Sai nokitsetud siin, sai nokitsetud seal

Tänane ilm oli suisa kevadine! Päike säras selges taevas ja pärastlõunal kannatas isegi üht-teist õues toimetada. Meesperet kodus polnud ja üksi nokitsedes tööd ei taha kohe kuidagi edeneda. Sai nokitsetud siin, sai nokitsetud seal. Ei midagi revolutsioonilist. Mitu põrsast söövad ju ka seltsis parema isuga ja aias toimetamine edeneb kambakesi rassides alati lõbusamalt. Piisab, kui kaasa kasvõi töötoas või küüni all toimetaks.

Üks osa küttepuudest on nüüd saagimiseks üles rivistatud. Üritasin "kaldapromenaadil" oksi põletada, aga ei saanud lõkkele tuld ninasse. Nagu kaasa ütles, see töö nõuab brigaadi töövõttu ja minul olevat lõkke süütamise oskuste omandamiseks vajalikud pioneerikoondused millegipärast vahele jäänud. Tuleb ootama jääda, mil brigada tööks valmis on.

Uudishimu ajas vaatama, kas katte all on muld ka piisavalt laagerdunud. Vana reliini all oli muld tõesti kenati pehme, aga va sirelid  kasvavad ikka, kas  nui neljaks, olgu või pimedas. See on muidugi jälle üks niisugune projekt, mis ei ole teps mitte eluliselt vajalik. Lihtsalt tekkis suvel üks uitmõte. Ja nüüd on häda käes!

Traktorimehele sai "kaldapromenaadil" jõude lõsutavate kivide veo osas tellimus sisse antud. Tuleb vaid oodata, kunas meremees jälle mandrile pääseb. Enne aga tuleb juurida ja raiuda neid sirelimuru võsusid.

Kivihunnikus sai õige natuke toimetatud, ilmselgelt tuleb veidi suurema saega mees appi meelitada. Oksasaag, nüri pealegi, ei jaksanud piisavalt jämedaid leedreid saagida. Kui järgmised vabad päevad kätte jõuavad, eks siis saab jälle jõudumööda toimetatud.

Varased tulbid on end tänase päevaga õitsemiseks valmis seadnud.

Ja kuldtähed on siin külmas õitsema hakanud! Nad on tõesti säravad tähekesed!

Terrassil tööpäeva lõppu kuuma kohviga pühitsedes kujutasin ette, kuidas võiks meie aed välja näha sellistes mõõtudes, nagu ta oli umbes 26 aastat tagasi siia tulles. Nu jah..... ilmselgelt käiks selliste mõõtudega aia hooldamisest jõud üle, aga..... kuna ühtegi naabrit meil nägemisulatuses ei ela, krunt on lookleva jõe ja külatee vahel pehmelt öeldes ebasümmeetrilise kujuga, siis..... no kes see ikka aiataguse lohakile jätaks. Ja nii see laiutamine kunagi aastaid tagasi lahti läkski, paraku pole protsess seniajani pidurdunud. Mul oleks julgelt 3- 4 kätepaari lisaks vaja. Kevadest sügiseni. 

Homme on veel üks vaba päev, aga see on nii tihedalt ülesandeid täis tipitud, et ei oska mitte arvata, kui palju aias toimetamiseks aega jätkub. Kaasa veab õhtul Ulmuliste matka Jüriöö ülestõusuga seotud paikades (taplused toimusid siin meite kandis) ja matka lõpetuseks  süüdatakse jürituli meie lõkkeplatsil. 

Kui hull on rahutu, .....

...tulevad talle igasugused mõttetud ja veel mõttetumad mõtted pähe. Peenramaad täna ette valmistada ei saa, liiga plöga on, riideid ka juba kaks korda vahetatud, tatitilk nina otsas.... Mis siis muud kui jalutama. Ideesid koguma, plaane genereerima ja ...... enamusele nendest käega lööma...... Sest - mees ütleb uute ja eluliselt mittevajalike plaanide peale "möh?!" ning noored mehed ütlevad: "Milllllllllleks?"

On meil Uue ja Vana Pargi veerel üks maaparanduse käigus tekitatud kivihunnik. Pigem rahnuhunnik. Ja ta on täpselt selle koha peal, mis kuulub kasutuskategooriasse: Lauda taha nõgestesse ja kuul pähe". No on seal kultuurkihi ja pinnase all ikka träni. Siiamaani. Juba varsti 30 aastat. No aga minu jõud ka selle enamasti metallkola välja tirimise peale ei käi. Las ta siis olla. Tuleviku arheoloogidel ka tööd vaja. Las kaevavad ja nuputavad.

Noh, aga see tänase päeva tuiamise ala siis piltides.

Kõigepealt tänane ilm: Objektiiv ei ole määrdunud, need on lörtsilärakad.

Ja see ala siis säänne:

Mõte liigub siis sedaviis, et kakuks-saeks need leedrid välja, katkuks metsvaarika välja, vajadusel mässiks musta kile köntidele ümber, et leedri ohjeldamatut elujanu ohjata, lagedamad naadiväljad paneks ka katte alla "küpsema". Kivide vahele istutaks siis ......... vot ei teagi nüüd.....

Väljas +3,2 kraadi..... 

Mõnusa nädala tegemised

Lühike töönädal viie vaba päevaga ongi möödas. Läinud, nagu oleks lehm keelega ära tõmmanud. Teisipäeva õhtul mõtlesin, et mis siis kahe päevaga ka tehtud sai, aga võta näpust - ei midagi erilist polnud välja hõigata. Starostj nje radostj, nagu öeldakse....

Vahepeal sai kaks päeva tööl "aega raisatud" oodates reedet ja tehes plaane kolmeks vabaks päevaks. Reedesed tegemised said kohe ontlikult kirja pandud. Mhhhh.... loetelu ei saanudki nii hirmus pikk.

Alustasin köögiviljamaa kaevamisega. Muld on mõnusalt "küps", mitte ei hakka labidalehe külge kinni. Järgmisel aastal tuleb kohe kindlasti peenarde alale panna kartul ja kartuli koha peale peenrad. Kartulimaal ei ole nii hullult ohakaid, on vaid mõned võililled. Peenramaa seevastu on väga hullult juurikaid täis.

Peenramaal loodan lopsakalt kasvamas näha selliseid köögivilju:

hiline porgand Karlena
keskvalmiv porgand Nantes 2
kollane redis Zlota
redis Regae
punapeet Detroit
jääsalat Regina Dei Ghiacc
harilik hernes Early Onward
suhkruhernes Ambrosia
aedtill Mammoth
varane salat Grand Rapetz

Lisaks hiline kapsas, varane kapsas, lillkapsas, tippsibulad, avamaa kurk,.

Siin pildil köögiviljapeenrad alles osaliselt valmis, kartulimaa ootab oma aega.

Kuna kogu aur läks kaevamisele, on lillepeenrad vaeslapse õnnetus seisus - mullused varred iikka veel nukralt turritamas. No ei jätku mind igasse aianurka. Mitte ei jätku! Ehk maikuus leian selle aja.

"Kaldapromenaadil" käib metsategu. Lepad on suureks kasvanud, on aeg mändidele ja kaskedele rohkem ruumi jätta.

Sõdurpoiss võttis oma pühaks kohuseks mändide ja kaskede päästmise ablaste kopraonude hammaste eest. See töö nõuab veel jätkamist.

Varakevadisi lilli on meie aias ülimalt vähe. Priimulaid on vaid üks väike puhmake. Kust sain, no ei mäleta.

Valgete õitega sinilill on meie juures kosunud ja õitseb tänavu juba üsna kenasti. Roosaõieline on ka vaja aeda tuua, aga no mitte ei leia seda momenti, et välja kaevama minna.

Nüüd on ees ootamas pikk töönädal ülipikkade tööpäevadega. 

Aia-aasta 2016 on alanud

Vaatasin viimase postituse kuupäeva ja ei jõudnud ära imestada, et möödunud on tublisti üle poole aasta, Vanasti sai ikka väga aktiivselt kirjutatud, kuid eks ole ka elu-olu pöördeid teinud. Ei ole enam kooli- ja hariduseluga seonduvaid töid, käsitööblogi on täiesti eraldi nähtus ja ...... puhkusejärgselt tabab mind tavaliselt hull masendus, et vabadus jälle käest võeti ning kirjutada nagu polnudki midagi. Nüüd on aga pime ja külm aeg möödas, linnud laulavad ennastunustavalt ja uus tegutsemise tahe on ka mind üles leidnud. Oh, kuidas tahaks kõik päevad kodule ja aiale pühendada!  Aga kuna uuema aja seadused kord juba sellised on, et veel koju jääda ei lase, siis võiks vähemasti mingi kodus töötamise võimalus vee peale kerkida.....

Lume sulamine oli sel varakevadel väga aeglane. Mõnikord tundus, et seekord lumi maha jääbki. Aga 6. aprilli seisuga võin hõisata, et meie Metsaaed on lumevaba! Eks selle viimase lumepire kadumisele aitas tublisti kaasa nii eilne +18 kraadine soojus kui ka tugev tuuleke.  Murutraktori rataste all sai seda lund ka parasjagu "mikserdatud". Aga nüüd  on ta läinud ja paras talle! Ja oh seda rõõmu - eilne soojus äratas sinililled õitsema!

Aiatöödest on hakatust tehtud püsikupeenarde korrastamisega. No otse loomulikult sai esimene kevadine pai tehtud lemmikpeenrale.

Eile riisusin tagaaias (õunaaias) lehti. Küll neid sai palju, murutraktor vedas ikka koormate viisi.

No ma ei tea, mis sellest plaanist saab ja kas üldse saab, aga..... noh, eks Rootsi tee serva tahaks rajada nn hooldusvaba ala. Kuna teisel pool  Rootsi teed on meil Uus park, mille puud juba üsna kõrgeks on kasvanud (ütle veel, et puud kasvavad aeglaselt), siis päikesevalgust sellele uuele alale just ülearu ei jätku. Ja kuna uute hullude ideede juba eos lämmatamisele mõjub profülaktilises mõttes hästi aeg-ajalt passi vaatamine, siis oleme mõelnud igasuguste rohkem või vähem maadligi hoidvate okkaliste peale. Ja et ala ikka tõesti hooldusvaba oleks, tuleb ju maapind millegagi multšida. Mõtlemiseks ainest on.....

See on ala, mis sügisest saadik täitmisele on kuulunud.

See ala sai mullu suve lõpus, sügise hakul kaetud. Millalgi, kui mõni teine töö otseselt ei karju, tahaks katted maha võtta ja vaadata, et mis ja kuidas edasi.

Kogu seda maa-ala vaadates tekib mõte, et äkki peaks ühe teatava tohtri juurde aja kinni panema.... Kusjuures taamal paistev kask ei ole mitte selle loodava-plaanitava ala lõpu tähiseks. Ikka sutsuke maad läheb edasi. Mitte otse okaspuudeni, aga peaaegu.

Aknalaua-aiandis kasvavad 32 tomatitaime ja 19 paprikataime. Tänu Tiile sain hulgaliselt põnevaid lilleseemneid, millest mõned on külvatud, mõned ootamas oma järge,
Üks huvitav lugu juhtus lõvilõua seemnetega. Ostsin paki seemneid mullu kevadel Hansaplantist. Ülla-ülla, aga mitte üks seeme ei idanenud. Kohe mitte üks! Noh, aga miski vägi sundis mind tänavu neid samasid seemneid sellest samast pakist külvama. Katseks või sedamoodi. Noh ja mis  sai? Ei idanenud? Idanesid! Tõusid üles kui muru! Kui nüüd kolm päeva "Moensit" üle saab elatud, tuleb vist pikeerima asuda.

Aiagruppides inimesed kurdavad, et tänavu on roosid halvasti talvitunud. Meite aias on neid väga vähe. Õnneks või õnnetuseks, kes teab. Võtsin siis ka kuuseosad pealt ja no ega see vaatepilt just kiita ei ole....

Nii väheke neid meil siin on viimaseid hetki talveunes tukkumas .

Täna käisin Uues pargis mändide alumisi kuivanud oksi laasimas. Talvel paksu lumega me kogu parki läbi ei käinud. Nii arvasimegi, et lumekoorma all on murdunud ainult ühe männi latv. Aga võta näpust, kahjustusi on palju. Liiga palju. Paar näidet piltidel.

Temperatuur täna, 7. aprillil +7 kraadi vilus, vahelduv pilvisus, tugev edelatuul.

September tõmbas aiandusele piduri peale.

1. septembril oli esimene tööpäev pärast puhkuse teist etappi. Puhkus oli väga edukas ja töine. Olen väga rahul!  Koostasin puhkuse ajaks pika-pika "to-do-listi", mille peale kaasa küsis, kas mul on puhkus kogemata kombel kolm kuud kahe nädala asemel. Aga pea kõigile ülesannetele sai kriips peale tõmmatud ja nimekirja sai tegevuste käigus nii mõnegi ülesandega täiendatud. Nüüd aga pole midagi parata - algas tööaeg, mis paratamatult tugevasti aiatöödele mõeldud aega vähendab.

Eilne vaba päev oli ööpäeva pikkuse saju päev, mis kulus ka marjaks ära, sest millal muidu neid hoidiseid tehakse.

Täna pööras ilm ilusaks (ja kohutavalt lämbeks, kuigi pauguga vihma ei tulnud). Korda sai tehtud kuuri pimedasse külge jääv peenar, mille ühte otsa sai kunagi õigete taimede puudusel istutatud aedmonarda. Täna võtsin monarda välja ja jagasin selle varjupeenra kolm taime vabanenud alale. Nüüd olen selle peenraga rahul.

Ümberkorraldusi sai tehtud Sundseisu Peenras. Koha täiteks olnud astrataimed olid oma parima olemuse minetanud ja katkusin nad välja. Jaapani ülased said omale paar noortaime lisaks. Ungari mesiohakas vajas hädasti harvendamist. Mõne taime viin homme kolleegile, suurem osa sai ümber kolitud uude peenrasse. Peenra serva said kollased madalad iirised. Püha müristus - jagasin vaid osa ühest iirisepuhmast! Kuhu ma küll neid veel panna saaksin???? Ühest peenrast välja tõstetud monardad leidsid ka omale uue kodu selles Sundseisu Peenras. Pisikesed lavendlid on suve jooksul kenasti kosunud. Talvel vaja mõelda, kas leian nendele parema koha või jäävadki nad sinna peenrasse. 

Kevadel külvatud püsikutited pole enam miskid tited - neile kohe väga meeldib selles peenras. Monarda-mix taimedest roosa näitab värvi.

 

Mõni eriti hakkaja Ungari mesiohaka taim hakkab õisikupalli kasvatama.

Töötoa tagaseina sai suvel üks istutusala kaevatud. Kuna oli väga põuane, siis istutusega ei tegelenud. Nüüd said sinna Sundseisu Peenrast välja harvendatud Ungari mesiohakad. 

Mis neile taimedele seltsiks tuleb, vajab veel kaalumist. Üks mõte on kükitada sinna sinised  siberi iirised (mis hädasti vajavad noorenduskuuri) Teine mõte on istutada sinna kollane püsik päevakübar. Selles Pika Peenra osas, kus "emataim" kasvab, on hilissuvisteks toonideks erinevad roosad ja valge. See kollane puhmas tuleb nii või teisiti välja tõsta.

Üks suurematest töödest oli kartulivõtt. Vana hea kartulikonks on endiselt kõva tegija. Kartulisaak on üle ootuste väga hea! Kartul on nüüdseks ka valitsetud ja keldris salves.

Uue suurprojektiga jõudsin vahepeal ka veidike tegeleda. Kuid vaid veidike.

Praegu on astilbede kõrgaeg. Madalad Hiina astilbed pumbamaja künkal on tänavu väga lopsakad. 

Kõrgete astilbede peenar on hetkel samuti kui üks roosa pilv.

Järgmised kolm päeva tuleb tööl olla ja meeste päevast tööd "inspekteerida" ka õhtuti enam ei saa, kuna maad on võtnud totaalne pimedus. Ja nagu suvelgi traditsiooniks oli - ühelegi üritusele ei pääse, sest kõik need toimuvad minu tööpäevadel......

Idee justkui on, aga selline poolik teine...

See uus idee on peas keerelnud juba mõnda aega. Kõigepealt palusin meestel varju alla vedada tühjalt seisnud mesitarud. Vaatasin, kuidas mulje on - mõte sobib edasi aretada küll.  Seejärel selle suve hakul palusin meestel maha raiuda käest läinud sireli räpsik. Tehtud! Veidralt lage, aga mõte keerles edasi. Kogu aeg on tuli takus ja teps mitte pole aega. Täna siis võtsin lõpuks labida kaenlasse ja hakkasin ideed maha märkima. Tehtud on varjuline osa, praeguse teravalt lõõskava päikese kätte ei kannata labidaga maad raiuma minna.

Töötoa poolne ots. Pinnast sai põhimõtteliselt vaid koorida. Sedagi vaevu-vaevu.

Ala on tegelikult päris parajalt pikk... Kogu see pildile jääv osa on põhimõtteliselt vaid kooritav. Vari kogu päeva.

Siit läks labidaleht juba pea pooles pikkuses maasse. Kõikse aeg on seal vari.

Ala kisub laiemaks. Meil ongi see lugu nii, et kust murutraktoriga üle jääb sõitmata, sinna tuleb järelikult minul labidaga "kallale" minna. Ala hakkab justkui valgemaks minema.

Siin on ala oletatav ära keeramise nurk. Vasakule jääb noor dekoratiivsete põõsaste istutusala vanal kartulipõllul. Kui sireli ja vana ploomiheki juurikaid poleks, kannataks maa juba kaevatava pinnase kategooriasse arvata. Valgust on varahommikul ja õhtu eeli.

Hakkame jõudma tagasikeeramise nurgani.

Vahepeal pilk selja taha. Sama vahtrapuu tüvi on eelmise pildi paremas servas.

See osa on veel maha märkimata - no ei kannata seda valusalt lõõskavat päikest. Aga üldiselt niidetud ala annab pisukese ettekujutuse.

Mida nüüd selle alaga küll teha? Kuna õue pool on vahtrarida muruga samal tasapinnal, aga marjapõõsaste poolses osas on vahtrad kõrgemal (mingi kolhoosiaegne kokku- või lahkukünni vagu), oli üks mõte madalamat külge maakividest servaga veidi järgi aidata. Oh, neid kive kuluks palju....

Mingi mõte oli see vahtrate alune kitsas ala katta paksu paberikihiga ja siis mingil hetkel sinna kas kooremultš või peenemat sorti kild panna. Kooremultš oleks ikka ilusam vist? Osta tuleb nii või teisiti mõlemat kraami.

Ideaalis näeksin sellel laiemal alal mõnda graniitkivi pikutamas, aga... selga ju neid ei võta... Kivid nüüd kivideks, aga mida sinna kasvama panna? Need taimed peaksid taluma kuiva (suurte puude juured), üks osa nendest pea pidevat varju, samas osa ka pool päeva lagipähe lõõskavat päikest.... Kuna Sundseisu Peenras (ploomiheki raadamisest jäänud juurikate kuhi) toimis must kile ideaalselt, siis tuleks siin laiemal osal, kuhu taimestu plaanis, kasutada samuti musta kile abi.

Hüva nõu kuluks marjaks ära!
Kangesti tahaks elutoa akendest vaadeldava ala lõplikult korda teha. Metsaaia tngimustes on see aga kaunikesti komplitseeritud ettevõtmine....

KÜÜSLAUGU-KAPSASALAT

Söö kohe ja kui midagi järele jääb, võid ka talveks purki panna. Erilise maitse ja hääduse nipp seisneb keevas magusas marinaadis.

2 kg magusat mahlast kapsast
3 keskmist porgandit
3-4 küüslauguküünt
1-2 paprikat

Keeda marinaad:
3 kl vett
0,5 kl õli (kes õliga sõber, võib rohkem panna, originaalretseptis oli klaas õli)
3/4 klaasi suhkrut
1 spl soola
1/3 klaasi äädikat

Riivi kapsas ja porgand, tükelda paprika, purusta küüslauk ja sega kõik kokku, mudi käega kõik ilusti segamini, et kapsast mahl välja hakkaks tulema. Vala peale keev marinaad, pane peale vajutis. Lase järgmise päevani seista, vedelik peab olema üle salati tõusnud, sega veel korralikult segamini ja lase veel veidi laagerduda. Pane purki, seisab lihtsalt niisama külmikus päris kaua, pikemaks säilitamiseks pastöriseeri purke 80 kraadi juures 20-30 minutit.

SIBULA – SUVIKÕRVITSA PLAADIKOOK

PÕHI:
1kg suvikõrvitsat
2 suurt sibulat
200g riivjuustu
1 klaas jahu
Ca 60g õli
Kõrvits ja sibul peenestada, segada kokku ülejäänud ainetega, panna plaadile

KATE:
5 muna
Veidi soola ja musta pipart
Munad kloppida soola ja pipraga lahti ning valada kattele.
Küpsetada 180-200 kraadi juures kuni kook on pealt helepruun!