba kesksuvest kollaseks ja seda eriti põuastel aastatel. Lase ikka suvel veel küpseda, enne kui sügist sõnuda :)
Ilus on Sul seal. Aga peene koorepuru ostmiseks peab küll pururikas olema. Me ka algul roosipeenrale ostsime pea sama raha eest kooremultsi kui roosid maksid, kuid tegelikult ei ole mõtet. Kahe-kolme aasta pärast peaks uuesti ostma. See ilus peen puru hakkab mullaks muutuma ja rooside muldamisel segunaeb aluspinnaga või saab lisatud mullaga kaetud.
Ma ei oska sõna võtta tavalise turbamultsi koha pealt, mida siin mõned katsetavad, kuid Nõmmekandist saab männiokkaid täitsa tasuta. Ka Kiwamees avastas selle allika. Linnavalitsus jagab igale majapidamisele kevadel 10 tühja kotti ja veab need pärast tasuta ära, kuid rahvas sooviks rohkem. Kiwamees siis käis, viis oma kotte ja leppis kokku, millal täis kotid ära viib. Märkus: meilt ei saa okkaid, kuluvad endalegi ära.
Ilus sul seal!
Kooremultsh on ilus aga tõesti, jah, kulukas.
Sa vaat kuidas elu on: mina näen kurja vaeva, et saada neid kõrgeid peiulilli mitu aastat juba! Aga sina saad need niuhti ühest eksitusest! Ja hortensiaga sul sama lugu: mina ootan õisi kõige tavalisemalt puishortensialt juba aastaid ja sina saad õied hops kohe!
Üleeilne tsüklonaalne ilm ja kõikjal kollendavad viljapõllud tõepoolest ka minu jaoks sügiseselt mõjuvad.
ja punaka varjundi saanud vahtralehed ning lehti värviv metsviinapuu...esimesed märgid ju.
Minu puishortensia ka streigib. Ei meeldi vist seal, kus on. Kolib sügisel ilmselt ümber uude elukohta.
Postita kommentaar