Metsaaed

laupäev, 2. jaanuar 2010

Jalutuskäik kodukülas

Panime Potsu rihma otsa ja läksime jalutama. Ega kaugele minna ei jõudnud - külm oli.
Lumme uppunud õu ootab kevadet ja sinna juurde kuuluvat sagimist. Või tegelikult ootan ikka mina seda kevadet?

Takjad külatee ääres on uhked valged mütsid pähe saanud.

Meie jalutuskäik lõppes sillal. Paisjärv on jääs ja lume all, tammi all on vesi endiselt lahti.

Jõuluoks kamina kõrval hakkab lehte minema. Mul kohe hea ettekääne, et kulinad kokku korjata :)

Kulinad kokku korjatud. Jälgime oksa kenasti roheliseks minekut ja laseme kevade südamesse (vähemasti ootuse).

NB! Mõnus tähelepanek! Tubaste toimetuste juures panin lambi põlema alles kell 15.50. Asi edeneb!

Aga õues aina sajab ja sajab...

Veel viimased jõuluteemalised asjakesed

Nägin teise käe poes ühte jõululinikut. Keerasin seda käes ikka ühte- ja teistpidi, kuni jõudin selgusele, et sellest võiks midagi saada.

Sai selline kotike.

Sobib nii käsitöötarvete kotiks kui ka kingikotiks. Paberist kingikotid on ilusad küll, aga ülearu kallid. Praegusel ajal tuleb nuputada midagi, mis nii kulukas poleks. Juba mõnda aega on vaevanud mõte, kuidas ära kasutada selliseid koeratoidupurke.

Mõte keris ja keris edasi ning miski idee hakkas ilmet võtma. See proovitöö on nüüd veel jõulutemaatikasse. Mõeldud omamoodi pakendiks kingitusele. Loomulikult saaks ja tuleks teha ka päkapiku nägu kavalate silmadega ning võib-olla isegi üks väike turritav habe. Proovitööd ei hakanud üle pingutama.

Nüüd ma vähemasti tean, et nende plekkpurkidega saan veel midagi teha, mille plaan hakkab vaikselt looma. Kui plaanist ka asja saab, ilmub siia ka sellekohane foto. Aga millal see sünnib, seda ei tea ette keegi. Kõige vähem ma ise.

reede, 1. jaanuar 2010

Õhtust hommikusse, vanast aastast uude aastasse

Õhtul õue minnes tundus sedamoodi, et keegi on oma masina külateele risti keeranud ning autotuled meie õue peale suunanud - nii valge oli õues.

Läksin heki taha sissesõiduteele vaatama, kes või mis see valgusallikas on. Suur ja hele kuu kõhutas keset taevast!

Vana aasta õhtul oli meie kandis -8 kraadi ja tuulevaikne. Linnas mere ääres oli tihe lumesadu koos kohatiste tuisuvihuritega.

Varahommikuks meil -18 kraadi ja selge. Meie töölt tulnu vaatas arvustavalt ringi ning teatas: "Teil, tühjadel, pole siin lund ega midagi! Tallinn upub lumme sõna tõsises mõttes." Vot siis! Ja mina arvasin, et meil on lund rohkem kui rubla eest.

Tere hommikust, uus aasta!

Head uut aastat!

Jälle on saabunud aasta uus,
olgu ta seekord paremast puust,
olgu ta teguderohke ja tore,
rõõmude varju jäägu kõik mured!

neljapäev, 31. detsember 2009

(Lumme)uppuja päästmine on uppuja enda asi

No ei jaksanud ma eile õhtul pilkases pimeduses kogu pikka sissesõiduteed lahti rookida.
Varahommikul olime hädas! Oleks mina roolis olnud, siis sinna hange otsa ma jäänud oleksingi. Kuni lumi ära oleks sulanud, ilmselt.
Meil ei ole just kõige madalama põhjaga auto, aga lund lükkas ikkagi enda ees kui sahaga.
Keldri juures algas jama. Edasi saime liikuda ikka meeterhaaval. Ikka nii: natuke edasi, kuni takistus nii suur, et auto kinni jäi. Siis tagurdada ja uuesti meetrike edasi rammida. Auto lükkamisest siiski pääsesin. Ei aita siin kolkas miski muu - tuleb aga jälle üks lumelabidatest autosse panna. Ja oi, küll oli kange tahtmine valda helistada ja küsida, kas neil seal korda on või pole üldse.
Eelmisel talvel sõitis lumesahaga traktor 1 (loe: ühe) korra meie sissesõiduteed mööda alla.
Aga mis kasu sellest helistamisest olekski! Ma isegi ei teaks, kellele sel puhul helistada tuleks. Ja karedetavasti oleks ka vastus ette teada. Noh, et küll tullakse, kui sinnakanti jõutakse ehk teisisõnu: uppuja päästmine on uppuja enda asi. Talvises versioonis toimub uppumine lumme.

Head vana aasta lõppu, talvevihkajatest Eestimaa külaelanikud!

Ja veel paar pilti tegelikult muinasjutuliselt ilusast talvest täna, 31. detsembril. Niisugust kena lumist maastikku ei kohta just sageli. Preagu on kell 14.20 ja aknast välja vaadates tuleb tõdeda, et jälle sajab. Sajab sellist rahulikku külma-ilma-lund. Ja kasvuhoone katuseviilu taga on veel ka päikese kuma näha. Ilus ilm!

Kui nüüd tõsiselt mõelda oma piltide üle, siis ilmneb, et mul on kaks lemmikkohta, kus pildistatud saab. Üks koht on välisukse ees trepil ja teine on jõe ääres tammi kõrval. Aga nii ongi hea võrrelda maastiku muutumist aastaaegade lõikes.

kolmapäev, 30. detsember 2009

Sajab, sajab lund

Õhtupimeduses oli näha tee peal traktoritulesid. Ju siis lükatakse lund. Seda oli liiast loota, et sissesõiduteele ka keeratakse. Nii läksingi tee otsa lahti lükkama. Kui nüüd lumesadu ööseks lakkaks, siis oleks lootust hommikul autoga välja pääseda. Kui aga samamoodi edasi sajab, siis on asi natuke komplitseeritum.
Vanem poiss on natuke tõbisevõitu. Teine kergelt tõbine läheb homme varahommikul tööle.
Esmakordselt tähistame uue aasta saabumist 1. jaanuaril. Poistele teen aasta viimaseks päevaks küll ka midagi natuke teistmoodi toitu, aga see pole ikka see. Noh, ongi päev läbi aega telekat vahtida!