Käbihein meie niidetavas rohumaas (loe: murus) on olnud ikka tumesiniste , nüüd aga leidsime valge isendi.
Juba mitmed-setmed aastad olen püüdnud hoida end joonel, et ei mingeid suvikuid enam aeda, ainult püsikud. Aga kus sa saad, kui seemnepakid on nii ahvatlevate piltidega.
Punast värvi on meie aias ülivähe (tulbid), seepärast ostsin paki tubakaseemnetega. Küll nad idanesid kaua ja küll nad kasvasid ja kosusid peenras pikaldaselt! Nüüd lõpuks hakkavad õisi näitama ja õnneks tuleb õievarsi ka lehekaenaldest.
Petuuniapakil olid sirelilillad õied, aga välja tulid hoopis sellised.
Ülihiline külv tageteseid ei näita veel mingit märki soovist õitsema hakata.
Puud said lõhutud! Nüüd veel laastud ja puukooretükid kokku kraapida ning saame selle töö lõpetatuks lugeda. Oli see vast pikk projekt! Mullu sui kaasa ja poisid võtsid langi maha. Sügisel veeti puud õuele, saeti ja veeti vanasse küüni varju. Terve talve sai neid siis tuppa toomise jagude kaupa lõhutud (kuivakad ju) ja nüüd lõpuks on asi kontrolli all ja puud hiidkuuris.
Pojengide taga on teenindusrada kividega kaetud.
Umbrohtudele kuulutasin sõja eile.
Üks projekt on mägisibulate ala rajamine (kokkutulekulised pakuvad väga ahvatlevaid mägisibulaid), aga kas see projekt ka õnnestub, ei tea. Nimelt meie kivide toomise kohas elutseb rästik (kui mitte rästikud). Ise nähtud, kui roomas sõiduteelt just sinna, kust me kive toome. Ja ma veel käisin seal plätudega!!!
Juba mitmed-setmed aastad olen püüdnud hoida end joonel, et ei mingeid suvikuid enam aeda, ainult püsikud. Aga kus sa saad, kui seemnepakid on nii ahvatlevate piltidega.
Punast värvi on meie aias ülivähe (tulbid), seepärast ostsin paki tubakaseemnetega. Küll nad idanesid kaua ja küll nad kasvasid ja kosusid peenras pikaldaselt! Nüüd lõpuks hakkavad õisi näitama ja õnneks tuleb õievarsi ka lehekaenaldest.
Petuuniapakil olid sirelilillad õied, aga välja tulid hoopis sellised.
Puud said lõhutud! Nüüd veel laastud ja puukooretükid kokku kraapida ning saame selle töö lõpetatuks lugeda. Oli see vast pikk projekt! Mullu sui kaasa ja poisid võtsid langi maha. Sügisel veeti puud õuele, saeti ja veeti vanasse küüni varju. Terve talve sai neid siis tuppa toomise jagude kaupa lõhutud (kuivakad ju) ja nüüd lõpuks on asi kontrolli all ja puud hiidkuuris.
Pojengide taga on teenindusrada kividega kaetud.
Umbrohtudele kuulutasin sõja eile.
Üks projekt on mägisibulate ala rajamine (kokkutulekulised pakuvad väga ahvatlevaid mägisibulaid), aga kas see projekt ka õnnestub, ei tea. Nimelt meie kivide toomise kohas elutseb rästik (kui mitte rästikud). Ise nähtud, kui roomas sõiduteelt just sinna, kust me kive toome. Ja ma veel käisin seal plätudega!!!
5 kommentaari:
Valge käbihein on äge ja tegelikult meeldib mulle sinine ka. Ilmus umbrohuna ja küllap laamendaks mu aias, kui laseksin. Sa võiksid ta ju välja kaevata ja talle peenras ruumi teha? Kuigi äkki läheb siniseks tagasi?
Rästikud. Üks mu kolleeg peletas mutte terve suve nende vibra-tuuleveskitega. Mutid jäid, aga rästikud lahkusid.
Mulle isegi meeldib see käbihein. Aias kasvab ta looduslik vorm, see tumesinine. Muruniitmise kiuste õiseb ta siis ülimadalalt, et saaks ikka üitseda. Lisaks on mul peenras valge ja selline tume sirelililla. Mõlemad hetkel istutuskohal, aga kui ülbeks lähevad, siis kolivad loodulike vendade-õdede juurde aiasoppi :)
Meelita toonekurg krundile, aitab ehk?
Oi, kurg jalutab meil lausa lillepeenarde juures ja vihastab meie koera. Ma tõesti loodan, et kurg mõne rästiku ikka ka õnneks võtab.
Ma eelmisel aastal viskasin omakülvatud roosa nn suureõielise käbiheina välja. Polnud ta õied suuremad kui tavalisel, ning peenra rammusamas mullas polnud ka taim ise suurem asi. Prooviks panin kõrvale murust tavalise sinise ja paisus samasuguseks lohmakaks taimeks nagu see roosa. Murusse ei hakanud roosat asustama.
Oi kui armas valge käbihein :)
Postita kommentaar