Kõrrelised ja õnnepisarad

Kui kiviaed-astang sai valmis, kaevasin aiapoolsesse (sellesse kõrgema pinnasega külge) kitsa ala mätastest lagedaks. Plaaniga sinna kõrrelised istutada.

Käisime suvel Terje aias vaatamas, kas tal ehk on mingeid kõrsi, kes vähe noorendamist vajaksid. Terje soovitas septembris tagasi tulla.

Nii me ka tegime. Võtsime kampa hea sõbra, Pae talu perenaise ning läksime positiivseid elamusi ammutama.

Raba talu aed lummab. Lihtsalt lummab. See haarab nii endasse, et unustad kõik muu ümbritseva. Ma olen seal aias käinud varakevadel, suvel ja nüüd ka sügisel. Ilu, lummavat ilu on seal alati!

Tänu Terjele on meil nüüd aia hästi tuulises osas, kiviaia veeres 26 kõrreliste puhmakest. Aitäh, armas inimene!

22,5 meetrit kõrsi! :)

Ma olen nii-nii õnnelik, et pisarad tulevad silma, kui neid tormituules heljuvaid taimi vaatan. Kevadel hakkan aias jalutama selle mõttega, et leida veel erinevatele kõrrelistele sobivaid istutuskohti. No mõni hiina siidpööris võiks ju ometi olla! :)

Projekt "Paneelid peitu!"

Alustasin järgmise hooaja suurprojekti ettevalmistustöödega. Kaevan paneelide ümbruse nõgestest ja muust kraamist puhtaks, et silme ette tekiks visioon ja ühtlasi, et oleks kevad-suvel lihtsam toimetada. Paneelikuhi on vanal lamba karrjamaa, seega üsna eemal aia keskosast. Tahame need koledad paneelid ära peita. Selleks on üks mõte, et tõmbame paneelide ümber tugeva võrgu, mida kasutatakse kiviaedade tegemiseks. Võrgu taha paneks kivid kuni paneeli ülaservani.
Mida aga teha edasi?
Palun nõu, kuidas seda pinda toredasti ära kasutada.
Tingimused:
a) meil on Metsaaed, seega looduslähedus on prioriteediks b) peaaegu null-eelarve, seega opereerida tuleks oma talu maadel olemasoleva materjaliga
c) rasketehnikat meie käsutuses pole.
On juba kaks võimalikku versiooni:
1) paneelide pealne katta mingi mullalaadsega ning sinna kasvama kas tavaline kollane pisike kukehari või aed-liivatee
2) teha paneelide peale nn aiavaatlus-platvorm, kus on sile põrand, mõnusad lebotoolid ning ehk ka üks pisike laud.
Kas oleks veel võimalikke variante? Mitu pead on ikka mitu pead.

Paneelide ümber tuleb ilmselt järjekordne istutusala....

 Siin on nüüd näha paneelivirna pinna suurus.

 Siin on üks isehakanud vahtrapuu. Mis temast saab, on veel otsustamata.

 Paneelide ümber tekkiv istutusala läheb sujuvalt üle köögivilja- ja kartulimaaks.

 Paneeliprojekti lähim naaber lõunakaares on kiviaed-astang. Tolle serva tulevad kõrrelised. Pealt on kiviaed taimestatud kiviktaimla padjandtaimedega.

 Veel naabritest: Kiviaia taga on siberi iiriste ala ning kaugemalt paistab killuke projektist "Eesti 100".

Suvi 2018 hakkab lõppema

Täna öösel sadas kohinal ning tuul lõõtsus maja ümber hoopis süngema tonaalsusega kui ta seda suviti teinud on. Kisub väga sedamoodi, et suvi hakkab otsi kokku tõmbama ning sügisele ruumi tegema.

Oli ülimalt ilus suvi. Nii pikka ja päikeselist suve nagu ei mäletagi. Sisuliselt algas suvesoojus maikuu algusega ning kestis septembri esimese dekaadi lõpuni. Kui varem tundusid "Curly strings`i" laulusõnad teiseks juuniks pruuniks saamise kohta ulmena, siis tänavu oli see reaalselt võimalik.
 
Nii tegusat ja edukat suve pole varem olnud. Väga palju aastaid ootel seisnud projekte said teoks tehtud! Aial hakkab juba enam-vähem valmis, terviklik visioon tekkima. Oh ei, meie aed on kaugel igasugustest aiakujunduse reeglitest, aga ta on meie välja mõeldud ja meie endi loodud ning sobib meile. Eelkõige sobib ta loodusesse. Siin ei ole liigset steriilsust ega kalleid materjale. On oma talu piires kättesaadavast materjalist loodud.
 
Põuane ilm sundis palju kastma. Peremees oli selle tööga eriti kohusetundlik ja taimed elasid põua üle.
 
Viimase välitööna on menetluses projekt "Eesti 100", mis aga lõppviimistluse saavutab alles järgmisel hooajal.
Lootust on, et sügis tuleb samuti soojapoolne ning päikest ja erksaid sügisvärve saame pikalt nautida.
Oh, tuleks järgmine suvi sama soe ja päikeseline!
Selle suve suurprojektid:
 

Alpiaed 8. septembri seisuga

Täna oli Alpiaia teine rohimine. Hull mullamutt on seal päris palju pahandust teinud. Liivaalad segi pööranud, mägisibulaid välja tõngunud. Ai sa rajakas, kus malakas!

Taimed on väga kenasti kodunenud ja kasvanud. Olen väga rahul!
Nüüd tuleb hulgaliselt pilte.

 Siin on mingi luubiga vaadeldav taimeke. aga lohukeses ta asub, järelikult on ta siia istutatud.

 Siin on mutt pööranud ja ilusa liivapinna ära solkinud.

 Võnk-pärgenelas kosub "kaevus".

 Keskmine "ringpeenar".

 Lähemalt ka.

 Liigume serva poole.

 Mõni mägisibul on kohe eriti tublisti kasvanud.

 Schmiti puju "Nana" on oma kasvukohaga rahul.

 Teine "Nana" samuti.

Sõrmus on leitud!

See juhtus pea kolmkümmend aastat tagasi, kui laudas lambaaedikusse värsket allapanu visates kaotas abikaasa oma abielusõrmuse. Küll me otsisime kohe samal hetkel! Küll me otsisime aastaid! No mida pole, seda pole! Abikaasa otsis isegi metallidetektoriga.
Lõpuks leppisime faktiga, et see sõrmus kadunuks jääbki. Mina olin pea täiesti kindel, et sõrmus jõudis lamba soolestikus lõpuks lihakombinaati.

Täna varahommikul esimesi labidatäisi kaevates hõiskas abikaasa: "Leidsin!". No mille? Oh seda üllatust ja rõõmu, kui kivikõva mullakamaka puruks tagumisel tuli välja kadunud sõrmus! Mõelda vaid, see jäi napilt kastpeenarde alt välja! Kuupäev tõendas, et tegemist on ammu kadunud sõrmusega.

Selline ootamatu leid nii paljude-paljude aastate järel saab tähendada vaid head!

Labidaga lahingusse vol 8

Kella poole kaheks oli meie suur kaevamise maraton läbi. Oh, oleks võinud kokku lugeda, mitu kärutäit juurikaid ära sai veetud. Kahjuks tulevad huvitavamad ideed ikka takkajärgi.

kastpeenrad on omaette üksus, nendega tegelen hiljem. Võib-olla vean tühjast jõesängist isegi veidi jõemuda peenardesse rammuks. Noh, kui viitsimist on. Muidu aga tuleb kastpeenardes muld läbi kaevata.

 

 

Labidaga lahingusse vol 7

Täna oli kaevetöödes murranguline moment - kaks "rinnet" sai ühendatud. Kui nüüd ilma peaks, siis kahekesi kaevates saame homme tööga ühele poole.

kaks kaevamise ala sai täna ühendatud.

 Natuke on veel jäänud.

Muuhulgas kaevasin kaheksa pisikest hobukastani titte pottidega maa sisse talvituma ning sama teed läks ka pisike punase sarapuu taim.

Labidaga lahingusse vol 6

Nii, nüüd on katte all olnud ala kaevatud. Pean oma tähelepanekutes selle ala suhtes korrektuure tegema. Eelnevalt kirjeldatud situatsioon oli selles kattega osas, kus tormituul oli katet nihutanud ning ühtlasi ka pappe sasinud.
Täna aga kaevasin korralikult kaetud osas.
Tähelepanekud: kassitapu igal taimel 1-3 valget võsu, lehti polnud. Kitkusin need võsud enne kaevama hakkamist ära ja siis sain üllatuse osaliseks - kõik labidatäied oli pehme, sõmer muld ilma ühegi kassitapu juureta.....
Üldiselt on seis selline, et kui ma nüüd veel paar lapikest kõrvitsate vahel ära kaevan, jääb tõesti ainult suhteliselt kitsuke ala seda väga hullu maad. Me saame selle tehtud! Mitte täna, mitte homme, aga millalgi lähiajal.

Katte all olnud ala on nüüd kaevatud.

 Kõrvitsaväli on ka enam-vähem korras.

 

Nii natuke ongi veel kaevata jäänud. Aga see-eest kõige raskem ala.

 

Labidaga lahingusse vol 5

Täna sai päris pikalt kaevatöid tehtud. Lisaks tuli ka abiline seda eriti rasket maad kaevama.Tee mis sa teed, aga enne jõuab õhtu kätte, väsimus kallale, kui päevaplaan täidetud saab.
Mina kaevasin kõrvitsate vahel.

 Homme saab see kate üles võetud. Maa on selle all kenasti pehme. kassitapp aga naerab ja kasvab veel usinamalt...

 Tõele tuleb näkku vaadata ja tõdeda, et nihverda palju sa nihverdad, lõpuks jõuab kätte aeg asuda kaevama "õuduste labürindis". Maa on seal nii kõva, et isegi võilille juurikas on korpas, keerdus ja oma tubli kümneharuline.....

 Abilise kaevetööd. Täna keskendus ta minu "sea songermaa" likvideerimisele, et ikka ontlikult sirget joont mööda kaevata.

Homme on uus päev. Kaevama!