Meie tragi ja nutikas Reku

Reku on juba terve nädala meie pereliige olnud. Iga päev õpib vahva kuts uusi oskusi ja muidugi ka tempe.

Oma pesas magamine pole enam teema. palju mõnusam on voodis põõnata.

Õues jälgi ajamas.

Kasvanud on ta ka kohe kindlasti.

21. oktoober. -5 kraadi ja härmatis

Auto esiklaas on paksus jääs.

Särav päevakübar on üks ütlemata tänuväärne sügisel õitseja lilleke.

Tuhkurenelas "Gerfsheim"

Kaunis kukehari on võimas ja lopsakas.

Petersell

Küüniotsa peenra kaunitarid

                                     

Muru niitmine sai ilmselgeltliiga vara ära lõpetatud.

                                    

20. oktoober - esimene tõsisem öökülm

Suvelilledega on nüüd küll asi ühel pool. Õistubakas meil õitsema ei läinudki.

Kressidest on suisa kahju -nii palju ilusaid õisi jäi maha.

Hostade lehti ei raatsi maha lõigata. Nad on nii ilusad ja säravkollased.

Metsatalu sügisidüll.

Vaarikas "Polka" viljad jäid suures osas küpsemata.

Ka astilbed on tänavu vahvate murtud toonides kollased, beežid.

Vanas pargis on hetkel lehised need kõige värviküllasemad.

Ilupilte seenemetsast

Seenesaak jättis paremat soovida

Kõik seenesõbrad muudkui kilkasid, et tänavu on ülihea seeneaasta.meite kandis jättis seenerikkus ikka kõvasti paremat soovida.

Noh, natuke ju ikka saime. Kuuseriisikad sügavkülma, võiseened marinaadi. Seeneseljanka jääb sel talvel kahjuks söömata.

Õunu nagu muda

Paljud kurdavad, et 2017. aasta sügis on väga õunavaene. Meie seda kinnitada ei saa. Olid puud lookaseelmisel sügisel, on nad seda ka tänavu. Lisaks üks puu, mis mullu puhkas.

Eelmisel aastal läksime kaasa mahla kilekottidesse villimise moega. Ei tea, mis valesti läks, aga hukka need kilepakid läksid. Samas 3-liitristes purkides mahl ideaalne. Pastöriseeritud samal viisil.

Seepärast tänavu me kilepakenditele ei panustanud. Teades, et küsija suu peale ei lööda, andsime kõikvõimsas Facebookis teada, et sooviksime purke, kui kellelgi nad jalus peaks olema ning ise enam hoidiseid ei tee. Aitäh lahketele jagajatele!

Tänavune mahlategu on kõigi aegade rekord - tervelt 318 liitrit.

Osa esimese mahlateo õuntest.

 Osa teise mahlateo õuntest.

Kolmas mahlategu jäi oktoobrisse,mil ilm juba jahe oli. kolisime purustamise tuulekotta ning pressimise kööki.

Meitel on kutsikas!

Ma olen kui Väikevend, ma sain sünnipäeval kutsika. Miniatuurse. Sündinud 5. septembril 2017.Ema jackrussel, isa väidetavalt kääbuspuudel.

Nime valimisega läks suisa paar päeva. Ei kõlvanud ei üks, ei teine. Lõpuks ütles mees, et kui ükski nimi ei sobi, eks võtame siis midagi Piiblist. Näiteks Gregorius. (Ma küll pole päris kindel, kas Gregorius oli Piiblitegelane). Et nimi oleks suupärasem, sai Gregoriusest  REKU:

Orkaan Ophelia, Sahara kõrb ning Portugal

Sel sügisel on Atlandi ookeani orkaanid eriti äkilised ja keevalised ning üks nendest, Ophelia, trügis kohe õige kaugele põhja suunas. Ju ta sooja Golfi hoovuse harjal purjetas. Paar viimast päeva olid rasked eriti Iirimaale.Õnneks mu Dublinis elav sõber pääses vaid 5-tunnise elektrikatkestusega ning puid tema kodu ümber maha ei murtud.

Aga Ophelia ei piirdunud vaid Briti saartega, ta liikus isegi veidi ida poole. Nii saabuski tänane päev, mis on minu elu kõige pimedam. Kesk päeva oli pime kui õhtul. Ilma elektrivalguseta ei näinud toas midgi teha.

CNN ja BBC valgustasid pimeduse tagamaid. Nimelt kandis Ophelia oma pilvedes ka Sahara kõrbe liiva ja tolmu ning tõi üles põhja suunas ka Portugali maastikupõlengute suitsu. Selle tagajärjel nägid pilvitu taevaga õnnistatud inimesed tavatust märksa tumedamat, suisa oranži päikest. Teadupärast on oranž tumedam kui helekollane ning eks seepärast siis selline pimedus. Pluss see liiv ja suits ka takkapihta.

Selline kummaline ilm siis.

Pildid on hommikused, kui ilm veel päris pime polnudki.

See pilt on tehtud erakordsest kollasest valgusest, mis enne pimeduse saabumist end imetleda laskis. Pildile loomulikult ei jäänud õigeid värve.

Tänane vihmavesi oli selline. Scary!

Veel on aias õisi - pildipostitus