Vaba reede

Vaba päev küll, aga õues toimetamiseks mingit erilist entusiasmi ma endas küll leida ei suuda. Põhjus suht proosaline: ilm pilves ja noh, ei ütleks, et just ülearu soe...
Käisin väikese tiiru jõe ääres. Eesmärk oli väga konkreetne - otsida üles näsiniine põõsas, sest kummaline küll - ma ei ole seda põõsast tänavu veel õitsemas näinudki.
Ja üllatus, üllatus - kuigi juba mõnda aega on ilm ikka päris kevade moodi olnud, aga ikka veel näsiniin ei õitse! Kummaline! Eelmisel kevad-talvel õitses ta juba veebruaris - endal lumemüts silmile tõmmatud.
Järgnevad pildid on tehtud täna hommikul veerand kümne paiku.
Näsiniin nagu tahaks õitsema hakata, aga millegipärast peab ikka pikalt aru...

Isegi ühe armetu sinilille-hakatise leidsin.

Lastega looduses

Täna oli mõnus päev - kolmanda tunni järel sõitsime Nõiakaevule.
Pilt on tehtud seistes Virulase koopa lael. See koobas on väidetavalt pikim Eestis.

Nõiakaev keeb!

5. aprilli öösel või hommikul on Nõiakaev keema hakanud!

Nõiakaevu uudistajate autosid oli palju, kõik ei mahtunudki Sulu talu parklasse ära.

Jääminek Tuhala mõisa paisjärvel.

Imeilus päev!

Ja kui palju on võimalik sellise ilusa päevaga korda saata! Mehed võtsid maha ürgvana metsiku õunapuu.

Mina kaevasin kasvuhoones ja kastsin vagusid, millesse suvelillede seemned tuleb külvata (peiulilled).

Elupuud sai ka natuke korrale kutsutud - kippus teine na palju kasvuhoone peale vajuma.

Käisime kanuutamas

Täna, 4. aprillil, avasime navigatsiooniperioodi Tuhala jõel. Nägime, et kobras on tõeliselt suure pahandusega hakkama saanud - meie kandi suurima männi on ta ringiratast ära koorinud. Arne arvas, et ega nii suurte vigastuste puhul puu ellu küll ei jää. Pajusid on jõe ääres maa ja ilm, söögu seda. Tema aga sügab hambaid vastu puid, mida ta tegelikult süüa ei tahagi. Seni oleme kopra tegutsemist huviga jälginud, aga see temp ajas küll südame täis ja kohe koledal kombel!

Kobras ise elab siin - umbes 1 km meie juurest ülesvoolu.

Toimetame õues

Lumi on maja ees sulanud, kibelesin kangesti riisuma. Natuke niiskevõitu küll oli, kuid värskem jume on ikka saavutatud. Imestasin isekeskis, et vahtrapuu all riisudes kogunes päris kena hulk käbisid.... Siis vaatasin õunaaias, kuidas puude lõikamine edeneb ning leidsin ühe õunapuu all sellise lüditud käbide hunniku.

Rähnile on käbidest väheks jäänud - isegi õunapuud on ta natuke "tuunida" üritanud.

Tüüpiline kevadine nädalavahetus:
1) nädala sees ilmad ilusad, nädalavahetusel, kui tahad õues toimetada, siis na niruvõitu.
2) õhtul toas jubedad külmavärinad - igal varakevadel korduv ja korduv nähtus, aga see näitab, et õues juba selline soojapoolsem ilm ja eks siis kiputakse ikka sedasi hilpharaka moodi riides olema, mitte ilmale vastavalt, nagu arukale inimesele kohane.
3) üht koma teist on jõutud ikka ära ka juba teha.

Panen siia üles ka ühe kevadpildi, siis seda hea õhtul kokku panna, kui käes mõtlemise aeg, et mis tehtud, mis tegemisel, mis sootuks tegemata (põhjustel: ei viitsi; ei oska; ei jaksa; ei saa, sest vara veel; ei saa, sest hilja juba jne, jne).

Mõnusalt soe kevadpäev

Milline õnn see on, et reedel kõigest neli tundi! Ja tööl ei ole mitte sekunditki kauem kui just vaja. Isegi läpakat ei võta reedeti kaasa, kui just projektorit pole vajadust kasutada.
Nüüd kuulan terrassinurgas päikese käes linnulaulu ja kärbeste suminat ning teen näputööd.

Koju jõudes raiusin natuke jääkamakaid, et päikesekiired pääseksid kiiremini sulatama. Sel nädalavahetusel veel ei saa, kuid järgmisel juba loodan lõunapoolsed murulapid muruluuaga üle käia.
Kasvuhoones praegu ei saa midagi teha - seal on palav nagu saunalaval!

Mõnus äraolemine - tõeline nädalalõppu sobiv lõõgastus!

Aprill ongi käes!

Kas viimast päeva on lõpuks ometi murdnud jonnaka talve kanguse ning kevad on oma õigustesse astunud. Küll need kaks päeva on lund sulatanud!
Täna hommikul tööle sõites nägin kolme sookurge ja kolme kiivitajat!

Hurraa! Lõpuks ometi! Aga kus on lõokesed?
Sellised näevad välja põllud - parajad väikesed järvekesed! Ja selle järvel on isegi jääminek!

Ja praegu aknast välja vaadates saan jälgida, kuidas kuldnokk pesakasti seisukorraga tutvub.

Masendav!

Täna hommikul aknast välja vaadataes oli küll tunne, et keeraks magama, tõmbaks teki üle pea ja ei tõuseks üles enne, kui kevad lõpuks käes on!
On 28. märts ja väljas on tihe lumesadu!!! Üks minu klassi laps sel nädalal küsiski, et kas nüüd tuleb jääaeg... No ega see nii vale mõte ei olnudki! Vägisi kisub sinnapoole, et jääaeg mis jääaeg...

Minu jaoks ei ole lõokese lõõritamine mitte mingi kevade näitaja. On ju olemas nn lõokesetalv...
Sel aastal ei ole meie kandis lõokest kuulda olnudki. Ja kuhu tal jalgu toetada olekski - igal pool paks lumi, mis jälgede järgi vaadates kannab isegi põtra, rääkimata siis inimesest.

Minu jaoks on kevade algus seotud sookurgede kurluutamisega. Übina soo ja Heinassoo ju siin lähedal ja kured jalutavad teinekord suisa üle tee heinamaa peal... Ja igal kevadel on kurgede saabumine jäänud ajavahemikku 20. - 26. märts... Tänavu aga ei mingit jälge kevadest. Masendav! Olen põhimõtteline talve vihkaja ja nüüd on see nuhtlus kestnud juba üle nelja kuu. Vot see on juba talumatu!

Kevad! Ta tuleb siiski!

Täna on väga tore kevadine päev olnud. Juba üsna hommikul sain terrassi järjekordselt lumest ja jääst vabaks. Asfaltteed on kenasti kuivad, kuid meil on sõitmine täielik sport - ühe päevaga on paks lumekiht sõiduteel muutunud püdelaks massiks, millest läbi trügimine on päris küsitav ettevõtmine. Igatahes poistele ma üksi järgi ei lähe. Lähme koos, siis on vähemalt keegi, kes vajadusel autot lükkamas on. Vahva oli vaadata, kuidas Kata kadakamäest voolasid piki autode rattarööpaid uhked veerohked jõekesed.

Suurest vaimustusest, et kevad ikka tõesti tuleb, panin ühe sinilillede pildi siia üles.
Ühtlasi on hea mängida, kui vahepeal "vint üle viskab".

Tuleb kevad või ei tule?

Täna, 15. märtsil, tundub, et...... ei tule...

Kirjutaks ka vahepeal midagi

Olen viimasel ajal olnud suht laisk oma päeviku sissekannetega. Nojah, aga esiteks: ei ole olnud aega; teiseks: pole nagu suurt midagi toimunud; kolmandaks: varakevadine deprekas on peal ja neljandaks: hmm, ma pean natuke mõtlema.... kokkuvõttes: Laiskus, laiskus, lase lahti!

Eile õhtul sain palju tööd ära teha. Sundisin ennast 5. klassi loodusõpetuse tundi ette valmistama ja PowerPointi tegema. Siis järski ekraani allservas ilmus teade: Margit tervitab! Nii me siis jagasime oma töömuljeid ja kogemusi poole ööni. Samal ajal jõudsin lisaks sellele ühele PowerPointile veel kaks lisaks teha (ühe viiendale, teise kuuendale klassile), no ega ma muidu ei oleks viitsinud küll!

Hommikul üles ärgates oli päike juba suures kõrges! nii lahe! Kevad tuleb mühinal!

Käisime linnas. Majandussurutis lööb hinnad alla - ostsin täna ära kulbi, mida ammu näpu vahel olen veeretanud ja hinnasilti vaadates ikka tagasi pannud. Nüüd sain 10 eeguga! Naerukoht!

Koju jõudes oli päike juba kenasti sulatama hakanud. Tänase päeva lõpuks loodan terrassi nurgas seisvast jääkuhjast lahti saada. Lisaks provotseerisin kevadet: tassisin kasvuhoonest välja aiatoolid. Laud veel ei mahtunud välja, sest ukse taha on suur jäätunud hang :)
Reedel õue peal ringi vaadates leidsin risti-rästi jäljeread. Kassidel käib pulmatrall, ilmselt jänestel ka ning kits magab mõnikord vist suisa kasvuhoone taga.

Aga mõlemad mesitarud on tühjad :( Pered on ära surnud juba sügisel, sest talvesööta on veel praegu palju järel. Kahju küll!

Kena kevadine päev

Täna oli klassis ikka tõeliselt kena ja kevadine ilme - päike säras, lapsed ei tahtnud lampegi põlema panna - olevat vaja elektrit kokku hoida :)

Koju sõites avastasin, et päike on sulatanud tee peal isegi asfaldi välja. Tartu maantee võis isegi päris kuiv olla - ei tea, pole hulgal ajal seal sõitnud.
Nüüd vist algab see varakevade periood, kus öösel küllaltki krõbedad kraadid, aga päeval kraadid kenasti üle nulli.