Pühade pühapäev

Nii paljukest ongi siis mõtet korraldada taolisi suurüritusi nagu eelmisel 1. mail "Teeme ära" oli. Huvitav oleks teada, kas see inimene, kes sellise toiduõli kanistrite koorma metsa alla poetas - kas tema ise ka osales sellel koristusaktsioonil? Mul on kuri kahtlus ühe konkreetse toitlustusasutuse suhtes, sest ega üksikisik niisuguses koguses õli ei tarvita. Aga jäägu see selle firma südametunnistusele - juhul, kui sellist asja üldse olemas on.
Pildid on tehtud lõõskavas päikeses - et rohkem varjus pildistada, selleks oleks tulnud metsa alla minna, mis aga tikk-kontsadega pole suurem asi ettevõtmine :) Surnuaias käisime ka ära. Küll oli palju inimesi, autole parkimise kohta tuli lausa otsida!
Kalmistult tagasi tulles sõitsime mööda loomade varjupaigast. Me ilmselt veel ei ole valmis koera võtma, sest peale minu ei tahtnud sealt läbi minna mitte keegi. Nii see siis jäigi ainult plaaniks.
Käisime ka Rohelises Kaubamajas "eelluuret" tegemas. Põõsasmarana istikud nägid momendil küll sellised armetud ja suisa külmavõetud välja... Ootame ja vaatame, kuidas nad nii kuu aja pärast välja näevad. Aga hinnakalkulatsioone saame juba tegema hakata küll - 55. EEK-u tükk ja anna minna. Vaja ikka mõelda veel selle asja peale.

Laupäevased toimetused

Sinililled on ühe päevaga väga jõudsasti edenenud. Täna võib juba eemalt vaadates puude all märgata kerget sinetust. Enam ei saja ja veidi soojemaks on ka läinud, aga ükski töö ei taha kuidagi edeneda. Põhiline häda on ilmselt haiges näpus - see tundub olema kole raske ja igale poole jääb ette. Pere on juba natuke liiga mures selle paistes näpu pärast - no kohe üldse ei taha teine liikuda. Ju see on tolle paistetuse pärast. Nahk sõrmel on nii trimmis, et selline tunne on, et kohe-kohe praksatab lõhki. Mine või poodi pulgajäätist ostma. Siis saaks sõrme lahastada. Aga kes see viitsib...

Südametunnistuse vaigistamiseks sai natuke ikka vajalikke asju ka tehtud: kasvuhoonesse külvasin ära kooli jaoks kahte sorti lilleseemned, oma aia jaoks said samuti lillekülvid tehtud. Eile tassisin pikeeritud astritaimed kasvuhoonesse ja ööseks katsin mitmekordse kattelooriga, aga pikemaajaline prognoos ähvardab mingit külmaperioodi ja isegi suhteliselt pikaks ajaks. Tuleb vist taimed tagasi tuppa tarida. Aga mul ei jätku aknaalust pinda piisavalt - poiste tubades on tomatitaimed akendel ja elutoa aknalauad on paprikataimede all. Häda selle asjaga kohe!

Vaikne laupäev

Ja on tõesti vaikne - saatsin mehe tööle, poisid magavad poole päevani, õues tibutab ja on üsna jahe.
Ärgitasin eilse tuleaseme uuele tuurile. Nüüd tossab lõke eile poolpimedas kokkuriisutud prahihunnikute saagiga.

Ilmselt võtan tunnikese järelemõtlemise aega. Joon tassikese kohvi ja pean iseendaga ülemat nõu: kas toimetada toas või toimeteda õues - tegemist nõudvate tööde nimekiri on nii pikk, et ma parem ei hakka seda lugemagi - päev jõuab enne õhtusse.
Panin siia hoopis ühe võilillede pildi. Neid küll veel ei ole, kuid pea seegi aeg käes ei ole!

Konnad siin ja konnad seal

Nüüd on aeg sealmaal, et kõndides tuleb jalge ette vaadata, et kogemata mõnele kalpsavale konnale peale ei astu. Konnad jäid mulle pihku Rootsi Tee peal. See uue värvika ja läikiva undrukuga priske konn on emakonn.

See kõhetu tegelane on isakonn.

Suitsusaunas suitsu silmini...

Koristasin sauna ümbrust ja proovisin üle pika talve korra ka tule sauna teha. No suitsusaun õigustab oma nime ikka täiega - lisaks saunale oli suitsu täis ka kogu õu... Kahjuks olen nüüd ka ühest näpust sant - tõstsin sauna "vööruskis" istepakke oma kohale ja jätsin näpu kahe jämeda juraka vahele. Nüüd näpp paistes ja sinine nagu pajapõhi, aga õnneks näppu kõverdada ikka saan - niipaljukest, kui paistetus lubab. Vähemasti luu katki ei ole ja selle tühja paistes näpu pärast midagi tegemata küll ei jää.

Värvi ostmisega läksin küll alt - purgil kiri, et õlivärv välistöödeks, sobib voodrilauale, piirdeaedadele, aknaraamidele jne ning eriti sobilik pidi olema värvitud pinna uuendamiseks, aga miskit sellest jutust ei pea paika: esiteks - see valge on küll väga suurtes jutumärkides valge ja teiseks - no üldse kohe ei kata, justkui mingi peits oleks. Mine veel omapäi ehitustarvete poodi - loll pidavat kirikus ka peksa saama...

Vaba reede

Vaba päev küll, aga õues toimetamiseks mingit erilist entusiasmi ma endas küll leida ei suuda. Põhjus suht proosaline: ilm pilves ja noh, ei ütleks, et just ülearu soe...
Käisin väikese tiiru jõe ääres. Eesmärk oli väga konkreetne - otsida üles näsiniine põõsas, sest kummaline küll - ma ei ole seda põõsast tänavu veel õitsemas näinudki.
Ja üllatus, üllatus - kuigi juba mõnda aega on ilm ikka päris kevade moodi olnud, aga ikka veel näsiniin ei õitse! Kummaline! Eelmisel kevad-talvel õitses ta juba veebruaris - endal lumemüts silmile tõmmatud.
Järgnevad pildid on tehtud täna hommikul veerand kümne paiku.
Näsiniin nagu tahaks õitsema hakata, aga millegipärast peab ikka pikalt aru...

Isegi ühe armetu sinilille-hakatise leidsin.

Lastega looduses

Täna oli mõnus päev - kolmanda tunni järel sõitsime Nõiakaevule.
Pilt on tehtud seistes Virulase koopa lael. See koobas on väidetavalt pikim Eestis.

Nõiakaev keeb!

5. aprilli öösel või hommikul on Nõiakaev keema hakanud!

Nõiakaevu uudistajate autosid oli palju, kõik ei mahtunudki Sulu talu parklasse ära.

Jääminek Tuhala mõisa paisjärvel.

Imeilus päev!

Ja kui palju on võimalik sellise ilusa päevaga korda saata! Mehed võtsid maha ürgvana metsiku õunapuu.

Mina kaevasin kasvuhoones ja kastsin vagusid, millesse suvelillede seemned tuleb külvata (peiulilled).

Elupuud sai ka natuke korrale kutsutud - kippus teine na palju kasvuhoone peale vajuma.

Käisime kanuutamas

Täna, 4. aprillil, avasime navigatsiooniperioodi Tuhala jõel. Nägime, et kobras on tõeliselt suure pahandusega hakkama saanud - meie kandi suurima männi on ta ringiratast ära koorinud. Arne arvas, et ega nii suurte vigastuste puhul puu ellu küll ei jää. Pajusid on jõe ääres maa ja ilm, söögu seda. Tema aga sügab hambaid vastu puid, mida ta tegelikult süüa ei tahagi. Seni oleme kopra tegutsemist huviga jälginud, aga see temp ajas küll südame täis ja kohe koledal kombel!

Kobras ise elab siin - umbes 1 km meie juurest ülesvoolu.

Toimetame õues

Lumi on maja ees sulanud, kibelesin kangesti riisuma. Natuke niiskevõitu küll oli, kuid värskem jume on ikka saavutatud. Imestasin isekeskis, et vahtrapuu all riisudes kogunes päris kena hulk käbisid.... Siis vaatasin õunaaias, kuidas puude lõikamine edeneb ning leidsin ühe õunapuu all sellise lüditud käbide hunniku.

Rähnile on käbidest väheks jäänud - isegi õunapuud on ta natuke "tuunida" üritanud.

Tüüpiline kevadine nädalavahetus:
1) nädala sees ilmad ilusad, nädalavahetusel, kui tahad õues toimetada, siis na niruvõitu.
2) õhtul toas jubedad külmavärinad - igal varakevadel korduv ja korduv nähtus, aga see näitab, et õues juba selline soojapoolsem ilm ja eks siis kiputakse ikka sedasi hilpharaka moodi riides olema, mitte ilmale vastavalt, nagu arukale inimesele kohane.
3) üht koma teist on jõutud ikka ära ka juba teha.

Panen siia üles ka ühe kevadpildi, siis seda hea õhtul kokku panna, kui käes mõtlemise aeg, et mis tehtud, mis tegemisel, mis sootuks tegemata (põhjustel: ei viitsi; ei oska; ei jaksa; ei saa, sest vara veel; ei saa, sest hilja juba jne, jne).

Minu Eesti kleepsud

Meie direktor on Harmis toimuva mõttekoja "päälik". Täna tuli ta kooli peotäie autoaknale mõeldud kleepsudega. Neid oli igasuguseid.
Mina võtsin sellised kolm, et eks siis arutame, millise ja kas üldse auto tagaaknale kleebime.
Tegelikult ei ole meil mõtet seda veel niipeagi teha, sest teed on porised ja auto on iga päev selline.... eee..., kuidas seda nüüd öeldagi - noh selline, porihall... Ahjaa! Oli veel ka kleeps tekstiga "Mõtlev inimene roolis" (MIR). Minu südametunnistus ei lubanud seda kleepsu võtta, sest heas korras kõrvalisel teel ma just eriti mõtlev autojuht ei kipu olema.... kahjuks. Püüan ennast kasvatada, aga mis seal salata, vahel vajutab varvas seda parempoolset pedaali natuke liiga palju... :)

Mõnusalt soe kevadpäev

Milline õnn see on, et reedel kõigest neli tundi! Ja tööl ei ole mitte sekunditki kauem kui just vaja. Isegi läpakat ei võta reedeti kaasa, kui just projektorit pole vajadust kasutada.
Nüüd kuulan terrassinurgas päikese käes linnulaulu ja kärbeste suminat ning teen näputööd.

Koju jõudes raiusin natuke jääkamakaid, et päikesekiired pääseksid kiiremini sulatama. Sel nädalavahetusel veel ei saa, kuid järgmisel juba loodan lõunapoolsed murulapid muruluuaga üle käia.
Kasvuhoones praegu ei saa midagi teha - seal on palav nagu saunalaval!

Mõnus äraolemine - tõeline nädalalõppu sobiv lõõgastus!

Aprill ongi käes!

Kas viimast päeva on lõpuks ometi murdnud jonnaka talve kanguse ning kevad on oma õigustesse astunud. Küll need kaks päeva on lund sulatanud!
Täna hommikul tööle sõites nägin kolme sookurge ja kolme kiivitajat!

Hurraa! Lõpuks ometi! Aga kus on lõokesed?
Sellised näevad välja põllud - parajad väikesed järvekesed! Ja selle järvel on isegi jääminek!

Ja praegu aknast välja vaadates saan jälgida, kuidas kuldnokk pesakasti seisukorraga tutvub.

Masendav!

Täna hommikul aknast välja vaadataes oli küll tunne, et keeraks magama, tõmbaks teki üle pea ja ei tõuseks üles enne, kui kevad lõpuks käes on!
On 28. märts ja väljas on tihe lumesadu!!! Üks minu klassi laps sel nädalal küsiski, et kas nüüd tuleb jääaeg... No ega see nii vale mõte ei olnudki! Vägisi kisub sinnapoole, et jääaeg mis jääaeg...

Minu jaoks ei ole lõokese lõõritamine mitte mingi kevade näitaja. On ju olemas nn lõokesetalv...
Sel aastal ei ole meie kandis lõokest kuulda olnudki. Ja kuhu tal jalgu toetada olekski - igal pool paks lumi, mis jälgede järgi vaadates kannab isegi põtra, rääkimata siis inimesest.

Minu jaoks on kevade algus seotud sookurgede kurluutamisega. Übina soo ja Heinassoo ju siin lähedal ja kured jalutavad teinekord suisa üle tee heinamaa peal... Ja igal kevadel on kurgede saabumine jäänud ajavahemikku 20. - 26. märts... Tänavu aga ei mingit jälge kevadest. Masendav! Olen põhimõtteline talve vihkaja ja nüüd on see nuhtlus kestnud juba üle nelja kuu. Vot see on juba talumatu!

E-koolist

See oli just tol päeval, kui meil oli vaja hinded välja panna, aga oh häda - e-kool teatas, et mul parool aegunud (Mis mõtte see aegub/vananeb?). Oli kiire mis hirmus ja eks ma siis vahetasin selle parooli ära.... Siis ühel hetkel - mul projektor üleval ja arvutipilt kenasti tahvlil lastele näha - no hakkame siis vaatama, et mis hinded "palgaks" välja annavad. Aga mida pole, see on parool - olin pikalt ja pidevalt tippinud uue parooli seda varianti, mida e-kool tunnistada ei tahtnud. Jõudsin juba adminile häiret anda, et ta teeks mulle uue, aga siis tuli ikka õnneks see uus parool meelde. No see selleks!

Täna avan e-kooli ja mis ma näen - keegi on usinasti tööd teinud - täiesti uus väljanägemine. No ja hakkasin siis sisse logima ja üllatus-üllatus - parool jälle meelest läinud. Olen ikka täiega vaheaega nautinud ja kooliga seonduva peast pühkinud. Katsetasin jälle - tundus juba täiesti lootusetu olukord olevat ja olin loobumas, kui järsku hakkas loading... inglise keeles! Keskkond, mis on õpetajatele igapäevaselt vajalik! Ja pean ütlema, et mulle see värk kohe üldse ei meeldi! No kohe üldse mitte! Huvitav, kas see jääbki ingliskeelseks ja selliseks kahvatuks? Mitte et ma inglise keelest aru ei saaks (aga osa kolleege tõesti ei saa, nad saksakeelsed) ja silmanägemine nüüd nii halb ka ei ole, et vähe mahedamates toonides kirja ei näeks, aga siiski - norida tahaks ja kohe päris palju...

Kevad! Ta tuleb siiski!

Täna on väga tore kevadine päev olnud. Juba üsna hommikul sain terrassi järjekordselt lumest ja jääst vabaks. Asfaltteed on kenasti kuivad, kuid meil on sõitmine täielik sport - ühe päevaga on paks lumekiht sõiduteel muutunud püdelaks massiks, millest läbi trügimine on päris küsitav ettevõtmine. Igatahes poistele ma üksi järgi ei lähe. Lähme koos, siis on vähemalt keegi, kes vajadusel autot lükkamas on. Vahva oli vaadata, kuidas Kata kadakamäest voolasid piki autode rattarööpaid uhked veerohked jõekesed.

Suurest vaimustusest, et kevad ikka tõesti tuleb, panin ühe sinilillede pildi siia üles.
Ühtlasi on hea mängida, kui vahepeal "vint üle viskab".

Tagasilöök kokkuhoiupoliitikas

Oleme majandussurutisest johtuvalt oma kulud- tulud kriitilise pilguga üle vaadanud, kuid kui ikka midagi peab nihu minema, siis see ka läheb.
Nimelt leidis meie üsna uus pesumasin, et aeg on "peast segi" minna ja nii ta ka tegi - elektroonika ütles üles. Konsulteerides remondimeestega selgus tõsiasi, et garantii kehtib vaid mootorile, mitte aga masina "ajule". Remont + sõidukulud maale tegid kokku sellise summa, et me otsustasime sama raha eest osta parem uue masina. Ja nii ka eile tegime.
Uus masin sai sissejuhatuseks päris mehe moodi tööd teha.

Pikeerimine

Täna, 18. märtsil sain lõpuks paprika ja tomatitaimekesed pikeeritud!
Tomatitaim ise pisike nagu hingepide, aga juba oskab tomati järgi lõhnata.

Ühtlasi tegin ka mõned külvid ära: astrid koolile ja kui juba, siis juba - ka kodused seemned panin mulda.

Majandus tõi just selliseid lilleseemneid, mida tellitud sai, aga üks päevakübaratest - oli vist karvane päevakübar - vot tolle pakendis oli seemneid alla kümne. Kui oli 5 - 6, siis oli juba kõvasti. Tahan neid imeseemneid Marikale ka näidata. Lihtsalt huvi pärast tahaks teada, kui palju nende imeseemnete eest raha tuli välja käia. Kuldseemnete moodi tunduvad kohe kangesti!

Yessssss!

REKK-i kodulehele on ilmunud teade, et 6. klassi kolmas tasemetöö tuleb sel aastal inimeseõpetuses. Suur mure on sellega ühel pool. Kartsin koledasti, et tuleb loodusõpetus.