Enne ja nüüd

Vana välisuks on meid teeninud peaaegu kogu meie Tuhalas elatud aja. No ikka palju-palju aastaid. Kuna Klaasimeistrist õnnestus hankida üks kitsuke klaaspakett (pidavat teisel mingid pisidefektid olema), siis hakkas mõte idanema....

Ja nii me maja uue ukse saigi.
Enne .....

 ja nüüd.

Labidaga lahingusse vol 4

Küll oli täna mõnus suveilm! Super! Super! Heinassoo sookured kolmekesi lendamas üle pea ja vaiksel häälel tervitamas, metskitsed üle tee põllul odrateri otsimas, rästad vahtra latvades arvamusfestivali pidamas (nagu Ave armastab öelda), rähn vahtra otsas sepikojas toimetamas, pääsukesed õue kohal lendamas. Ja liblikad, need liblikad! ilus suvi on!

Kui eile sai üsna väheke kaevatud, siis täna sain suurema maalapi korda. Oh, aga pilte tehes selgus, et kaevatud on ikka endiselt ülivähe. Oh heldus küll!

Jõudsin ülikõva ja paakunud maani. Juba labidalehe maa sisse saamine oli omaette kangelastegu. Eks seepärast see jõudlus nii vähene oligi. Aga midagi ikka juba tehtud on.

Rääkisin noortele meestele, et ma teen selle kõige hullema kaevamise ära ja et maa läheb sügise jooksul bveel kindlasti umbrohust roheliseks. Pakkusin välja, et nad siis hilissügisel kaevavad ise selle maalapi teist korda läbi või.... ostavad mullafreesi.... nad lubasid freesi asjus nõu pidada... :)

Labidaga lahingusse vol 3

Täna peame püha - tarkusepäeva. No ei edene kaevamine. Kohe üldse ei edene. Kui ikka hommikul ärgata peavaluga, siis õiget töölooma ikka ei saa.
Natuke sai ikka tehtud. Ja oi, kui palju tööd on veel ees! Suurele hulgale eesootavale tööle vaatamata on mul juba pärsi optimistlik tunne, et tuleval kevadel paneme jälle kartuli maha, nagu nipsti!

Likvideerisin eilse "sea songermaa" kurvid ja käänud.

 Ühtlasi sain parema vaate ka toa aknast. Nüüd ikka paistab, et õues on natukene toimetatud.

Tere, sügiskuu, september!

Ametlikult suvi veel kestab, ilm on soe, kuid septembriga algab minu jaoks siiski sügis. On ju looduski omale sügisvärvides lehti ümber sättimas.
Tõmmu kurereha. No kas pole imeilus sügisene lehevärv!

Kikkapuu hakkab ilusaks roosaks muutuma.

 Kivikangru kaunis roheline jume on tagasi. Aitäh, vihmake!

 Kurekella puhmas jõe kaldal.

Vesikanep.

 Kes tema on, pole aimu, aga lehed on ilusad küll.

 Kollane võhumõõk on põuaga kõrgele kaldaveerele jäänud.

 Vahtrad on juba vägagi sügise nägu.

Vaarikate teine tulemine

Suvi oli ülimalt põuane ja marjasaak jäi suhteliselt kesiseks.

Kas hilist "Polka" vaarikat aitasid hiljutised vihmahood või ta ongi selline sitke sell, aga marju annab korjata ilmselt veel pikalt. Sügis loodetavasti tuleb pikk ja soe ja marjad jõuavad valmida.

Kui seni olin peotäite kaupa korjanud ning mammud vanaemale viinud, siis täna läks esimene karbitäis sügavkülma. Talvel tahaks ju Brita kooki teha. eks ole. :)

Seenehooajale on start antud

Eelmisel sügisel saime suure üllatuse osaliseks, kui avastasime, et kuuseistanduse teenindusrajal kasvas hulgaliselt kuuseriisikaid. Kahjuks jäime tookord lootusetult hiljaks - üle olid kasvanud.

Seekord otsustasime, et hakkame iga paari päeva järel pistelist kontrolli tegema. Nii saigi esimene reid eile, 31. augustil tehtud. Saagiks pisikesed haavapuravikud ning kaseriisikad.

Kuna hammas verel, siis oli ju kohe tarvis ka metsa kiigata. Metsas oli aga totaalne seenepõud. Ilmselt ikka vara veel tänavuse põua tõttu.
Mets ise on aga juba kangesti seda nägu, et varsti-varsti tasub tagasi minna.