Alpiaed ehk kiviktaimla

Imepeenar elab uue ärkamise ettevalmistuste tähe all. Juba eelmisel suvel üritasin ala läbi kaevata, kuid maa oli märg ja taimed tugevad - no ei saanud labidatki igal pool maasse. Tänavu on teist kuud täielik põud ja muld pudiseb vabatahtlikult juurte ümbert ära.

Alale on ring peale tehtud. Nüüd on vaja mõelda, mis ja kuidas. Pole meil ju kruusagi. Kui kivide asetuse paika saab, on aega taimi otsima hakata.

2018. aasta suve põhiprojekti võimalik taimede loetelu.

Calmia.ee lehel on väga asjalik artikkel alpiaia rajamisest.
http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm
Kogu artiklit kopeerima ei hakanud. Panen kirja vaid seal välja toodud võimaliku taimede loetelu

	Achillea sp.	raudrohi (mitmed liigid ja sordid)
**	Adonis sp.	adoonis (mitmed liigid)
*	Aethionema sp.	kivikress (mitmed liigid)
*	Alyssum sp.	kilbirohi (mitmed liigid)
#	Androsace sp.	nõmmkann (mitmed liigid)
	Antennaria dioica	harilik kassikäpp
	Aquilegia flabellata var. pumila	jaapani kurekell
	Arabis ferdinandi-coburgi "Variegata"	tähtkarvane hanerohi "Variegata"
	Artemisia schmidtiana "Nana"	Schmidti puju "Nana"
	Aster alpinus	alpi aster
	Azorella trifurcata	harkjas asorell
*	Aubrieta sp.	aubrieeta (mitmed liigid ja sordid)
#	Campanula cochleariifolia	pisikellukas
**	Cyclamen coum	ümaralehine alpikann
#	Dianthus alpinus	alpi nelk
**	Dianthus deltoides	nurmnelk
	Dodecatheon sp.	jumalatelill (mitmed liigid ja sordid)???
	Draba sp.	kevadik (mitmed liigid)
	Dryas octopetala	harilik drüüas
#	Erinus alpinus	alpi eriinus
**	Genista sagittalis	tiivuline leetpõõsas
	Gentiana sp.	emajuur (mitmed liigid)
*	Geranium napuligerum	naerilaadne kurereha
#	Geranium sanguineum	verev kurereha
#	Globularia cordifolia	südajas keraslill
* **	Gypsophila repens	roomav kipslill????
	Iberis sp.	ibeeris (mitmed liigid ja sordid)
*	Leontopodium alpinum	alpi jänesekäpp (eedelveiss)
#	Lewisia sp.	leviisia (mitmed liigid ja sordid)
	Phlox subulata	nõeljalehine e. padjand-leeklill
	Plantago nivalis	hõbe-teeleht
	Primula auricula	kõrvikpriimula
	Pulsatilla sp.	karukell (mitmed liigid ja sordid)
** #	Ramonda myconi	pürenee ramonda
	Sedum sp.	kukehari (mitmed liigid ja sordid)
*	Sempervivum sp.	mägisibul (mitmed liigid ja sordid)
	Silene acaulis	varretu põisrohi
	Silene schafta	Schafti põisrohi
*	Thymus sp.	liivatee (mitmed liigid ja sordid)
	Trillium sp.	kolmiklill (mitmed liigid)
**	Waldsteinia ternata	siberi valdsteinia (Olemas)
	Veronica spicata	kassisaba
	Vitaliana primuliflora

*	taluvad aluselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale)
**	on nõus kasvama varjulisemas kohas
#	eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes)

Katsetame, õpime vigadest, katsetame uuesti

Rootsi tee servas on pikka aega olnud "ei miski maa". No ei oska temaga miskit peale hakata. Tassisin sinna lohku küll olmejäätmeid, taimede pealseid, küll umbrohtu (mis oli suur viga). Lõpuks katsin jupikese sellest alast musta kilega ja jätsin kaheks aastaks seisma. Samal ajal jätkus ülejäänud lohu täitmine.
Ühel päeval võtsin katte maha. Jäätmetest oli saanud ilus must muld. Kaevasin ala läbi ja olin asjaga suhteliselt rahul - vähe oli juurumbrohtusid, aga neid oli. 
Lõpuks hakkasin Kuurirõdu peenrast hiigelsuuri siberi iiriste puhmaid jagama. Miski muu vahend peale kirve nende juurepuhmast jagu ei saanud.

Aga umbrohud ei maganud. Lõpuks oli ala jälle nagu ei-tea-mis söödimaa.
1. juunil võtsin asja käsile. Puhastasin iiriste vahed umbrohtudest, "unustasin" kastmise tundideks sellele alale. Lõpuks katsin ala vanade ajakirjade ja ajalehtedega. Peale multsiks sai mitu talve lagunenud hobusesõnnik 80% saepuru sisaldusega. Vähemalt on pilt puhas.

Mõned pildid ka. Korrastatud ala lõpetab väga suureks kasvanud kikkapuu.

Juba on esimesed õied avanenud ning õiepungasid on oi kui palju.

Korrastatud ala lõpeb kividega.

Sellele pildile jäi ka jupike "hullumajast", mis jääb oma aega ootama.

Ja ongi käes juunikuu!

Ööl vastu 1. juunit oli öökülma häire. Õnneks miinustesse temperatuur ikka ei kukkunud, aga väga ääre peal oli küll. Kasvuhoonetes olid elektriradikad, kurgid, kõrvitsad, õuetomatid kinni kaetud. Elasid üle selle öö.
Varahommikul tegin aias väikese jalutuskäigu. Kevadised õitsejad on lõpetanud, isegi preeriaküünlad on juba õitsenud. Jääb üle oodata uut lainet: pojenge, päevaliiliaid, lupiine, martagone. Ka iirised on varsti õitsemist alustamas.
Keldri lõunatiiva kolm uustulnukat on täies õieehtes ja küll nad on kasvus kõvasti kosunud.

 

Pojengihekk on küll maja seina lähedal ja vastu lõunapäikest, aga esimene julge hakkab alles nüüd värvi näitama.

Iirised on õitseajaks valmis.

Esimene päevaliilia õis!

Metsvitsad on pikkust visanud, aga õitsemiseni läheb veel aega.

Kastmise hõlbustamiseks

Noorema poja projekt, mille eesmärgiks on vee varumine kastekannuga või kasvõi lühema voolikuga kastmiseks. Sihtgrupiks on köögiviljamaa peenrad.

Võitlusest naadiga

On meil üks vana-vana istutusala, Kuurirõdu peenar. Kuur on ehitatud vana lauda vundamendi peale ja suur osa peenrast on saanud omale naabriks laudataguse, mille kohta käib ütlemine: "Lauda taha, kuul pähe ja nõgestesse... " Vot nõgestega on meil kehvasti, aga selle asemel on naati, palju naati. Ja seesinane naat arvab heaks oma asuala laiendada ka Kuurirõdu peenrasse.

Aastaid tagasi rohisin ma seda ala mitu päeva ja vedasin minema mitu kärutäit umbrohtu (eks taimed olid ka väikesed ja umbrohul laiamiseks rohkesti ruumi). See oli aeg, kus vihkasin seda peenart ja ähvardasin ta "nulliga" maha võtta ning asemele muru külvata....

Aga peenar on alles tänaseni. Nagu ka naadid selles.

Kuidas siis võidelda naadiga? Ühel suvel tegin katse. Ostsin turvast ning katsin pool istutusalast sellega, pool jäi tavaline betoonilaadne savimuld. Katse tulemused ei lasknud end kaua oodata - seal, kus oli turvas, kaksasin naadil turjast kinni ning tõmbasin risoomi välja. Jooksis kui neljakümne numbri niit. Seal, kus turvast polnud, sain kätte vaid laadi maapealse osa.

Savimullal on aga paha komme "nahka pista" nii kompost, turvas kui kasvõi sõnnik. Ta kohe on sellise hea isuga... Nii tegi ta selle turbaga ka. Meil on aga pool koormat hobusesõnnikut, mis küll sisaldab saepuru ja saelaaste kaugelt rohkem kui sõnnikut, aga ikkagi kannatab kasutada. Või siis just tänu sellele. Mis muud kui tassisin seda saepuru-hobukaka segu peenrasse multsiks.

Täna vaatasin, et mitu aastat kestnud naadi kiusamine on andnud tulemusi. Naat on kadunud? Oh ei! Teda on, aga tunduvalt vähem. Tema lehed on märksa väiksemad ning õisikut hakkab moodustama juba väga madala varre otsa (sest mine sa tea, kui pikalt elupäevi antakse). Ühtlasi on taimestu ka juba suur ja peenras on raske leida vaba pinda, kuhu astuda. Võitlus naadiga jätkub... :)

Hobukastani tited

Lehehunnikus on enamasti hall ja igav värvitoon valitsemas, kuid aeg-ajalt sirutub mõni roheline taimeke uudishimulikult päikese kätte.

Juba mõnda aega tagasi koukisin välja ühe kastanitite ning panin potti kasvama. ta on nüüdseks tubli ja ilusate tumeroheliste lehekestega. (See kõige väiksem ja tumedam taim).
Teised üheksa potistasin täna õhtupoolikul.

Vaatame, kas kasvavad ja kas saame nad tulevikus sobivale kohale maha istutada.

Ring ümber pumbamaja

Pumbamaja nõlvapeenar on täis kasvanud. Päikest paistab siia vaid tükati-lapati. Seepärast on roomava akakapsa õitsemine padjandites erinev. Peamise ilu annab sellele alale roomav metsvits, aga tema õitsemiseni kulub veel aega. Alles ta jõudis end roheliseks sättida.

Roomavale metsvitsale siin meeldib. Aina pean ala laiendama, et ta lausa murusse ei kasvaks.

Kurereha naudib ka oma kasvukohta. kasvab mis mühiseb.

Roomav akakapsas on õitsemise ajal vägagi ilus.

Õuele saabudes on see nurgake esimene, mis silma alla jääb.

Minu lemmik - metspipar!

Reku kõnnib minuga kaasa ja püüab end võimalusel ka pildile sättida.