kolmapäev, 28. detsember 2016

2016. aastaring hakkab täis saama ja uued plaanid 2017.-ks aastaks

Mingil moel pöördeliseks osutus see mööduv aasta. Kas need pöörded on muutuste teel või jäävad samaks, ei oskagi oletada ja ega midagi pole ka selle vastu, kui seis samaks jääb, nagu ta hetkel on. Mäletan lapsepõlvest, kui ema rääkis, et oli imestanud oma ema, kel kõiksugu tööd ja tegemised mõistetamatult palju aega nõudsid. Siis jõudis kätte aeg, mil ema õhkas, et näe, nüüd ma siis saan aru, miks kõik palju aega võtab - oli temagi jõudnud sellesse eluetappi. Nüüd on mul kuri kahtlus, et kui mul endal seesamune pikatoimeline aeg just käes pole, siis teda, sindrit, ei ole enam pikalt oodata...

Aga millegipärast aju ei võta teps mitte tuure maha, vaid ketrab aina uusi ja uusi, ikka hulle ja veel hullemaid ideesid, mida keegi hull peaks realiseerima hakkama. Vot selles osas jätab aju võimekus tugevasti soovida, et ta ei suuda välja nuputada, kes need hullud peaksid olema noid ideesid teostamas. Ta ju ometi ei arva, et see mina pean olema?

Mõned loogilised ja suht normaalsed-teostatavad plaanid on täitsa olemas:

1) Metsaaed peab jääma ja saama veelgi rohkem metsaaiaks, ehk teisisõnu - roheline, roheline, roheline.

2) Metsaaed peab jääma endale kindlaks ja mitte lubama hullult palju erinevaid taimeliike oma peenardesse. Motoks peab jääma: less is more. Asi selles, et maa-ala on suur, kõrgetest puudest ümbritsetud igas ilmakaares ning reljeef igavalt tasapinnaline. Palju väikesi eri liigist kribusid kaovad kui vesi mutiauku. Pigem vähe, lollikindlad ning suuri padjandeid-puhmaid moodustavad taimed.

3) Olemasolevatest dekoratiivpõõsastest tahaks katsetada pistokstega või siis oksa maha vajutamise teel uusi taimi tekitada, et niigi pingelisse eelarvesse edevaid-eblakaid auke ei tekitaks.

4) Sissesõidutee äärne põld on nüüd kaks aastakest puhanud, sigade poolt korduvalt üles küntud ning isegi üks hobusesõnniku aun lösutab põllu nuka peal.... see ala tuleb üles künda. Pole küll aimu, kas Taadu, see ainuke traktorimees veel suudab oma raudruuna selga hüpata või on ta ehk ühe kepi juba kahe kargu vastu vahetanud. See selgub kevadel. No nii hull ma veel ei ole, et labidaga sellele suurele ja üle-mõistuse-kivisele põllule kallale kargaks.

5) Senine aiamaa tuleb kogu ulatuses köögivilja alla panna ja kartul sellele suurele põllule komandeerida. Põllusaadustele on soovijaid rohkem, kui meie väeti aiamaa suudaks neid soove täita. Mullafrees jäigi ostmata, kuna enne jõudis kaela sadada see elumuutust põhjustanud üllatus. Seega, labidas, ae!  Teole, teole!

6) Mehed tuleks vanade mesipuude kallale ässitada. Vajavad teised veidi kõpitsemist ning siis ostaks paar sülemit. Kuna sülemlemine toimub enamasti pärast põhikorjet ehk võililleaja järel, siis sellest tekib kohe uus punkt:

7) Suure põllu teine osa, mis kesana on juba pikalt vegeteerinud, tuleb tärkavast haavavõsast vabastada ning samuti üles künda. Sinna tahaks külvata keerispea seemet. Hää meetaim teine. Üleüldse tekkis too mesilaste mõte seoses ületee põllul uuel hooajal õilmitsema hakkava mesikaga.

8) Vahtraaluste projekt tuleb lõpule viia, kas nui neljaks! Kuigi kardan, et enne saan selle va nuia neljaks tükiks kui et projektiga ühele poole saan.

9) Rootsi tee servas taimejõeprojektiga jätkamine. Esialgu küll peamiselt katva-matva tööjärje osas. Sügisel sai tööisu kopsti otsa, miskit pole teha.

10) Imepeenar tuleb uuendada. Jälle see va koera-saba-projekt. Mis sinna kasvama sokutada, see on veel lahtine. Kas igihaljad okaspuuvormid või midagi kivisemat? Ei tea veel. Las see mõte veel laagerdub!

11) Juuli esimesel nädavahetusel on tulemas üks aiaüritus. Sellega seoses on mitmeid ideesid, millel enne idanema ei lase minna, kui aastavahetus möödas ning suure lombi taha tellimustöö ära saab saadetud.

12) Hull mõte on osaleda avatud talude päeval. Ka see mõte on alles idanemise algfaasis ja väga võimalik, et tal tekib tõusmepõletik ja seetõttu kogu plaan ikaldub. Aga noh, julge hundi rind pidi rasvane olema ning jänes ei pidavat šampust jooma. Seega, mine sa isahane tea...

13) Hullult on ideesid rohkem selliste kevad-suviste näputööde asjus. Kui neil ideedel õigel hetkel sarvist ei haara, siis tuleb aiahooaeg peale ja ööpäev jääb kahtlaselt lühikeseks.

14) Detsembrikuu vältel olen iga päev pildistanud õue ühest ja samast kohast. Huvitav ju vaadata, kuidas ilm igapäevaselt muutub. Kaunikesti üheülbaline on see kuu olnud! Kuri plaan on selle projektiga jätkata kogu 2017. aasta vältel.

Päev on aga juba jupikene pikemaks veninud. Täna oli isegi päike kikivarvul üle kuuselatvade piilumas - tunnen, et elujõud hakkab piiskhaaval tagasi tulema.

Veel kolm päevakest ja möödas ta ongi. See 2016.-s. Tulgu see uus aasta meile kõigile parem!
Head vana aasta lõppu!

teisipäev, 15. november 2016

Lumine november

No ei ole midagi kirjutada, kohe üldse ei ole! Mis sel talvisel pimedal ajal ühe koduse inimese päeva ikka rikastada võiks.

Selle aasta november on täiesti talve nägu. No ei mäleta, kas lumi tuli maha novembri alguses või hoopis oktoobri lõpus. Lumikate suht paks ja ei kavatsegi ära sulada. Ole siis lahke!



Kord kuus saab Töötukassas käidud. Kui kell kümme hommikul on "kõnetund", tuleb kodust väljuda hiljemalt kell kaheksa. Koju saan suts peale nelja pärastlõunal. Kõnetund ise kestab a 10 minutit. Metsik aja ja niigi minimaalsete ressursside raiskamine.......

Töötukassas öeldi, et omavalitsus peaks ikka natuke omalt poolt ka toetama vanainimese hooldajat. Noh, läksingi siis valda. Hooldajaks kinnitamiseks tuli töita kaks avaldust, esitada paber Töötukassas arvel olemise kohta ja vanainimese puude kohta vastav paber.

Siis järgnes kodukülastus valla sotstöötaja poolt. Noh, et kas ikka inimene vajab hooldajat või pole see vajalik.

Konsulteeriti ka Töötukassaga ja selgus, et seesinane asutus loeb pereliikme hooldamist töötamise alla ja seega võetaks hooldaja Töötukassast arvelt maha.  Nüüd tuleb mul minna valda ja oma avaldus ametlikult tagasi võtta, sest hooldaja 40 eurot on ikka megaväike "palk" ja pole võrreldav töötukindlustusega, mis on 50% viimasest palgast.

Üldse on seadused naljakad.
Noorem poeg õppis Tallinna Ülikoolis ja tal oli võimalik taotleda õppetoetust. Selleks tuli aga esitada dokumendid selle kohta, kui mitu inimest samas majas elavad ja muidugi nende sissetulekud. No täielik absurdsus! Arvesse võeti ka väga haige vanaema pension ning vanema venna palk. Loomulikult osutus pere liiga "rikkaks" ning toetust ei makstud. No see on ju jabur! Eriti, mis puudutab õdesid-vendi. Noor inimene tahab oma elu alustamiseks raha koguda, tema ei pea teise venna koolis käimise rahastamisel osaline olema! Võib-olla soovib vanem vend koguda raha korteri või auto ostmiseks? Või plaanib pere luua? Igal juhul tuli noorem poeg ülikoolist ära. Õppemaks niigi koormas isa rahakotti ning toetusest keeldumine oli viimane piisk. Kaitsevägi andis üheteistkümneks kuuks tegevust, kuid nüüd istub noor mees kodus ja otsib tööd. Vastused on siiani ainult negatiivsed......

Ise pole ma tööd eriti otsinudki. Esimest korda elus saan endaga tegeleda ja arstide vahet käia. Olen olnud tööandja jaoks raudpoltkindel töötaja, kes alati on platsis, ei haiguslehti ega palgata puhkusi ega kaubeldud vabu päevi. Ainult usin töötamine. Ilmselt sai see aeg nüüd minu jaoks otsa.

Kolmekuulise ooteaja järel sain lõpuks ortopeedi vastuvõtule. Ilma pikema jututa pandi põlveliigese vahetuse operatsiooni järjekorda....

Aga eile oli üle pika aja päikest näha! Meie kandis küll vaid 20 minutit, aga asi seegi.


kolmapäev, 12. oktoober 2016

Sügis Vanatammi mõisas

Ma pole just sageli sügisesi päikesetõuse imetleda saanud. Nüüd aga on selleks aega volilt käes. Kui just pilves ja tormine ei ole, siis võib sügis ka ikka imeilus aastaaeg olla. Tarvis vaid õigel hetkel aknast välja vaadata, fotokas haarata ning õue pildistama lipata.


Oktoobri teine dekaad on käes ja kuldne sügis hakkab siinkandis oma kaunimat värvigammat minetama. Mullu oli samal ajahetkel veel märksa kuldsem ja leherohkem see vaatepilt. Enam kui nädala tuulanud torm sasis puid ikka kõvasti. Kased on meil üleni raagus, vahtrad on ülihõredad, näidates kollakas-oranži leherüüd vaid võra alaosas. Kõige säravamalt kolletavad aga sarapuud ja pajud.



Pihlakad olid sel sügisel marjade raskuse all lookas. Huvitav, et linnud käivad valikuliselt pihlakates maiustamas. Ühe päevaga tegid rästad meie aia pihlakad täiesti tühjaks!


Samas, Oru külas jätkus pihlakaid meile, jätkub veel paljudele ning muidugi jääb ka lindudele. Pildil kottides viimane pihlakanoos, mis pärast puhastamist sai saadetud sügavkülmikusse "leebuma". Kahe päeva pärast sai keedetud pihlakasalat vähese õunalisandiga, Õunte peamine ülesanne selles keeduses oli salatikastme rolli täitmine.


Varakevadisi sibullilli on meie aias vähe. Aknal kõõludes ning pojengiheki peenart takseerides otsustasin, et kevadised õitsejad saavad just sellele alale tipitud. Pojeng on kevadel aeglase ärkamisega ning põõsaste vahed on piisavalt laiad, et varakevadine õieilu nähtav saaks olema.






Arvan, et pooled vahtralehed on nüüdseks kokku riisutud. Lähevad nii keldrisse soojustuseks, Rootsi tee servaala täiteks kui ka mustadesse kilekottidesse komposteeruma. Täna hommikul just vaatasin, et muru on jälle nii lehekollane, justnagu siin majas inimesi ei elakski, kes aia heakorra vastu huvi tunneksid.


 Suvel tegin üliküpsetest tikritest mahla. Osa läks plastpudelitega sügavkülma (nendest teen nüüd vanaemale kisselli). Osa mahla läks veiniks. Värvi parandamiseks lisasime sutsu mustsõstra mahla.
Ilusa värviga vein tuleb!


Hoidistatud on tänavu rohkem kui paljudel eelmistel aastatel. Ju see oli alateadvus, mis sundis ennast kokku võtma ja kasutama kõike seda, mida Emake Loodus meile pakub. 

Tehtud sai:  
Õuna püreemoos (Hää kohupiimakoogis.)


Pihlaka-õunamoos ja pihlaka-õunasalat.


Hää sõbra käest sain kõrvitsa. Tegin ikka meie pere lemmiksalatit ka.


Vanaemale lõunasöögi magustoiduks on hea ka õunakompotti koos kohupiimaga pakkuda.


Jõhvikaid on tänavu meie kandi soodes vähevõitu. Sellegipoolest õnnestus veidi korjata. Esmakordselt tegin jõhvikamoosi. Megahea on see rullbiskviidis!


Lisaks on tehtud pangesalatit, peedisalatit, õuna-peedi püreemoosi, seeneseljanka ja boršipõhjasid. Ja  veel midagi, mis hetkel ei meenu. Kurgid on hapendatud Muhediku õpetuse järgi. Õunamahla tegime koguni neljal korral. Iga viimane kui 3-liitrine purk sai mahla täis villitud, lisaks 3- ja 5-liitrised plastkotid.

"Aiasaate" võttegrupp tahtis filmida tsemendipottide (-vaaside) valmistamist. Oi, ma ei salli sellist asja. Ma võin kaamera taga rääkida, palju tarvis, aga muud moodi... no vastik-vastik!

Ahjaa! Vanatammi hobiaianduse ja käsitöötalu korraldas ka ühe sügisürituse. Väga rahule jäin! Ühed villased sokid läksid isegi Saksamaale Kölni.

Verandakohvikus pakkusin degusteerimiseks porgandikooki ning peedikooki. Noh, et ahvatleda noori pereemasid köögivilju ostma. Peedikook osutus nii menukaks, et sai üliruttu otsa, kuna külastajad ostsid seda ka koju kaasa. Kusjuures väljanägemine oli tal selline, et ise ma seda ei maitsenudki.... Lisaks pakkusin degusteerimiseks õuna-peedimoosi ning gripimoosi. Mõlemad osutusid ka väga menukaks.




Mitte ainult päikesetõusud pole ilusad. Imeline võib olla ka uttu mattunud õu. Imeline võib olla ka metskitsekari lõkkeplatsi ümber. Imeline võib olla ka lõputu lehesadu. On sügis.

laupäev, 10. september 2016

Sügis sõuab, sügis jõuab... uutmoodi

Puhkus on möödas. Ei teinud selle kahe nädala sees mitte kopika eestki aiatööd. No ei teinud! Aga huvitaval kombel lillepeenrad kõige hullemad välja ei näegi. Eks see on see täiskasvanud peenarde eelis.

See-eest sai aga tublisti korilusega tegeletud ning palju hoidiseid tehtud. Isegi selliseid, mida eelmisel aastal ei teinud. Aga eks olnud siis ju ka üks peamistest hoidiste sööjaist kroonu leival.



Õunasaak on hea ja kuna sai hangitud uus ja suurem mahlapress, siis viitsime ka mahla teha. Üks mahlategu on ilmselt veel ees, kui säilitusõunu hakkame kastidesse ladustama. Väieseid õunu pole mõtet lauaõunana säilitada.


"Veiniõun" on ilus õitsedes, õunu kandes ja mahlana. Üks ütlemata väärt õunapuu meil!


Kartulisaagiga võisime ka rahule jääda.


Nüüd veel hapukapsas vaja teha ning ongi vist valmis.


Tegelikult jõhvikale tahaks veel korra minna, aga see pole lihtne ettevõtmine, sest kummarduda ei saa hästi. Aga no katsuks hakkama saada. Kuidagimoodi.

Tundub, et alateadvus või siis kaitseingel on selle suure hoidistamise ralli juures ka mängus olnud. Õigupoolest nüüd takkajärgi mõeldes on endeid juba pikalt märgata olnud. Aasta algusest sai hakatud jõhkral säästurežiimil elama eesmärgiga kuidagimoodi ressursse koguda, et väikelaen ennetähtaegselt tagasi maksta ning sellega pääseda intresside maksmisest. Tundub, et vist isegi veab  välja...

Puhkuse lõpp oli juba lähedal ja imestasin, et keegi ei ole veel märku andnud uue kaubasaadetise kohale jõudmisest. Selle asemel tuli sõnum, et vaata oma postkasti. Eks sai siis vaadatud ja seal oli koondamisteade.... Venelased said aru, et Eestis äri ajades pole võimalik ratsa rikkaks saada ning kolivad oma kauba kodumaale tagasi. Meie aga jääme tühjade kätega.

Eks seda oli juba ammu arvata, aga et see nii järsku tuli, see oli ootamatu. Tegelikult olen juba pikalt porisenud, et ei tahaaaaaaa tööle minna. Nüüd on see siis käes. Tööle ei taha minna endiselt, aga kuidagi tuleb nahk toores hoida ning nüüd tuleb mõtlema hakata. Püstijala tööd ei tohi enam teha, laotööd ma pärast luumurdu nõrgaks jäänud käe pärast teha ei saa. Ainult istuv ja soovitavalt kodutöö oleks näidustatud. Kodutöö seepärast, et mul vana ja haige ämm hooldada.

Nüüd on aega oma tervise peale ka mõelda. Perearst ehmatas mu vererõhu näitude peale ära (enne koondamisteadet). Hoiatas igasuguste hullude asjade eest nagu insult ja infarkt ja me-ei-tea-mis-veel. Põlveröntgenist luges ka vähemalt kolm asja välja, mis talle ei meeldinud. Aga ortopeedile numbri saamine on..... ehh, pea võimatu. Siis leidis perearst veel miski häda, mille puhuks kirjutas spetsialisti juurde saatekirja. Sinna sain aja. Hää seegi.

Näis, kuidas elu edasi kulgema hakkab. Võtame päev korraga.

Elame veel.


esmaspäev, 15. august 2016

Jälle puhkusel!

Kolm nädalat tagasi lõppes puhkuse esimene osa. Need kolm nädalat käisin tööl, silm punane. Ilmselt lõhkes mingi väike veresoon silmas. Koolis juhtus seda viimastel aastatel ikka kord või paar õppeaasta jooksul, uuel tööl esimesel aastal seda ei juhtunud. Aga seekord siis jälle. Nüüd, puhkuse esimesel päeval võin täheldada, et silmavalge on juba peaaegu valge.

Ilmad on läinud jahedaks ja vihma sajab pea iga päev. Just praegu ütles ETV ilmateade, et ka homme sajab ning sadu võib olla tugev.


Tänavu on väga palju pihlamarju. Tuleb otsida, ehk õnnestub mõni vahva retsept leida, kuidas neid marju talviseks ajaks vääristada.
   
  

Väga palju on puude võrades kollaseid salke. Pea igas puus, tamm ehk välja arvatud.


Ei ole me kunagi varem augusti esimesel dekaadil soosaartelt võiseeni koju tarinud. Seekord saime kaasaga kumbki ämbritäie. Läksid pärast kupatamist ning tükeldamist sügavkülma ootama, mil seenesousti isu peale tuleb. Mingil päeval tuleks veel seenele minna, sest seeneseljanka  tahab ju ka kohe kindlasti  keetmist.


 Kolm purgitäit Muhediku retsepti kurke tehtud, neljas ootab "lõppviimistlust".
Esimest korda tegin mahlaaurutajaga õunamahla. Ei hakka ju nende väheste maha kukkunud õunte pärast suurt mahlapressi välja tarima. Koorisin ja tükeldasin õunad ning pärast mahlategu sai "praagast" veel moosigi teha.Two in one, nagu öeldakse.


Täna lõpetasin kartulimaa konksimise. Pealsed olid läinud ja kui mugulad seal märjas mullas veel pikalt oleks peesitanud, küllap siis mädanik nad üles oleks leidnud. Saagiga võib rahule jääda. "Seakaid" praktiliselt polegi. Nüüd keldri eesruumis mõnda aega tahenemas, siis sorteerimine ning saak salve.


Vanas retseptimärkmikus on mõned retseptid kapsaste hoidistamiseks. Kole palju on va kapsausse, muudkui krõmpsutavad mahlasid kapsapäid. Nende pidusöömingule tuleb kriips peale tõmmata.


Enne puhkust leidsin lõpuks lahenduse kõnniteedele. Jube mõnus on nüüd! Väga rahul olen!


Mõned õitsevad lillekesed ka. Päevakübarad on õiterohked, nagu alati.


Heleenium ei ole vist oma kasvukohaga rahul. Kuidagi ei taha puhmas suurusesse edeneda.


Selle aia-aasta suurim üllatus! Eelmisel kevadel külvatud budleiad said titepeenrasse istutatud ning sinna nad jäid. Otse loomulikult jäid nad talveks katmata.... Kõigis peenardes oli kevadel suuri talvekahjusid ja nii ma need budleiad maha arvasingi. Aga ühel heal päeval suve alguses neist mööda jalutades nägin silmanurgast mingeid hallikaid lehti. Ma ei uskunud oma silmi! Kõik budleiad olid elus! Ja tublisti kasvanud! Nende titepeenrast välja kaevamine oli omaette suur ettevõtmine - küll neil oli suur ja sügavale ulatuv juurekava. Istutasin noored budleiad töötoa seina äärde. Enam soodsamat kasvukohta soojalembeste taimede jaoks oleks raske leida - hoone sein kaitseb külmade tuulte eest ja lõunapäike paitab taimede põski.


Astilbede jõgi roosatamas.


Uno Kivistiku aretatud "Veiniõun" on väga efektne, kuid süüa ta ei sünni. Aga ideaalne õun mahlateoks, püreemoosiks ja kompotiks. Küsisn vanaema käest üle, kas ta sööks õunakompotti. Lubas süüa. Seega on mingil ajal õunakompoti tegemine plaanis. Oi, ma vihkan hoidiseid, mida tuleb veevannis kuumutada! Aga midagi pole parata. Nada, Fedja, nada!


Nädalalõpp ja uue algus on külaliste päevad. 
Kole lugu küll, aga augustikuises vallalehes on juubilaride loetelus ka kaasa nimi. Oh, kui vaid saaks aega tagasi keerata!

Aga olgu selle vanusega, kuidas on, minul on puhkus. Pensionile ei lasta, ju tuleb selle napi puhkusega rahul olla. Ja olen ka. Teha on nii-nii-nii palju! 
Juhhuuu! Kuu lõpuni vabadus!!!!!!

pühapäev, 7. august 2016

Siilikübarad

Hilissuvise aia ühed ilusamad taimed on päevakübarad ja siilikübarad. Mul on ainult üks purpur-siilikübara sort, mida tubli kasvajana olen palju jagada saanud.
Aga....... Neid siilikübaraid võiks ikka palju-palju rohkem olla. Surfasin Hansaplanti ja Juhani puukooli kodulehtedel ja panen siia meelespidamiseks mõned iludused. Äkki millaski õnnestub nad omale hankida.

Nad kõik on imelised, aga mõni on kohe eriline lemmik,mida oleks kohe hädasti vaja...

Huvitav, kas see ainumas purpur-siilikübar meie aias on "Magnus"? See oleks vahva küll, kui poja nimeline lill olemas oleks.

1. Butterfly Kisses 


2. Cleopatra


2. Day Dream


3. Heavenly Dream


4. Hot Lava


5. Hot Papaya !!!!!!!!


6. Leilani


7. Magnus


8. Mama Mia  


9. Marmelade 


10. Maui Sunshine  


11. Meringue  


12. Meteor Red


13. Now Cheesier


14. Little Magnus 


15. Mistral


16. Pow-Wow Wild


17. Pow-Wow White  


18. PW White


19. Quills and Thrills  


20. Raspberry Truffle 


21. Secret Glow   


22. Secret Joy  


 23. Secret Passion   


24. Summer Coctail  


25. Summer Cloud  


26. Supreme Cantaloupe 


27. Tiki Torch   


28. Tomato Soup  


29. White Double Delight   


30. White Meditation 


31. White Swan