Sügisene suurvesi meie jõel ja olukord Nõiakaevul

Vihma on sadanud meie arust lausa lõputult. Muru on kohati vee all ja köögiviljamaale ei maksa üldse astuda. Aga.... Nõiakaev keema hakata ei jõua. Vett on ikka liiga vähe. Kuskil 5 cm jäi lõpuks rakete ülaservast veel puudu.

September Jägala joal

Värviküllane sügis - pildipostitus

Ikaldusaasta sibulasaak

Olgu teiste köögiviljadega, kuidas on (pigem ei ole), aga sibulat meil vähemasti on.

Pealsed muutusid koledaks väga varakult - kohe, kui algas suvine vihmaperiood. Alguses panin sibulad koos pealsetega kasvuhoonesse, kuid seal oli ikka liiga niiske.

Kuna õues oli ka niiske ning jahe ka takkapihta, siis ei jäänudki muud üle, kui tuli sibulad toas ära kuivatada. Täna, 14. septembril siis puhastatud ning talvisteks söögitegemisteks valmis.

Luurelkäik jõhvikarappa

Eelmisel sügisel oli meie kandis kehvake jõhvikasaak. Sel suvel rabades käies jäid aga valmivad marjad silma. Nii läksimegi õhtuhakul veel sohu, et oma silmaga kaeda, kas Järlepa rabas meite pool küljes mamme ikka on. Oli ikka. Mitte hullult palju, vaid normaalselt. Kahepeale noppisime kahe tunniga neli liitrit marju.
Järgmine jõhvikaretk saab olema kaugesse salakanti, kus võõras silm ei seleta, salakõrv ei kuule. Kunagi aastate eest oli seal nii hullult palju marju, et kõigepealt tuli koht puhtaks noppida, kuhu järgmise sammu puhuks jalg toetada.
Samas - eelmisel sügisel oli samas kohas totaalne tühjus.....

Sealt metsast me sohu siirdusime.

Nopi, mis sa nopid - ämbrit täis ei saa.

Seal eemal on soosaar nimega Naerismägi. Meie lemmik seenemets.

Jõhvikamammud.

Rabas on värve. Igal aastaajal on seal ilus.

Seenele tuleb minna varahommikul

Kuna mees tuli hommikul 24-tunnisest töövahetusest ja tahtis veidike tukastada, siis saime metsa alles lõunasöögi järel. Noh ja kuidas siis oli?  Kõikides meie seenekohtades oli kui laulupidu või kaubanduskeskuse parkla - auto autos kinni. Seetõttu seenesaak jäi väga kesiseks. Mõne pildi ikka tegime.

Kuuseriisikad:

Kaks ilupilti mulle tund matutest seentest:

Leidsime raielangi servalt hiiglasliku kasepaha. Ämber on võrdluseks kõrvale seatud.

Tulbisibulad

Rapla Maarahva poest ostsin järgmised tulbisibulad:

Juhani puukoolist sai tellitud järgmised tulbisibulad:

Uued marjapõõsad

On käes sügisene istutusaeg ja ka meie aeda saabusid mõned uued põõsad.

Hansaplantist ostsin lodjapuulehise põisenela "Diablo",mis on olnud kogu suve mu unistuste nimekirjas.

Juhani puukoolist tellisin  kaks söödava kuslapuu põõsast. Nimed  "Tundra" ja "Aurora"

Lisaks hankisin juurde neli uut mustsõstrapõõsast. sordinimeks  "Gofert".

Küüniotsa peenar septembris 2017

Aiatöö tegemise ind on koos suve lõpuga kuskile kadunud. Nüüd tuleb end suisa sundida istutusaladel sügisest hooldust tegema. Täna sai lõpuks korda küüniotsa peenar. 

Kevadel Baltic Barkist tellitud euroalusetäis kooremultši on otsas. Ilmselt tellin uue alusetäie veel sügisel ära. Need osad, kus multš peal - no ei ühtegi rohuliblet (võilillelehte).
Sooduspakkumiste ajal said hangitud ka solarpatareidel töötavad valgustid. Pimedal ajal on nii ilus!

See võimas kukeharjahekk annab ennast juba ka jagada. Ma nüüd ei teagi, kas jagada kevadel puhmaid ning istutada need praeguse kukeharjaheki ja elulõngaseina vahele või jätta see vahe niiöelda teenindusrajaks. Mõte vajab talve jooksul laagerudumise aega.

Sellel mustal laigul kasvavad ostrovski laugud. Kuna juhani Puukooli veebipoest sai tellitud paras ports madalakasvuliste tulpide sibulaid, siis ilmselt panen mõned sibulad ka sinna.

Tulevane tulbiala lähemalt.

Madalad kukeharjad on hullult kiired kasvajad. Vahel ajavad nad kohe hinge täis, kuid siis vaatan suviseid pilte, kus nende säravkollased laigud silma paitavad ning rahunen jälle maha. :D

Maranad on ilusad. Kaks valget olid kunagi imepisikesed. Eks nad seepärast nii lähestikku istutatud saidki. Nüüd tahaks nad välja kaevata ning roosa ja kollase marana vahele vaid ühe valge põõsa jätta.

Roosa ja valge marana vahelt võtan selle kukeharja ära. Tema läheb ilmselt keldri lõunavallile.

Mustad alad ootavad ikka neid madalakasvuliste tulpide sibulaid.

See kukehari tuleb ühel hetkel üles kaevata. Seda aga alles siis, kui kevadel istutatud väikesed maranad on kasvamise jõu kätte saanud.

Kollane iiris "Sun Fairy" on üks ütlemata armas varane madalakasvuline lill. Ta armastab meie viletsat mulda väga ning kasvab hullult võimsaks. Ma olen neid juba igasse võimalikku kohta jaganud.  Kuhu neid veel panna - ei oska mitte arvatagi.

Lihtsalt üks armas kooslus.

Kanada kuusk "Ladie´s White"on üliaeglase kasvuga. Siidiselt pehmed okkad on kevadsuvel kaunilt kollakasvalged.

Veel üks kena kooslus valgete valgustimummudega.

Jään põnevusega ootama kevadet, mil uued tulbid küüniotsa peenras värvilaike hakkavad tekitama.