Tuleb kevad või ei tule?

Täna, 15. märtsil, tundub, et...... ei tule...

100% puhkepäev

Täna ma ei teinud põhimõtteliselt arvutit lahtigi. Alles nüüd, õhtul, vaatasin postkastid üle.
Vaatasin päev läbi Animal Planeti kanalilt, kuidas üks "hull" madusid otsib ja neid pildistab. Ime, et see mees kõigi nende mürgiste elukate seas veel elus on!

Heegeldatud sai ka - nimelt tuleb vankrit parandada talvel ja sellest lähtuvalt vaatasin üle oma suveriideid. Kuna meil on üleriigiline säästurežiim, siis tuleb ju uuendada olemasolevaid ja teha siis nägu, et näe, ongi uus hilp.

Mure turvalisuse pärast

Vägisi kipub pähe mõte, et tuleb hakata poisil Säreveres järel käima. Seni on ta kasutanud koolivenna küüti, kuid iga kord tema autost meie autosse ümber istudes on poiss ohanud, et küll on hea rahuliku juhi kõrval istuda.
See noor liiklushuligaan tavatses talvisel kiilasjääl sõita 130-nega (kui juba 60 km/h oli väikestel kõrvalteedel liig mis liig). Täna tuli poiss ja teatas, et sai püstitatud uus rekord - 170 km/h!!! Poiss ütles, et hoidis kümne küünega kinni igast võimalikust kohast, kust aga autos kinni hoida oli. Vaatas puid ja mõtles, kuidas oleks võimalik ellu jääda selle või selle puu otsa kihutades, kui kiirus selline pöörane.....

Lugesin talle siis sõnad peale, mida ta ise saab enda kaitsmiseks ära teha: turvavöö peab jooksma õigelt kõrguselt ja olema pingutatud. Kindlasti peab olema kuklatugi kõrgeks tõstetud. Ütlesin ka, et võid ju paluda peatuda ja öelda, et sa tõenäolise enesetapjaga mängu kaasa teha ei taha.

Vägisi kipub pähe mõte, et annaks patrullile väikese soovituse teatud kellaajal teatud teel kiirust mõõta. Tõepoolest, mul on hirm!!!

Asjalik pühapäev

Võtsime kätte ja alustasime kevadiste korrastustöödega!
Kasvuhoones oli juba päris mõnus ja soe. Sügisel oli sodi maha jäänud ja nüüd korjasime selle kokku. Üritasin ka natuke peenraid kaevata, et tuhk mulla sisse keerata. Ka õunapuude lõikamisega sai väike hakatus tehtud. Esimesena jäi oksakääride kätte Krügeri tuviõun. Seal sai küll ainult vesivõsusid maha lõigatud, aga asi seegi.

Lõket sai ka tehtud. Naabri- Tarmo helistas ja küsis, mis meil lahti on. Naeris veel, et keerake suits maha, muidu tema arvab, et tulekahju on lahti pääsenud.

Aga ega esimese tõsisema õues töötamise päevaga saa ennast päris ära vaevata! See on nagu päikese võtmisega - ikka tasa ja targu, muidu saab liiast!

Kirjutaks ka vahepeal midagi

Olen viimasel ajal olnud suht laisk oma päeviku sissekannetega. Nojah, aga esiteks: ei ole olnud aega; teiseks: pole nagu suurt midagi toimunud; kolmandaks: varakevadine deprekas on peal ja neljandaks: hmm, ma pean natuke mõtlema.... kokkuvõttes: Laiskus, laiskus, lase lahti!

Eile õhtul sain palju tööd ära teha. Sundisin ennast 5. klassi loodusõpetuse tundi ette valmistama ja PowerPointi tegema. Siis järski ekraani allservas ilmus teade: Margit tervitab! Nii me siis jagasime oma töömuljeid ja kogemusi poole ööni. Samal ajal jõudsin lisaks sellele ühele PowerPointile veel kaks lisaks teha (ühe viiendale, teise kuuendale klassile), no ega ma muidu ei oleks viitsinud küll!

Hommikul üles ärgates oli päike juba suures kõrges! nii lahe! Kevad tuleb mühinal!

Käisime linnas. Majandussurutis lööb hinnad alla - ostsin täna ära kulbi, mida ammu näpu vahel olen veeretanud ja hinnasilti vaadates ikka tagasi pannud. Nüüd sain 10 eeguga! Naerukoht!

Koju jõudes oli päike juba kenasti sulatama hakanud. Tänase päeva lõpuks loodan terrassi nurgas seisvast jääkuhjast lahti saada. Lisaks provotseerisin kevadet: tassisin kasvuhoonest välja aiatoolid. Laud veel ei mahtunud välja, sest ukse taha on suur jäätunud hang :)
Reedel õue peal ringi vaadates leidsin risti-rästi jäljeread. Kassidel käib pulmatrall, ilmselt jänestel ka ning kits magab mõnikord vist suisa kasvuhoone taga.

Aga mõlemad mesitarud on tühjad :( Pered on ära surnud juba sügisel, sest talvesööta on veel praegu palju järel. Kahju küll!

Jägala juga veebruari lõpus

Käisime laupäeva hommikul Jägala joal. See on iga kord selline loterii - mitte ei tea, kummale kaldale satume. Seekord siis barakkide poolsel kaldal. Mingi silt oli ka valge värviga (või kriidiga) kritseldatud: "vodopad". Aga ilus oli küll. Mida aga ei saa ilma enda kohta öelda - külm tuul lõõtsus ja sundis õige ruttu autosse varju minema.

Nädal jälle läbi!

Küll on sant tööl käia, kui haigusevimm ikka sees istub. Koolist koju ja kohe magama!
Täna hommikul ärgates avastasin korraga - juba on hämar! Küll on tore, et see vastik pime aeg lõpuks mööda saab!

Kaks vaba päeva ees - ehk saan tervise ka korda!

Nüüd telerist meeste teatesõitu vaatama! Loodan, et meie suusatajad on täna tegijad!

Kena kevadine päev

Täna oli klassis ikka tõeliselt kena ja kevadine ilme - päike säras, lapsed ei tahtnud lampegi põlema panna - olevat vaja elektrit kokku hoida :)

Koju sõites avastasin, et päike on sulatanud tee peal isegi asfaldi välja. Tartu maantee võis isegi päris kuiv olla - ei tea, pole hulgal ajal seal sõitnud.
Nüüd vist algab see varakevade periood, kus öösel küllaltki krõbedad kraadid, aga päeval kraadid kenasti üle nulli.

Homme jälle tööle!

Õnneks on seda töönädalat veel kolm päeva ja reedene päev on ka ütlemata lühike - kõigest neli tundi!

Tänase päeva parim osa oli see, et nägin oma venda presidendi vastuvõtul. Olen mitu aastat imestanud, et teda ei ole seni veel vastuvõtule kutsutud. On ju mu vennas palju ära teinud androloogia arendamise- edendamise osas Eestimaal.

Ja teine hea asi oli veel - suutsin ennast arvutist eemal hoida. Mitte küll 100%-liselt, kuid varasemaga võrreldes siiski. Kuigi kardan, et selles mängis oma rolli ka suht vilets enesetunne.

Kust see tõbi nüüd korjatud sai?

Selle asemel, et nelja vaba päeva täiega nautida, tuleb olla pikali nagu kirjamark. Eilne päev kulus palaviku üles kruttimisele. Tänane hommik algas kohe 38,6 kraadiga. Tore küll! Ja mehel on vaba päev - pidime veel Jägala juga vaatama minema, nüüd minu palavikujama rikkus kõik ära :(

Õnneks oli nii nagu alati - lendva tuli äkki ja läks äkki - kokku nii umbes ööpäevane jama.

Äärepits seelikule

Lemmikseelik vajas veidi värskendamist. Lahenduse leidsin äärepitsi näol.

Valguse võidukäik edeneb

Veebruari alguses oli valge kell viis õhtul. Praegu on valge veel ka pool kuus. Kuu viimastel päevadel võib valget aega arvestada juba kuni kella kuueni. Kell kuus veebruari lõpus veel valge - see tärmin on minu jaoks oluline ammu-ammusest ajast - põhikoolipäevist mäletan, et lugesin raamatut kõhuli voodil pikutades. Muidugi üritasin võimalikult kaua lambituleta hakkama saada. Eks selleks andis võimaluse ka tol ajal olnud väga hea silmanägemine. Nüüd on nägemisega nii ja naa, aga talve vihkan endiselt ja rohkemgi veel kui aastate eest. Eks selles mängib oma rolli ka maal elamine. Linnatüdrukuna olin harjunud, et teed on alati lumest roogitud, tänavalaternad põlevad, bussi- ja rongiliiklus on tihe... Maal elades tee aga kõik ise: roogi lund, kaeva kraavikesi sulavee ära juhtimiseks, valgusta taskulambiga teed ja liigu kas jalgsi või oma autoga - muud valikut meil pole....... Aga varsti tuleb kevad, vaatamata ülemaailmsele kriisisituatsioonile. Päike loojub juba sauna taha! See on hea märk!

Kevade nägu, talve hambad

Hommikul oli 19,6 kraadi külma. Päeva keskel räästad tilguvad ja katuse kaldpind on lumest vaba.
Eilne koolipäev läks väga pikale, sest käisime peale tunde veel ka Jetis. Nüüd olen ka "vigastatud" - käi veel väikeste juntsudega uisutamas. Ühte esimese klassi tüdrukut toetades -talutades juhtus nii, et tüdruk kukkus ja niitis ühtlasi ka mind jalust maha. Püüdsin kukkuda nii, et mina jääksin kukkudes ikka allapoole ja laps saaks vähem haiget. Kuna mul ka mütsi peas ei olnud, siis lõin kukla vastu jääd ära nii, et silmist lõi tuld välja. Magada sain vaid ühe külje peal, sest muhk on suur ja valus :(
Teise prohmaka tegin ise - poisid ärgitasid mind nendega võidu sõitma. No ja eks ma unustasin ära, et uisu otsas need sakid - no ja eks need siis kinnitusid päris kõvasti jäässe ja ninali ma käisingi. Seega - põlv on sinine ja kahtlaselt paistes ...

Täna on täiega mõnulemise päev. Hommikul veidike koristamist ja pesu pesemist (mida aga oma "aktivasse" kirjutada ei saa - seda teeb ju masin). Vaatan aga nii laskesuusatamist kui muidu suusatamist ja muudkui heegeldan. Vana seelik saab uue näo ja "uue hingamise" heegeldatud pitsi abiga.

Rahvaluule elab ja areneb

Rahvalaule, mis ajendatud elust enesest, loovad ärksad inimesed ka kahekümne esimesel sajandil. Üks sellekohane näide on siin!

Lumemuster

Kassid on lumele x-tähe "kirjutanud".

Aastad ei ole vennad

Pilt tehtud täpselt aasta tagasi!

Sama koht, sama aeg, aga aasta hiljem!

Kena päikeseline päev

Täna on taevas esimesed peatselt saabuvale kevadele viitavad tunnismärgid: valged rünkpilved. Selliseid pilvi talvel ei ole! Küll oli mõnus tunne! Päikeseprillid ninale ja kiilasjäisele teele "rallima"! Huvitav, millal saabub see päev, mil saan teha just seda, mida ise tahan, mitte seda, mida pean? Iga jumala päev on mingi kohustus kuklas tiksumas. Ilmselt olen liiga suure suutäie hammustanud, et nüüd alla neelamisega tõsine tegemine on...

Vähe sellest, et loen päevi iga reedeni, siis iga uue palgapäevani, iga veerandi lõpuni.... nüüd loen päevi puhkuseni , vot! Ja puhkuseni on üks päev vähem kui neli kuud!

Sildid ajaveebides

Ühel hetkel avastasin, et teistel on ajaveebides sildid, mul pole. Kust neid saab? Eks ikka Layout aitas! Kipun ikka nende siltide lisamise unustama, aga need on väga vajalikud tähised vajaliku materjali leidmiseks.
Täna tegin 100% korda oma looduse ajaveebi. Küll on ikka suur erinevus kahe aasta veebruarikuudel! Kas täesti kuu aja pärast võin juba õitsevast näsiniinest pilti teha? Praegu tundub see küll ilmvõimatuna!

Aiandusaasta 2009 on alanud!

Parandus! 4. veebruaril oli ikkagi 4. veebruar! (5.) 4. veebruaril külvasin paprikat. Kollase paprika pakis oli seemneid kõvasti alla kümne - näis, mis imetaimed neist kasvavad. Punast paprikat oli natuke rohkem, aga kuna arvuliselt oli seemneid ikka kole vähe, siis külvasin ühte topsi ka Leena käest saadud õunpaprika seemneid. Need küll 2007. aastast, aga tihtipeale need kauem seisnud seemned just tublimad ongi. Kuu teisel dekaadil panen ka tomatiseemned kasvama.

Küünlakuus külmad kanged...

...nii teab rääkida vanarahva tarkus. Eks ta oli jah! Kell 8 oli -17, 8 kraadi, kell 9 juba -19, 6 kraadi. Auto sai ööseks sisse pakitud, hommikul panin mootori soojenema. Käima läks pisikese mõtlemise peale, aga käigukang oli kohe täiesti kange. Kakskümmend minutit soojenes ja kui tuli aeg sõitu minna, siis oli kõik kombes. Tallinna väravas näitas -14 kraadi, kuid sinna lisandus lõikav meretuul.

Ülemistes on tohutud allahindlused (isegi kuni 75%) - küll oskasid minu saapad õigel ajal töölepingu üles öelda - nüüd ostsin peaaegu olematu hinnaga uued, mis poiste hinnangul on ühed vinged "tibisaapad" :D

Lubasin endale aasta alguses, et sel aastal olen jälle hoolas aiapidaja. Vaatasin siis "Koduekstrast" seemneid. Ole lahke - paprikat polnudki ja tomatit oli ka kõigest ühte sorti. Ilmselt kehtib taas reegel, et kui midagi vajad, siis mine ikka Kosele. Paprika tahab tomatiga võrreldes märksa varasemat külvamist.
Niipaljukest on siis aianduse hakatust tehtud!