Õhtust hommikusse, vanast aastast uude aastasse

Õhtul õue minnes tundus sedamoodi, et keegi on oma masina külateele risti keeranud ning autotuled meie õue peale suunanud - nii valge oli õues. Läksin heki taha sissesõiduteele vaatama, kes või mis see valgusallikas on. Suur ja hele kuu kõhutas keset taevast!

Vana aasta õhtul oli meie kandis -8 kraadi ja tuulevaikne. Linnas mere ääres oli tihe lumesadu koos kohatiste tuisuvihuritega.

Varahommikuks meil -18 kraadi ja selge. Meie töölt tulnu vaatas arvustavalt ringi ning teatas: "Teil, tühjadel, pole siin lund ega midagi! Tallinn upub lumme sõna tõsises mõttes." Vot siis! Ja mina arvasin, et meil on lund rohkem kui rubla eest.

Tere hommikust, uus aasta!

Head uut aastat!

Jälle on saabunud aasta uus,
olgu ta seekord paremast puust,
olgu ta teguderohke ja tore,
rõõmude varju jäägu kõik mured!

(Lumme)uppuja päästmine on uppuja enda asi

No ei jaksanud ma eile õhtul pilkases pimeduses kogu pikka sissesõiduteed lahti rookida.
Varahommikul olime hädas! Oleks mina roolis olnud, siis sinna hange otsa ma jäänud oleksingi. Kuni lumi ära oleks sulanud, ilmselt.
Meil ei ole just kõige madalama põhjaga auto, aga lund lükkas ikkagi enda ees kui sahaga.
Keldri juures algas jama. Edasi saime liikuda ikka meeterhaaval. Ikka nii: natuke edasi, kuni takistus nii suur, et auto kinni jäi. Siis tagurdada ja uuesti meetrike edasi rammida. Auto lükkamisest siiski pääsesin. Ei aita siin kolkas miski muu - tuleb aga jälle üks lumelabidatest autosse panna. Ja oi, küll oli kange tahtmine valda helistada ja küsida, kas neil seal korda on või pole üldse.
Eelmisel talvel sõitis lumesahaga traktor 1 (loe: ühe) korra meie sissesõiduteed mööda alla.
Aga mis kasu sellest helistamisest olekski! Ma isegi ei teaks, kellele sel puhul helistada tuleks. Ja karedetavasti oleks ka vastus ette teada. Noh, et küll tullakse, kui sinnakanti jõutakse ehk teisisõnu: uppuja päästmine on uppuja enda asi. Talvises versioonis toimub uppumine lumme.

Head vana aasta lõppu, talvevihkajatest Eestimaa külaelanikud!


Ja veel paar pilti tegelikult muinasjutuliselt ilusast talvest täna, 31. detsembril. Niisugust kena lumist maastikku ei kohta just sageli. Preagu on kell 14.20 ja aknast välja vaadates tuleb tõdeda, et jälle sajab. Sajab sellist rahulikku külma-ilma-lund. Ja kasvuhoone katuseviilu taga on veel ka päikese kuma näha. Ilus ilm!


Kui nüüd tõsiselt mõelda oma piltide üle, siis ilmneb, et mul on kaks lemmikkohta, kus pildistatud saab. Üks koht on välisukse ees trepil ja teine on jõe ääres tammi kõrval. Aga nii ongi hea võrrelda maastiku muutumist aastaaegade lõikes.

Sajab, sajab lund

Õhtupimeduses oli näha tee peal traktoritulesid. Ju siis lükatakse lund. Seda oli liiast loota, et sissesõiduteele ka keeratakse. Nii läksingi tee otsa lahti lükkama. Kui nüüd lumesadu ööseks lakkaks, siis oleks lootust hommikul autoga välja pääseda. Kui aga samamoodi edasi sajab, siis on asi natuke komplitseeritum.
Vanem poiss on natuke tõbisevõitu. Teine kergelt tõbine läheb homme varahommikul tööle.
Esmakordselt tähistame uue aasta saabumist 1. jaanuaril. Poistele teen aasta viimaseks päevaks küll ka midagi natuke teistmoodi toitu, aga see pole ikka see. Noh, ongi päev läbi aega telekat vahtida!

Rohelised sokid

Aasta 2009 piltides: jaanuar - juuni

Pildid on järjestatud kuude kaupa ja nii, et iga järgnev pilt on ka kuupäevaliselt hilisem.
JAANUAR
Lumeta külm. Minu lemmikpilt aastast 2009

VEEBRUAR

Üks talve külmem periood.

Päike loojub juba sauna taha.

MÄRTS

Siin algab juba kevade provotseerimine.

Talv näitab hambaid ja ei tunnista end veel lööduks.

APRILL

Algavad kevadised aiatööd. Eemal Kivikõrbes on veel lund.

Loodus ärkab.

Talv näitab nurkaaetuna ikka veel hambaid. Kui ta muud ei suuda, siis tuju rikkumisega saab hakkama küll.

Kuu lõpus on esimesed istutustööd tehtud. Lootuses, et öökülmad rõdu kõrgusele ei ulatu.

MAI

Väike peenramaa ja taustaks õunaaed.

Õunapuud laulavad.

JUUNI

Suvi on käes! Aed on uimastavat lõhna täis.

Aasta 2009 piltides: juuli - detsember

Pildid on kuude järjestuses ja iga järgnev pilt on eelmisest kuupäevaliselt hilisem.
JUULI
Esimesed maasikad.
Tomatid hakkavad varsti saaki andma.

Aga vahtras on juba punast tooni.

Uudsekartul on nüüd laual!

AUGUST

Viljapõllud kahisevad tuules.

Looduses valitsevad murtud värvitoonid.

Seeneaeg on käes!

SEPTEMBER

Hobune Hiiumaal, look näha siinmail.

Vahtrale meeldib punane pea aina rohkem. Esialgu salguti.

Linnud sätivad pikale reisile.

OKTOOBER

Sügise peegeldus veepinnal.

Esimesed tugevamad hallaööd on üle maa käinud.

Viimane kaunitar sügiseses pargis.

NOVEMBER

Varjud on nii pikad-pikad.

Esimene lumi.

DETSEMBER

Lumeta väga tugev külm on kaanetanud jõe.

Jõuluks ikkagi tuli lumi maha.

Selline ta siis oli, see aasta 2009.

Selle aasta viimane kolmapäev

Lõpuks ometi on lumesadu selline, nagu ta olema peab! Tõeliselt ilus on õues!

Hapukoorekreem

Tegin magustoiduks hapukoorekreemi.

Vaja läks:
2 pakki 10%-list hapukoort
suhkrut
ühe suure sidruni riivitud koor ja mahl
1 pakk Latplanta želatiini
ümmarguse võidemargariini tops külmutatud vaarikaid (Olgu Maimu tuhandest tänatud!!!)

Kreem magustoidupokaalidesse ja pooleks tunniks külmikusse. Mmmmmm..... küll oli mõnus vahepala!

Träpsu-triibulised sokid

Träpsuline lõng sai otsa. Viimane kerajupike sai kahe soki vahel sentimeetrilise täpsusega ära jagatud. Ülejäänud sokiosad tuli kududa kättejuhtuvast lõngast. Kummikute-kalosside sisse "käravad" küll.

Träpsulised sokid

Teine paar träpsulisi sokke on kudumisel. Träpsulõnga vist siiski ei ole piisavalt. Seega tuleb teine paar ikkagi veidi teistsugune.

Selle aasta viimane esmaspäev

Teed on äärmiselt raskelt läbitavad! Ei tea, kas lumekoristustehnikat vallal polegi? Talv ei jää kunagi tulemata. Eelarve ühes lahtris peaks lumekoristuskuludega ka arvestatud olema.
Kuskil on vist isegi selline klausel kirjas, et teed peavad olema avatud iga talu juurde, et vajaduse ilmnedes kiirabi või tuletõrje ligi pääseks. Praegu on liikumine punktist A punkti B igaühe eralõbu ja kaskadöörioskuste proovilepanek.
Potsu armastab õues möllata. Tuppa tulles on tema jalgade küljes suured lumepallid. Küll tal on palju tegemist, et neid palle pikkade karvade seest lahti harutada! Ja küll ta on siis naljakas!

Küll on mõnus olnud see pühade aeg! Ma pole juba viis päeva toidupoes käinud. Mis on üks ütlemata suur ime! Lihapirukate tarvis tehtud hakklihatäidist jäi pirukateost veidi üle. Panin selle sügavkülma ning täna oli väga hea sellest materjalist frikadelle teha! Ja kuidagi ei saa mainimata jätta, milline suur õnn oli see, et tänavu tillipeenral taimed lokkasid. Küll on hea värskelt lõhnavat tillipuru toitude sekka soputada! Kuskil sügavkülma nurgas peaks olema ka hakitud sibulapealseid, aga neid ma pole veel üles leidnud. Kahes suurest jõulukringlist ei saadudki üks-kaks-kolm jagu. Aga sellest polnud midagi - tükike mikrouuni ja välja võtad imepehme kringli - justkui äsja küpsetusplaadilt võetud!

Vaatan igal pööripäevale järgneval päeval õues valitsevat päevavalgust ja sisendan endale, et näe, juba on päev tsipake pikem. Kasvõi poole minuti jagu. Asi seegi! Kes ei hinda piskut, ei oska ka suurest lugu pidada - kõlab vist sedamoodi üks vanarahva tarkusetera.

Üks hea kild on ka kõrvu jäänud: Praegusel raskel ajal on gravitatsioonijõud kõigil suunurgad allapoole venitanud. Kange gravitatsioon siin planeedil Maa :)

Lumine

Nüüd on juba ka meil tõesti -tõesti lumi maas! Potsu oli päris hädas - iga tema samm oli tegelikult hüpe ühest lumeaugust sukeldumaks järgmisesse lumeauku. Minul olid kummikud lund täis. Sellegipoolest tegime väikese tiiru õue peal, et ajaloo tarvis talletada looduse seis antud ajahetkel.

Vaade vanale pargile.
Veel teinegi vaade vanale pargile.

Valges kasukas okaspuuvorm "lastepargis".

Selline on olukord "jäärindel", kui temperatuur vähegi -10-st kõrgemale tõuseb. Mitte ei püsi see jääkate meie jõe peal!