Vaba reede

Vaba päev küll, aga õues toimetamiseks mingit erilist entusiasmi ma endas küll leida ei suuda. Põhjus suht proosaline: ilm pilves ja noh, ei ütleks, et just ülearu soe...
Käisin väikese tiiru jõe ääres. Eesmärk oli väga konkreetne - otsida üles näsiniine põõsas, sest kummaline küll - ma ei ole seda põõsast tänavu veel õitsemas näinudki.
Ja üllatus, üllatus - kuigi juba mõnda aega on ilm ikka päris kevade moodi olnud, aga ikka veel näsiniin ei õitse! Kummaline! Eelmisel kevad-talvel õitses ta juba veebruaris - endal lumemüts silmile tõmmatud.
Järgnevad pildid on tehtud täna hommikul veerand kümne paiku.
Näsiniin nagu tahaks õitsema hakata, aga millegipärast peab ikka pikalt aru...

Isegi ühe armetu sinilille-hakatise leidsin.

Lastega looduses

Täna oli mõnus päev - kolmanda tunni järel sõitsime Nõiakaevule.
Pilt on tehtud seistes Virulase koopa lael. See koobas on väidetavalt pikim Eestis.

Nõiakaev keeb!

5. aprilli öösel või hommikul on Nõiakaev keema hakanud!

Nõiakaevu uudistajate autosid oli palju, kõik ei mahtunudki Sulu talu parklasse ära.

Jääminek Tuhala mõisa paisjärvel.

Imeilus päev!

Ja kui palju on võimalik sellise ilusa päevaga korda saata! Mehed võtsid maha ürgvana metsiku õunapuu.

Mina kaevasin kasvuhoones ja kastsin vagusid, millesse suvelillede seemned tuleb külvata (peiulilled).

Elupuud sai ka natuke korrale kutsutud - kippus teine na palju kasvuhoone peale vajuma.

Käisime kanuutamas

Täna, 4. aprillil, avasime navigatsiooniperioodi Tuhala jõel. Nägime, et kobras on tõeliselt suure pahandusega hakkama saanud - meie kandi suurima männi on ta ringiratast ära koorinud. Arne arvas, et ega nii suurte vigastuste puhul puu ellu küll ei jää. Pajusid on jõe ääres maa ja ilm, söögu seda. Tema aga sügab hambaid vastu puid, mida ta tegelikult süüa ei tahagi. Seni oleme kopra tegutsemist huviga jälginud, aga see temp ajas küll südame täis ja kohe koledal kombel!

Kobras ise elab siin - umbes 1 km meie juurest ülesvoolu.

Toimetame õues

Lumi on maja ees sulanud, kibelesin kangesti riisuma. Natuke niiskevõitu küll oli, kuid värskem jume on ikka saavutatud. Imestasin isekeskis, et vahtrapuu all riisudes kogunes päris kena hulk käbisid.... Siis vaatasin õunaaias, kuidas puude lõikamine edeneb ning leidsin ühe õunapuu all sellise lüditud käbide hunniku.

Rähnile on käbidest väheks jäänud - isegi õunapuud on ta natuke "tuunida" üritanud.

Tüüpiline kevadine nädalavahetus:
1) nädala sees ilmad ilusad, nädalavahetusel, kui tahad õues toimetada, siis na niruvõitu.
2) õhtul toas jubedad külmavärinad - igal varakevadel korduv ja korduv nähtus, aga see näitab, et õues juba selline soojapoolsem ilm ja eks siis kiputakse ikka sedasi hilpharaka moodi riides olema, mitte ilmale vastavalt, nagu arukale inimesele kohane.
3) üht koma teist on jõutud ikka ära ka juba teha.

Panen siia üles ka ühe kevadpildi, siis seda hea õhtul kokku panna, kui käes mõtlemise aeg, et mis tehtud, mis tegemisel, mis sootuks tegemata (põhjustel: ei viitsi; ei oska; ei jaksa; ei saa, sest vara veel; ei saa, sest hilja juba jne, jne).

Minu Eesti kleepsud

Meie direktor on Harmis toimuva mõttekoja "päälik". Täna tuli ta kooli peotäie autoaknale mõeldud kleepsudega. Neid oli igasuguseid.
Mina võtsin sellised kolm, et eks siis arutame, millise ja kas üldse auto tagaaknale kleebime.
Tegelikult ei ole meil mõtet seda veel niipeagi teha, sest teed on porised ja auto on iga päev selline.... eee..., kuidas seda nüüd öeldagi - noh selline, porihall... Ahjaa! Oli veel ka kleeps tekstiga "Mõtlev inimene roolis" (MIR). Minu südametunnistus ei lubanud seda kleepsu võtta, sest heas korras kõrvalisel teel ma just eriti mõtlev autojuht ei kipu olema.... kahjuks. Püüan ennast kasvatada, aga mis seal salata, vahel vajutab varvas seda parempoolset pedaali natuke liiga palju... :)

Mõnusalt soe kevadpäev

Milline õnn see on, et reedel kõigest neli tundi! Ja tööl ei ole mitte sekunditki kauem kui just vaja. Isegi läpakat ei võta reedeti kaasa, kui just projektorit pole vajadust kasutada.
Nüüd kuulan terrassinurgas päikese käes linnulaulu ja kärbeste suminat ning teen näputööd.

Koju jõudes raiusin natuke jääkamakaid, et päikesekiired pääseksid kiiremini sulatama. Sel nädalavahetusel veel ei saa, kuid järgmisel juba loodan lõunapoolsed murulapid muruluuaga üle käia.
Kasvuhoones praegu ei saa midagi teha - seal on palav nagu saunalaval!

Mõnus äraolemine - tõeline nädalalõppu sobiv lõõgastus!

Aprill ongi käes!

Kas viimast päeva on lõpuks ometi murdnud jonnaka talve kanguse ning kevad on oma õigustesse astunud. Küll need kaks päeva on lund sulatanud!
Täna hommikul tööle sõites nägin kolme sookurge ja kolme kiivitajat!

Hurraa! Lõpuks ometi! Aga kus on lõokesed?
Sellised näevad välja põllud - parajad väikesed järvekesed! Ja selle järvel on isegi jääminek!

Ja praegu aknast välja vaadates saan jälgida, kuidas kuldnokk pesakasti seisukorraga tutvub.

Masendav!

Täna hommikul aknast välja vaadataes oli küll tunne, et keeraks magama, tõmbaks teki üle pea ja ei tõuseks üles enne, kui kevad lõpuks käes on!
On 28. märts ja väljas on tihe lumesadu!!! Üks minu klassi laps sel nädalal küsiski, et kas nüüd tuleb jääaeg... No ega see nii vale mõte ei olnudki! Vägisi kisub sinnapoole, et jääaeg mis jääaeg...

Minu jaoks ei ole lõokese lõõritamine mitte mingi kevade näitaja. On ju olemas nn lõokesetalv...
Sel aastal ei ole meie kandis lõokest kuulda olnudki. Ja kuhu tal jalgu toetada olekski - igal pool paks lumi, mis jälgede järgi vaadates kannab isegi põtra, rääkimata siis inimesest.

Minu jaoks on kevade algus seotud sookurgede kurluutamisega. Übina soo ja Heinassoo ju siin lähedal ja kured jalutavad teinekord suisa üle tee heinamaa peal... Ja igal kevadel on kurgede saabumine jäänud ajavahemikku 20. - 26. märts... Tänavu aga ei mingit jälge kevadest. Masendav! Olen põhimõtteline talve vihkaja ja nüüd on see nuhtlus kestnud juba üle nelja kuu. Vot see on juba talumatu!

E-koolist

See oli just tol päeval, kui meil oli vaja hinded välja panna, aga oh häda - e-kool teatas, et mul parool aegunud (Mis mõtte see aegub/vananeb?). Oli kiire mis hirmus ja eks ma siis vahetasin selle parooli ära.... Siis ühel hetkel - mul projektor üleval ja arvutipilt kenasti tahvlil lastele näha - no hakkame siis vaatama, et mis hinded "palgaks" välja annavad. Aga mida pole, see on parool - olin pikalt ja pidevalt tippinud uue parooli seda varianti, mida e-kool tunnistada ei tahtnud. Jõudsin juba adminile häiret anda, et ta teeks mulle uue, aga siis tuli ikka õnneks see uus parool meelde. No see selleks!

Täna avan e-kooli ja mis ma näen - keegi on usinasti tööd teinud - täiesti uus väljanägemine. No ja hakkasin siis sisse logima ja üllatus-üllatus - parool jälle meelest läinud. Olen ikka täiega vaheaega nautinud ja kooliga seonduva peast pühkinud. Katsetasin jälle - tundus juba täiesti lootusetu olukord olevat ja olin loobumas, kui järsku hakkas loading... inglise keeles! Keskkond, mis on õpetajatele igapäevaselt vajalik! Ja pean ütlema, et mulle see värk kohe üldse ei meeldi! No kohe üldse mitte! Huvitav, kas see jääbki ingliskeelseks ja selliseks kahvatuks? Mitte et ma inglise keelest aru ei saaks (aga osa kolleege tõesti ei saa, nad saksakeelsed) ja silmanägemine nüüd nii halb ka ei ole, et vähe mahedamates toonides kirja ei näeks, aga siiski - norida tahaks ja kohe päris palju...

Kevad! Ta tuleb siiski!

Täna on väga tore kevadine päev olnud. Juba üsna hommikul sain terrassi järjekordselt lumest ja jääst vabaks. Asfaltteed on kenasti kuivad, kuid meil on sõitmine täielik sport - ühe päevaga on paks lumekiht sõiduteel muutunud püdelaks massiks, millest läbi trügimine on päris küsitav ettevõtmine. Igatahes poistele ma üksi järgi ei lähe. Lähme koos, siis on vähemalt keegi, kes vajadusel autot lükkamas on. Vahva oli vaadata, kuidas Kata kadakamäest voolasid piki autode rattarööpaid uhked veerohked jõekesed.

Suurest vaimustusest, et kevad ikka tõesti tuleb, panin ühe sinilillede pildi siia üles.
Ühtlasi on hea mängida, kui vahepeal "vint üle viskab".

Tagasilöök kokkuhoiupoliitikas

Oleme majandussurutisest johtuvalt oma kulud- tulud kriitilise pilguga üle vaadanud, kuid kui ikka midagi peab nihu minema, siis see ka läheb.
Nimelt leidis meie üsna uus pesumasin, et aeg on "peast segi" minna ja nii ta ka tegi - elektroonika ütles üles. Konsulteerides remondimeestega selgus tõsiasi, et garantii kehtib vaid mootorile, mitte aga masina "ajule". Remont + sõidukulud maale tegid kokku sellise summa, et me otsustasime sama raha eest osta parem uue masina. Ja nii ka eile tegime.
Uus masin sai sissejuhatuseks päris mehe moodi tööd teha.

Pikeerimine

Täna, 18. märtsil sain lõpuks paprika ja tomatitaimekesed pikeeritud!
Tomatitaim ise pisike nagu hingepide, aga juba oskab tomati järgi lõhnata.

Ühtlasi tegin ka mõned külvid ära: astrid koolile ja kui juba, siis juba - ka kodused seemned panin mulda.

Majandus tõi just selliseid lilleseemneid, mida tellitud sai, aga üks päevakübaratest - oli vist karvane päevakübar - vot tolle pakendis oli seemneid alla kümne. Kui oli 5 - 6, siis oli juba kõvasti. Tahan neid imeseemneid Marikale ka näidata. Lihtsalt huvi pärast tahaks teada, kui palju nende imeseemnete eest raha tuli välja käia. Kuldseemnete moodi tunduvad kohe kangesti!

Yessssss!

REKK-i kodulehele on ilmunud teade, et 6. klassi kolmas tasemetöö tuleb sel aastal inimeseõpetuses. Suur mure on sellega ühel pool. Kartsin koledasti, et tuleb loodusõpetus.

Tuleb kevad või ei tule?

Täna, 15. märtsil, tundub, et...... ei tule...

100% puhkepäev

Täna ma ei teinud põhimõtteliselt arvutit lahtigi. Alles nüüd, õhtul, vaatasin postkastid üle.
Vaatasin päev läbi Animal Planeti kanalilt, kuidas üks "hull" madusid otsib ja neid pildistab. Ime, et see mees kõigi nende mürgiste elukate seas veel elus on!

Heegeldatud sai ka - nimelt tuleb vankrit parandada talvel ja sellest lähtuvalt vaatasin üle oma suveriideid. Kuna meil on üleriigiline säästurežiim, siis tuleb ju uuendada olemasolevaid ja teha siis nägu, et näe, ongi uus hilp.

Mure turvalisuse pärast

Vägisi kipub pähe mõte, et tuleb hakata poisil Säreveres järel käima. Seni on ta kasutanud koolivenna küüti, kuid iga kord tema autost meie autosse ümber istudes on poiss ohanud, et küll on hea rahuliku juhi kõrval istuda.
See noor liiklushuligaan tavatses talvisel kiilasjääl sõita 130-nega (kui juba 60 km/h oli väikestel kõrvalteedel liig mis liig). Täna tuli poiss ja teatas, et sai püstitatud uus rekord - 170 km/h!!! Poiss ütles, et hoidis kümne küünega kinni igast võimalikust kohast, kust aga autos kinni hoida oli. Vaatas puid ja mõtles, kuidas oleks võimalik ellu jääda selle või selle puu otsa kihutades, kui kiirus selline pöörane.....

Lugesin talle siis sõnad peale, mida ta ise saab enda kaitsmiseks ära teha: turvavöö peab jooksma õigelt kõrguselt ja olema pingutatud. Kindlasti peab olema kuklatugi kõrgeks tõstetud. Ütlesin ka, et võid ju paluda peatuda ja öelda, et sa tõenäolise enesetapjaga mängu kaasa teha ei taha.

Vägisi kipub pähe mõte, et annaks patrullile väikese soovituse teatud kellaajal teatud teel kiirust mõõta. Tõepoolest, mul on hirm!!!

Asjalik pühapäev

Võtsime kätte ja alustasime kevadiste korrastustöödega!
Kasvuhoones oli juba päris mõnus ja soe. Sügisel oli sodi maha jäänud ja nüüd korjasime selle kokku. Üritasin ka natuke peenraid kaevata, et tuhk mulla sisse keerata. Ka õunapuude lõikamisega sai väike hakatus tehtud. Esimesena jäi oksakääride kätte Krügeri tuviõun. Seal sai küll ainult vesivõsusid maha lõigatud, aga asi seegi.

Lõket sai ka tehtud. Naabri- Tarmo helistas ja küsis, mis meil lahti on. Naeris veel, et keerake suits maha, muidu tema arvab, et tulekahju on lahti pääsenud.

Aga ega esimese tõsisema õues töötamise päevaga saa ennast päris ära vaevata! See on nagu päikese võtmisega - ikka tasa ja targu, muidu saab liiast!

Kirjutaks ka vahepeal midagi

Olen viimasel ajal olnud suht laisk oma päeviku sissekannetega. Nojah, aga esiteks: ei ole olnud aega; teiseks: pole nagu suurt midagi toimunud; kolmandaks: varakevadine deprekas on peal ja neljandaks: hmm, ma pean natuke mõtlema.... kokkuvõttes: Laiskus, laiskus, lase lahti!

Eile õhtul sain palju tööd ära teha. Sundisin ennast 5. klassi loodusõpetuse tundi ette valmistama ja PowerPointi tegema. Siis järski ekraani allservas ilmus teade: Margit tervitab! Nii me siis jagasime oma töömuljeid ja kogemusi poole ööni. Samal ajal jõudsin lisaks sellele ühele PowerPointile veel kaks lisaks teha (ühe viiendale, teise kuuendale klassile), no ega ma muidu ei oleks viitsinud küll!

Hommikul üles ärgates oli päike juba suures kõrges! nii lahe! Kevad tuleb mühinal!

Käisime linnas. Majandussurutis lööb hinnad alla - ostsin täna ära kulbi, mida ammu näpu vahel olen veeretanud ja hinnasilti vaadates ikka tagasi pannud. Nüüd sain 10 eeguga! Naerukoht!

Koju jõudes oli päike juba kenasti sulatama hakanud. Tänase päeva lõpuks loodan terrassi nurgas seisvast jääkuhjast lahti saada. Lisaks provotseerisin kevadet: tassisin kasvuhoonest välja aiatoolid. Laud veel ei mahtunud välja, sest ukse taha on suur jäätunud hang :)
Reedel õue peal ringi vaadates leidsin risti-rästi jäljeread. Kassidel käib pulmatrall, ilmselt jänestel ka ning kits magab mõnikord vist suisa kasvuhoone taga.

Aga mõlemad mesitarud on tühjad :( Pered on ära surnud juba sügisel, sest talvesööta on veel praegu palju järel. Kahju küll!