Esimene september aias

Aias on õitsemas sügislilled. Aeg ju on nii kaugel. Üks ütlemata päikeseline ja rõõmsailmeline lill on särav päevakübar "Goldstrum" (?)

Tänuväärne lill on kõrge karikakar. Lapsepõlvest mäletan, et keegi pahalane sõi tema õied alati ära. Kas uuema aja sort ei maitse pahalastele või mis,..... aga meie aias on need lilled küll imelised. Ja oi kui pikalt nende ilu ja sära nautida saame! Usun, et kahest puhmast saan uuel kevadel jagamise teel mõne lisapuhmakese juurde.

Tähkjas liatris on tänavu silma rõõmustamas suurema hulga õisikutega. Mitu aastat olen teda kulm kipras vaadanud ning endamisi mõtisklenud, et mis sellele taimele selles peenras ei meeldi. Tänavu tundub, et kasvamise hirmust on taim nüüdseks vist üle saanud. Ja ilus on ta küll tõesti.

Kobarpea " Britt-Marie Crawford" (?)

Pealtvaates ka.

Üks keskmise kõrgusega kukehari. Varred on õrnukesed ning seetõttu kipub ta õisikute raskuse all veidi lamanduma. Õied on ilusad intensiivsed roosad ning püüavad pilku juba kaugelt.

Üks tänuväärne päevaliilia. Esimest korda õitseb ta meie aias nii rohkelt. Hädasti vajab ta laiali jagamist. Aga kuhu? Kes peenra ette valmistaks?

Minu arvates on ütlemata armas taim tõmmu kurereha. Kaunis õitsemise ajal ning kaunis enne ning pärast õitsemist.

Himaalaja jalglehe värvus viitab sügise vääramatule saabumisele.

Heleenium on veel üks taim Pikas peenras, mis kohe kuidagi ei taha suuremaks kasvada. On ta ju üks ilus hilissuve-varasügise õitseja ja tahaks tema õisi märksa hulgalisealt näha. Tegelikult tahaksin veel teisigi heleeniumi sorte juurde hankida.

Budleiad on vastu sügist kõvasti kõrgust visanud, ulatudes töötoa katuseräästasse. Mõned julgemad õisikud hakkavad ka juba värvi näitama.

Kadaka aiast Metsaaeda kolinud hosta on meie aia kõige hilisema õitsemisega hosta sort.

Metsviinapuu sai töötoa laudise löömisel maha lõigatud, aga ta on visa taim ning noorenenud võrsed on usinasti pikkust visanud. Lehed aga värvivad oma paled juba sügise toonidesse.

Mustikas "Northland". Viljad valmivad ebaühtlaselt, kuid järjepidevalt.

Sügis on varba ukse vahele lükanud ning rind ees, põsed punnis tuult puhumas üritab suvele selgeks teha, kes lahkuma peaks ja kes tulema peaks. Loodetavasti suvi liiga kergelt alla ei anna ning rõõmustab meid kogu septembrikuu.