Sügisvärve ja head energiat ammutamas Raba talus Mahtra mail.

Terje alustas aia kujundamisega 17 aastat tagasi. Selles eas, mille mina olen omale tärminiks seadnud, et kõik peab siis valmis olema ning mulle jääb vaid aia nautimine ning õksikute umbrohututtide välja noppimine. Terje pani asjale teise pilguga vaatama.
Aed on rajatud põhimõtteliselt lageda põllu peale. Majas oli Mahtra sõja allikatele toetudes olnud Raba kõrts. Sellest siis ka hoburiistad aiakujunduses ning kaks lasipuud aiaosade liigendamiseks.
Nüüd tuleb palju pilte!

Kõrrelised ja õnnepisarad

Kui kiviaed-astang sai valmis, kaevasin aiapoolsesse (sellesse kõrgema pinnasega külge) kitsa ala mätastest lagedaks. Plaaniga sinna kõrrelised istutada.

Käisime suvel Terje aias vaatamas, kas tal ehk on mingeid kõrsi, kes vähe noorendamist vajaksid. Terje soovitas septembris tagasi tulla.

Nii me ka tegime. Võtsime kampa hea sõbra, Pae talu perenaise ning läksime positiivseid elamusi ammutama.

Raba talu aed lummab. Lihtsalt lummab. See haarab nii endasse, et unustad kõik muu ümbritseva. Ma olen seal aias käinud varakevadel, suvel ja nüüd ka sügisel. Ilu, lummavat ilu on seal alati!

Tänu Terjele on meil nüüd aia hästi tuulises osas, kiviaia veeres 26 kõrreliste puhmakest. Aitäh, armas inimene!

22,5 meetrit kõrsi! :)

Ma olen nii-nii õnnelik, et pisarad tulevad silma, kui neid tormituules heljuvaid taimi vaatan. Kevadel hakkan aias jalutama selle mõttega, et leida veel erinevatele kõrrelistele sobivaid istutuskohti. No mõni hiina siidpööris võiks ju ometi olla! :)

Projekt "Paneelid peitu!"

Alustasin järgmise hooaja suurprojekti ettevalmistustöödega. Kaevan paneelide ümbruse nõgestest ja muust kraamist puhtaks, et silme ette tekiks visioon ja ühtlasi, et oleks kevad-suvel lihtsam toimetada. Paneelikuhi on vanal lamba karrjamaa, seega üsna eemal aia keskosast. Tahame need koledad paneelid ära peita. Selleks on üks mõte, et tõmbame paneelide ümber tugeva võrgu, mida kasutatakse kiviaedade tegemiseks. Võrgu taha paneks kivid kuni paneeli ülaservani.
Mida aga teha edasi?
Palun nõu, kuidas seda pinda toredasti ära kasutada.
Tingimused:
a) meil on Metsaaed, seega looduslähedus on prioriteediks b) peaaegu null-eelarve, seega opereerida tuleks oma talu maadel olemasoleva materjaliga
c) rasketehnikat meie käsutuses pole.
On juba kaks võimalikku versiooni:
1) paneelide pealne katta mingi mullalaadsega ning sinna kasvama kas tavaline kollane pisike kukehari või aed-liivatee
2) teha paneelide peale nn aiavaatlus-platvorm, kus on sile põrand, mõnusad lebotoolid ning ehk ka üks pisike laud.
Kas oleks veel võimalikke variante? Mitu pead on ikka mitu pead.

Paneelide ümber tuleb ilmselt järjekordne istutusala....

 Siin on nüüd näha paneelivirna pinna suurus.

 Siin on üks isehakanud vahtrapuu. Mis temast saab, on veel otsustamata.

 Paneelide ümber tekkiv istutusala läheb sujuvalt üle köögivilja- ja kartulimaaks.

 Paneeliprojekti lähim naaber lõunakaares on kiviaed-astang. Tolle serva tulevad kõrrelised. Pealt on kiviaed taimestatud kiviktaimla padjandtaimedega.

 Veel naabritest: Kiviaia taga on siberi iiriste ala ning kaugemalt paistab killuke projektist "Eesti 100".

Suvi 2018 hakkab lõppema

Täna öösel sadas kohinal ning tuul lõõtsus maja ümber hoopis süngema tonaalsusega kui ta seda suviti teinud on. Kisub väga sedamoodi, et suvi hakkab otsi kokku tõmbama ning sügisele ruumi tegema.

Oli ülimalt ilus suvi. Nii pikka ja päikeselist suve nagu ei mäletagi. Sisuliselt algas suvesoojus maikuu algusega ning kestis septembri esimese dekaadi lõpuni. Kui varem tundusid "Curly strings`i" laulusõnad teiseks juuniks pruuniks saamise kohta ulmena, siis tänavu oli see reaalselt võimalik.
 
Nii tegusat ja edukat suve pole varem olnud. Väga palju aastaid ootel seisnud projekte said teoks tehtud! Aial hakkab juba enam-vähem valmis, terviklik visioon tekkima. Oh ei, meie aed on kaugel igasugustest aiakujunduse reeglitest, aga ta on meie välja mõeldud ja meie endi loodud ning sobib meile. Eelkõige sobib ta loodusesse. Siin ei ole liigset steriilsust ega kalleid materjale. On oma talu piires kättesaadavast materjalist loodud.
 
Põuane ilm sundis palju kastma. Peremees oli selle tööga eriti kohusetundlik ja taimed elasid põua üle.
 
Viimase välitööna on menetluses projekt "Eesti 100", mis aga lõppviimistluse saavutab alles järgmisel hooajal.
Lootust on, et sügis tuleb samuti soojapoolne ning päikest ja erksaid sügisvärve saame pikalt nautida.
Oh, tuleks järgmine suvi sama soe ja päikeseline!
Selle suve suurprojektid: