Külm on!

Varahommikul -25,5. Kell 9 hommikul -20,2 (läks pilve, sellepärast vist). Kell 13.30 tuli päike lühikeseks ajaks pilve tagant välja.

Härmatis on väga uhke - küllap suvel tuleb siis seda va pauguga vihma ka.

Härmas sirelid 

                                                             
                                                                     Härmas kask

                                                                   Härmas kuusk

                                                         Härmas vana park ja läbi selle paistab ka uus kuuse-männi istandik.       On teine juba kenasti kõrgust kasvatanud!

                                                                 Härmas sarapuu

                                      Jõel on peal õhuke jää. Ahvatlev küll, aga peale ei saa minna - ei see jääkribalas veel kedagi ei kanna.

Aga poes olid juba seemnepakkide stendid püsti! See on ju esimene väike lootuskiir, et see talv ükskord ikka ära ka lõpeb.

Sügislillede aeg

Küla kaugemasse nurka jääval hüljatud metsaheinamaatükil on looduslike sügislillede kasvukoht.

Ja neid on seal palju...

Jägala juga 31. märtsil 2012

Ilus oled, Eestimaa!

Rebane aias

Üks rebane on oma radasid laiendanud meie aiani välja. Mitmel korral oleme teda näinud Rootsi Tee servas ja põllul. Täna saime teda aga tükk aega jälgida suisa elutoa akendest. Vana tühjana seisva mesipuu katusel roogitakse kalu. Eks rebane oligi tulnud haugi ja ahvena rapete lõhna peale. (Kass, va pirtspüks ei hooli toorest kraamist peaaegu üldse).Lõpuks tõstsin Potsu aknalauale kutsumata külalist kaema. No Potsu arust oli see ikka ülim jultumus ja ta tahtis kiiremas korras õue tormata võõrast sissetungijat korrale kutsuma. Tükil ajal me ei söandanud koera välja lastagi. Kui ta siis lõpuks õue sai, jooksis ja tuuseldas ringi ning nuuskis võõraid lõhnu. Õnneks oli rebane selleks ajaks juba kaugematele radadele suundunud.

5. märtsi varahommik

Kella poole kuue paiku oli taevas veel selge, kuid kella seitsmeks oli ilm üsna pilves. Hiljem vilksatas vaid hetkeks paar päikesekiirt lund säratama, kuid nüüd on ilm jälle morni näoga.

Meie linnurestoranis käib vahel hommikuti ka orav. Ega tema vist sihvkadest suurt ei hooli, aga vot kamaratükk on see peibutis, mis metslooma otse maja ukse ette toob.

Hommik

Külm jaanuarihommik. Kell on 8.50. Temperatuur -17 kraadi.
Kakskümmend minutit hiljem on taevas pilves, ei jälgegi päikesetõusust.
Pilves peabki olema, kuidas muidu ühe päeva jooksul 15-kraadi soojemaks saaks minna.

Aasta lind 2011 on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.

Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata.

Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Artikkel ajalehest Maaleht

Külm - sügis ju!

Tänane päev ei ole eilse vend. No mitte kuidagi kohe ei ole! Eile päikesepaiste ja +20 kraadi sooja, täna udune, pilves ja +10 kraadi. No mitte ei venitanud rohkem välja!

Tubased tööd. Kappide korrastamine. Poisid tundsid huvi, kas ma mitte juba esmaspäeval kuskile lendama ei hakka, et selline tuuseldamine käib. Oh ei, ilm lihtsalt selline, et vaja juba ka soojemad vatid vähe käepärasemalt paigutada.
Nüüd hakkab juba hämarduma, aga akende pesemiseni täna ikka veel ei jõudnud.

Vihma on meil nüüd nii palju sadanud, et jõgi on jälle ilusasti vett täis. Kohe suisa tammi ülaservani. Ja tammi taga madalamas osas on ka kivid kenasti kaetud - sealgi on jõgi jälle vooluveekogu. Tegelikult on isegi natuke nagu kõhe vaadata seda veega täitunud jõesängi. Uskumatu, kui kiiresti võib inimene kohaneda looduse vempudega - purukuiv jõgi oli lõpuks täiesti tavaline nähtus, justkui peakski nii olema.Potsu ei jää ju muidugi mõista sammugi maha - tema ka tammil ukerdamas.
Mõnel meist algas tänasest kolmenädalane puhkus. Kadedaks teeb kohe! Mul oleks ka n+1 tööd aias ja toas teha.

Täna oli loodusmatkade giidil tööpäev. Käis noortega Järlepa järve ääres. Alguses me teadsime, et matkasellid on Kose G-st, aga selgus, et oli olnud ka harmikaid ja ardukaid. Meie omad olid giidi ka tundnud. Küsisin, kas teretada ka osati. Oli osatud, kiitis giid lapsi.

Konna-põnnad

Öö hakul, mil päevane kuumus veidikenegi järele on andnud, tulevad kärnkonnad oma jahedatest pelgupaikadest välja jahti pidama. Kohe-kohe saabuva auto ootuses said need tegelased sõidutee pealt kokku korjatud ning rohumaa peale toimetatud.

Mõned pildid uuest pargist

Männid on kasvamisel hea hoo sisse saanud. Mõnel männil on pikad kasvud, mõnel jälle uhked isasõied pilku püüdmas. Oh üllatust - metsmaasikas õitseb! Kui nüüd vaid öökülmasid ei tuleks!

Ojamõõla kellukesed kumisemas kevade lõppemise meloodiat.

Kevad ei taha edeneda

Täna siis sai selgeks, mis on see, mis häirib ja on valesti. Vaher ei õitse veel! Alati on ta seda meite kandis teinud 1.-4. mai vahel. Praegu aga on mesilased nälgas - remmelgas on ära õitsenud, paiseleht lõpetamas - polegi mõet korjel käia. Mis siis muud - tuleb mummidele suhkrulahust sööta.

Praegu, hommikul on kõigest 4 kraadi sooja, pilves. Õnneks vähemasti ei saja.

Päevaplaan näeb ette puude saagimise ja maa kaevamise. Kui palju see õnnestub, seda näitab aeg.

Lugedes päevaraamatuid, on tekkinud väike üldistus: tänavu on üle Eestimaa ühtemoodi, ööbik, see öösooja tooja on saabunud varem kui pääsuke, päevasooja tooja. Ka meil jõekaldas oli olnud juba ööbiku laksutamist kuulda. Endal pole tänavu veel olnud õnne selle linnu laulu kuulda. Aga ehk sel nädalavahetusel kuulen!

Pilte looduse stiihiast

Vapustavaid fotosid Islandi vulkaani naabrusest saad vaadata siit.

Ilm on hukas

On hukas jah!
Poleks eales osanud arvata, et mingi kauge vulkaani purskamine võiks mõjutada meie elu! Island on ju ometi nii üüratult kaugel!

Vulkaaniline tuhk on üliohtlik nii lennukite mootoritele kui seadmetele ning ükski lennufirma ei soovi kuhugi lennata, kui selline pilv üleval on.
Link tuhapilve liikumisest (eilse seisuga).

Peaks see tuhapilv ometi kuskile mujale liikuma, et see ei segaks maikuu esimese nädala lennuliiklust Itaalia, Portugali ja Eesti vahel...

Luiged põllul

Äksis ristmikust veidi Harmi poole on põld ühes kohas samal tasapinnal teega. Sealt on terve selle nädala vesi üle tee voolanud. Põllul on kena järveke. Ja sellel järvel on palju linde. Läbisegi ujusid, solistasid ning "jutlesid" pardid, haned ning kaunitarid - luiged.

No kas pole imeline vaatepilt!
Mõned luiged ka veidi lähemalt.

Jalutuskäik Tammikus

Kõigepealt hüva uudis: Mesilastel on puhastuslend tehtud! Päike paistis mesitaru uksest sisse ja uudishimulikumad ja julgemad tegelased olid päikesesoojal taruseinal kõndimas.

Ja lumel oli märke puhastuslennust.

Küll on tore, et mummid raske talve kenasti üle elasid! Kuuldavasti hakkab suvel meite kandis suur mesikapõld lõhnama. Siis vast on tööd!

Pärastlõunal on ilm päikeseline ja soe. Seda muidugi päikese käes. Kuhu päike peale ai paista, seal hakkas juba kahutama.
Panime Potsule rakmed ümber ja läksime. Küll oli metsas palju huvitavaid lõhnu! Koera meelest muidugi. Teed suurt polnud. Üks segane oli oma jeebiga üritanud metsateel sõita. See oli rohkem selline sõjatantsu moodi karglemine olnud. Paar pilti ka metsateelt.
Tammiku nimepuu tamm.
Heinamaade äärsed kased.

Jalutuskäik loodusesse

Pärastlõunal käisime jalutamas. Kõigepealt vaatasime, et Põrsakivi on lumevalli tagant nähtavale ilmunud, endal kärss kenasti küla poole suunatud. Kruusateel on autode rattarööpais kruus väljas ja sulaveed voolavad vulinal. Kaunikesti sant on mööda sellist teed ukerdada. Järelikult Nõiakaevule täna ei jaluta. Liiga pikk maa selliseks ukerdamiseks.

Võtsime suuna Otiveski poole. Mööda lumest vabaks sulanud asfalti oli kaunis kena kõndida.

Ülejäänud pildid panen looduspiltide blogisse.

Pilved on ilusad, pilved on põnevad

On 13. märts. Laupäev. Lume järgi oleks nagu talv, aga natuke nagu ikka ei ole ka. Kell pool kuus oli äratus. No ei olnud enam pime!

Teine kevade saabumise märk on vähene kütmine. Kuigi öösel olid üsna krõbedad kümakraadid ( - 15).

Kolmas kevade saabumise märk on suurpuhastus. Talvehilbud pakitud ja enne oktoobri lõppu neid välja ei võta. Selline otsus. Paar toalille ümber istutatud.
Noored sätivad mingit länni värki üles. Küpsetasin neile suure laari kaneelirulle ning veel suurema laari tegin kartulisalatit.
Eelmisel nädalavahetusel tehtud külvidest on osa üles tulnud. Tomat näiteks. Paprika seemned magavad mullas veel õndsa und.

Akna peal kõõludes imetlesin kaharaid valgeid pilvi. Selleks ajaks, kui kummikud jalga ja jope selga said, olid pilved ennast juba teise poosi sättinud. Tegin esimesed selle aasta pilvepildid.

Mäe peal sissesõidutee otsas tehtud pildid vaatega itta:

...kagusse:

Küüni taga tehtud pildid vaatega edelasse:

..... ja põhja, piki Rootsi Teed.

Päikeseloojang

Kontrolljoon "saun" on kaugelt ületatud! Järgmine kontrolljoon on küün.

Kevadlilles aias ja metsas

Kevadlilled aias ja metsas on PhotoPeach