Seemnemajandus 2017 vol 1

Jaanuarikuu on jõudnud kolmandasse dekaadi ning talvest pole ikka veel asja saanud. Loodan, et ei saagi. Mulle see Iiri või Hispaania talv täitsa sobib. 

Et kevad ei ole enam mägede taga, näitab fakt, et hull on rahutuks muutunud. Sügiseti saab igasugune aiaisu nagu noaga läbi lõigatud, aga vot poolest talvest hakkab jälle sügelema. Midagi pole teha. Kuna kokkuhoiurežiim on päevakohane, siis tuleb aiateemalised sisseostud hajutada mitme kuu peale.

Esimesed seemnepakid on igal juhul kohal.

Eriti tahul olen lobeelia (piltidega) pakkidega. Loodan, et nad ikka tulevad sellised erivärvilised. Kuigi jah, ega siniselgi viga ei ole.

1. Lobeelia ROSAMOND. Külvatakse märtsis-aprillis kasvuhoonesse. Istikud avamaale mais-juunis. Õitseb juunist septembrini. Taime kõrgus 10 cm.

2. Lobeelia CRYSTAL PALACE. Kõlv märtsi algul külvikasti. Seemet ei kaeta mullaga.Pikeeritakse 2-3 kaupa. Õitseb juunist septembrini. Sobib ka poolvarjulisse peenrasse.

3. Lobeelia WHITE CASCADE. Külv veebruaris-märtsis. seemet mullaga ei kaeta. Kõrgus 10 cm. Õitseb kaua ja rikkalikult.

4. Püramiidjas LIBLIKLILL. Külv maikuus kasvukohale (???). K'rgus 40-50 cm. Õitseb rikkalikult juuli-august

5.Lõhnav lillhernes CUPID PINK.Taime kõrgus 20 cm. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda. Külv avamaale.

6. Ripp-lobeelia Regatta Sky Blue Külvist õitsemiseni 2 kuud. Seemned dražeeritud väetisega. No näis, kas saab rippumisest asja!

7. Veel üks sinilobeelia. Lobeelia BLUE CARPET.Seemneid mullaga ei kaeta. Külv märtsis-aprillis. Õitseb juuni-september

8. Petuunia BALCONY. Taime kõrgus 30 cm. Seemneid mullaga ei kaeta. Petuuniaid peaks veel vaatama.

Kasvuhoonesse!

9. Paprika TRAPEZ. Külv märtsis. Varajane sort!!! talub madalaid temperatuure, sobib kütteta kasvuhoonesse. Viljad suured. Viljaliha paksus 8-10 cm. Seda sorti kiitis eriti inimene, kes on Räpina Aianduskoolis 31 aastat köögiviljandust õpetanud.

10. Paprika BONETA. Külv veebruaris. Varajane sort.

11. Paprika GOURMET. Külv veebruaris.

12. Vürtspaprika (kibepipar, tshillipipar). Külv veebruaris. Keskvarajane. NB! MIda punasem vili, seda kibedam!

Ürdiaia rajamine on plaanidesse võetud.

13. ROSMARIIN. Mitmeaastane. Meditsiinilise väärtusega taim. Ravib migreeni, depressiooni. Sobib valmistada teed. Suppidesse, salatitesse. Talveks võib istutada potti, kasvatada aknalaual. Vajab sagedast kärpimist.

14. LIHT-NAISTEPUNA.Taime kõrgus 80 cm. Aitab südamehaiguste, reuma, peavalu puhul. Õite tõmmis ravib haavu, huuleville.

15. Apteegikummel (German Chamomille) Tee sobib põletike raviks. Õite tõmmis silub kortse, puhastab, rahustab ja taastab naharakke.

16. Meliss (sobib potis kasvatamiseks). Mitmeaastane rohttaim. Meetaim! Sobib tee valmistamiseks, kompottidele, marinaadidele, salatitele, kala- ja linnuliha roogadega.

17. Vürtsbasiilik ITALIANO CLASSICO. Toiduks kasutatakse meeldiva lõhna ja mõrkja maitsega värskeid või kuivatatud lehti või lehtede-õite segu.

Jätkub. Mõne aja pärast.

Uudiseid jõe kaldalt

Varahommikul sirasid taevas tähed ja oli lootust ilusale päikeselisele päevale. Pikapeale kerkis taevasse õhuke pilvevina, mis päikest hetkel natuke varjutab, kuid midagi on siiski. Pärast ainult halli ja pimedat talve algust on rõõm piskustki päikesepaistest. 

Õhus on tunda kevade lõhna, kuigi rohukõrred on härmas ja õhus on külmakraade -1.

Tundub, et sel talvel on meie jõe koprad üle läinud kasedieedile. Tammi taha takerdub aina rohkem kaseroikaid.

Ümaravormiline metsik õunapuu kevade ja linnupesade ootuses.

Jõgi on jäävaba, kuid sügavamas sängis ja viluvarjus on näha õhukesi jäälaike.

Kaldapromenaadil on raietöödega tegeletud.

Eelmisel lumevabal perioodil oli sama puu veel püsti, kuigi juba ringselt kooritud.

Lõplik puu langetamine on toime pandud lähipäevil (-öödel).

Pahareti sabajälg on kaldalumme vao jätnud.

Kui kuivanud lehed talla all nii häälekalt ei krõbiseks, võiks jõel näha suurt pardiparve. Juba seegi on kevade märk, et varahommikul, veel üsna pimedas kostub jõelt partide prääksumist.

Usun, et talvest enam õiget asja ei saa ning kevad tuleb tänavu varakult.

Aasta esimene....

Jaanuarikuu on juba teise poolde jõudnud. Talvest vist sel korral asja ei saagi. Natuke nagu hiljaks hakkab juba jääma. Linnud on aktiivsed, kuused on esimese okaste puistamie ära toimetanud. Kuuldavasti pidi varblaserikkas piirkonnas juba valjuhäälseid koosolekuid toimuma. Linnas laulab musträstas.

Lund on meite aias noh, nii tolmu jagu, aga võrreldes ümbruskonna lagedamate aladega olema suisa "lumme uppunud".
Mulle säärane talv sobib. Küttepuude kulu on väike, elektrit ei kulu ka palju, kuna pumbamaja tuleb praeguste temperatuuridega ise toime.

Paljud tragid aiapidajad juba toimetavad väljas. Minul pole mingit tahtmist sinna rõskesse külma minna. Iga asi omal ajal. Või siis natuke hiljem.

Põhiliselt saab tegeldud näputööga. Ideesid ja plaane on nii palju, et ma ei tea, kes need kõik ellu peaks viima.
Endiselt pole ma maha matnud plaani osaleda avatud talude päeval. Egas kõik talud pea olema suured tootmistalud. Meil on elustiilitalu. Maal elamise viis ju seegi. Konti ei murra, nälga ei jäta - just sobilik meile.

Vaatasin, et mu käsitööblogis on ikka hulga rohkem postitusi, kui Metsaaia blogis. Eks seda seepärast, et veebikeskkonnas säilivad fotod paremini kui arvutis. See kurikuulus Format C viib ju kõik kus seda ja teist. Seega tuleb ettevaatlik olla. Vaatajaid on sel blogil ka, aga nad on kõik sellised passiivsed - ei ühtegi kommentaari. :)

Päikest on selle aasta alguses ainult jaopärast antud. Ühel sellisel päeval sai siis ka vähe rõõmsamaid pilte tehtud.

Mehed on küttepuude saagimisega hakatust teinud. Kuidagi ei taha see töö neil edeneda. Kord maa külmanud, kord kärss kärnas. No ei ole me talvel väljas toimetajad inimesed!

Aga aiahooaja "pessa" on esimene raoke juba toodud. Ostsin mõned seemned ära. Tegelikult tahtsin ainult lobeeliat ja petuuniat.Millegipärast sai neid pakke veidi rohkem.

Paprikat lõikudes leidsin selle seest ilusad seemned -panin need kuivama ja külviaega ootama. Ehk idanevad! Sama tegin ka kõrvitsa seemnetega. Homme on plaanis kõrvitsasaia küpsetada ja nii tuligi suurele kõrvitsa-maugule nuga sisse lüüa. Ilusad "prullakad" seemned on selles kõrvitsas!

Näis-näis, mitu postitust siis 2017.-sse aastasse ka satub. Laisk olen selle blogimise osas.

2016. aastaring hakkab täis saama ja uued plaanid 2017.-ks aastaks

Mingil moel pöördeliseks osutus see mööduv aasta. Kas need pöörded on muutuste teel või jäävad samaks, ei oskagi oletada ja ega midagi pole ka selle vastu, kui seis samaks jääb, nagu ta hetkel on. Mäletan lapsepõlvest, kui ema rääkis, et oli imestanud oma ema, kel kõiksugu tööd ja tegemised mõistetamatult palju aega nõudsid. Siis jõudis kätte aeg, mil ema õhkas, et näe, nüüd ma siis saan aru, miks kõik palju aega võtab - oli temagi jõudnud sellesse eluetappi. Nüüd on mul kuri kahtlus, et kui mul endal seesamune pikatoimeline aeg just käes pole, siis teda, sindrit, ei ole enam pikalt oodata...

Aga millegipärast aju ei võta teps mitte tuure maha, vaid ketrab aina uusi ja uusi, ikka hulle ja veel hullemaid ideesid, mida keegi hull peaks realiseerima hakkama. Vot selles osas jätab aju võimekus tugevasti soovida, et ta ei suuda välja nuputada, kes need hullud peaksid olema noid ideesid teostamas. Ta ju ometi ei arva, et see mina pean olema?

Mõned loogilised ja suht normaalsed-teostatavad plaanid on täitsa olemas:

1) Metsaaed peab jääma ja saama veelgi rohkem metsaaiaks, ehk teisisõnu - roheline, roheline, roheline.

2) Metsaaed peab jääma endale kindlaks ja mitte lubama hullult palju erinevaid taimeliike oma peenardesse. Motoks peab jääma: less is more. Asi selles, et maa-ala on suur, kõrgetest puudest ümbritsetud igas ilmakaares ning reljeef igavalt tasapinnaline. Palju väikesi eri liigist kribusid kaovad kui vesi mutiauku. Pigem vähe, lollikindlad ning suuri padjandeid-puhmaid moodustavad taimed.

3) Olemasolevatest dekoratiivpõõsastest tahaks katsetada pistokstega või siis oksa maha vajutamise teel uusi taimi tekitada, et niigi pingelisse eelarvesse edevaid-eblakaid auke ei tekitaks.

4) Sissesõidutee äärne põld on nüüd kaks aastakest puhanud, sigade poolt korduvalt üles küntud ning isegi üks hobusesõnniku aun lösutab põllu nuka peal.... see ala tuleb üles künda. Pole küll aimu, kas Taadu, see ainuke traktorimees veel suudab oma raudruuna selga hüpata või on ta ehk ühe kepi juba kahe kargu vastu vahetanud. See selgub kevadel. No nii hull ma veel ei ole, et labidaga sellele suurele ja üle-mõistuse-kivisele põllule kallale kargaks.

5) Senine aiamaa tuleb kogu ulatuses köögivilja alla panna ja kartul sellele suurele põllule komandeerida. Põllusaadustele on soovijaid rohkem, kui meie väeti aiamaa suudaks neid soove täita. Mullafrees jäigi ostmata, kuna enne jõudis kaela sadada see elumuutust põhjustanud üllatus. Seega, labidas, ae!  Teole, teole!

6) Mehed tuleks vanade mesipuude kallale ässitada. Vajavad teised veidi kõpitsemist ning siis ostaks paar sülemit. Kuna sülemlemine toimub enamasti pärast põhikorjet ehk võililleaja järel, siis sellest tekib kohe uus punkt:

7) Suure põllu teine osa, mis kesana on juba pikalt vegeteerinud, tuleb tärkavast haavavõsast vabastada ning samuti üles künda. Sinna tahaks külvata keerispea seemet. Hää meetaim teine. Üleüldse tekkis too mesilaste mõte seoses ületee põllul uuel hooajal õilmitsema hakkava mesikaga.

8) Vahtraaluste projekt tuleb lõpule viia, kas nui neljaks! Kuigi kardan, et enne saan selle va nuia neljaks tükiks kui et projektiga ühele poole saan.

9) Rootsi tee servas taimejõeprojektiga jätkamine. Esialgu küll peamiselt katva-matva tööjärje osas. Sügisel sai tööisu kopsti otsa, miskit pole teha.

10) Imepeenar tuleb uuendada. Jälle see va koera-saba-projekt. Mis sinna kasvama sokutada, see on veel lahtine. Kas igihaljad okaspuuvormid või midagi kivisemat? Ei tea veel. Las see mõte veel laagerdub!

11) Juuli esimesel nädavahetusel on tulemas üks aiaüritus. Sellega seoses on mitmeid ideesid, millel enne idanema ei lase minna, kui aastavahetus möödas ning suure lombi taha tellimustöö ära saab saadetud.

12) Hull mõte on osaleda avatud talude päeval. Ka see mõte on alles idanemise algfaasis ja väga võimalik, et tal tekib tõusmepõletik ja seetõttu kogu plaan ikaldub. Aga noh, julge hundi rind pidi rasvane olema ning jänes ei pidavat šampust jooma. Seega, mine sa isahane tea...

13) Hullult on ideesid rohkem selliste kevad-suviste näputööde asjus. Kui neil ideedel õigel hetkel sarvist ei haara, siis tuleb aiahooaeg peale ja ööpäev jääb kahtlaselt lühikeseks.

14) Detsembrikuu vältel olen iga päev pildistanud õue ühest ja samast kohast. Huvitav ju vaadata, kuidas ilm igapäevaselt muutub. Kaunikesti üheülbaline on see kuu olnud! Kuri plaan on selle projektiga jätkata kogu 2017. aasta vältel.

Päev on aga juba jupikene pikemaks veninud. Täna oli isegi päike kikivarvul üle kuuselatvade piilumas - tunnen, et elujõud hakkab piiskhaaval tagasi tulema.

Veel kolm päevakest ja möödas ta ongi. See 2016.-s. Tulgu see uus aasta meile kõigile parem!

Head vana aasta lõppu!

Lumine november

No ei ole midagi kirjutada, kohe üldse ei ole! Mis sel talvisel pimedal ajal ühe koduse inimese päeva ikka rikastada võiks.

Selle aasta november on täiesti talve nägu. No ei mäleta, kas lumi tuli maha novembri alguses või hoopis oktoobri lõpus. Lumikate suht paks ja ei kavatsegi ära sulada. Ole siis lahke!

Kord kuus saab Töötukassas käidud. Kui kell kümme hommikul on "kõnetund", tuleb kodust väljuda hiljemalt kell kaheksa. Koju saan suts peale nelja pärastlõunal. Kõnetund ise kestab a 10 minutit. Metsik aja ja niigi minimaalsete ressursside raiskamine.......

Töötukassas öeldi, et omavalitsus peaks ikka natuke omalt poolt ka toetama vanainimese hooldajat. Noh, läksingi siis valda. Hooldajaks kinnitamiseks tuli töita kaks avaldust, esitada paber Töötukassas arvel olemise kohta ja vanainimese puude kohta vastav paber.

Siis järgnes kodukülastus valla sotstöötaja poolt. Noh, et kas ikka inimene vajab hooldajat või pole see vajalik.

Konsulteeriti ka Töötukassaga ja selgus, et seesinane asutus loeb pereliikme hooldamist töötamise alla ja seega võetaks hooldaja Töötukassast arvelt maha.  Nüüd tuleb mul minna valda ja oma avaldus ametlikult tagasi võtta, sest hooldaja 40 eurot on ikka megaväike "palk" ja pole võrreldav töötukindlustusega, mis on 50% viimasest palgast.

Üldse on seadused naljakad.
Noorem poeg õppis Tallinna Ülikoolis ja tal oli võimalik taotleda õppetoetust. Selleks tuli aga esitada dokumendid selle kohta, kui mitu inimest samas majas elavad ja muidugi nende sissetulekud. No täielik absurdsus! Arvesse võeti ka väga haige vanaema pension ning vanema venna palk. Loomulikult osutus pere liiga "rikkaks" ning toetust ei makstud. No see on ju jabur! Eriti, mis puudutab õdesid-vendi. Noor inimene tahab oma elu alustamiseks raha koguda, tema ei pea teise venna koolis käimise rahastamisel osaline olema! Võib-olla soovib vanem vend koguda raha korteri või auto ostmiseks? Või plaanib pere luua? Igal juhul tuli noorem poeg ülikoolist ära. Õppemaks niigi koormas isa rahakotti ning toetusest keeldumine oli viimane piisk. Kaitsevägi andis üheteistkümneks kuuks tegevust, kuid nüüd istub noor mees kodus ja otsib tööd. Vastused on siiani ainult negatiivsed......

Ise pole ma tööd eriti otsinudki. Esimest korda elus saan endaga tegeleda ja arstide vahet käia. Olen olnud tööandja jaoks raudpoltkindel töötaja, kes alati on platsis, ei haiguslehti ega palgata puhkusi ega kaubeldud vabu päevi. Ainult usin töötamine. Ilmselt sai see aeg nüüd minu jaoks otsa.

Kolmekuulise ooteaja järel sain lõpuks ortopeedi vastuvõtule. Ilma pikema jututa pandi põlveliigese vahetuse operatsiooni järjekorda....

Aga eile oli üle pika aja päikest näha! Meie kandis küll vaid 20 minutit, aga asi seegi.

Sügis Vanatammi mõisas

Ma pole just sageli sügisesi päikesetõuse imetleda saanud. Nüüd aga on selleks aega volilt käes. Kui just pilves ja tormine ei ole, siis võib sügis ka ikka imeilus aastaaeg olla. Tarvis vaid õigel hetkel aknast välja vaadata, fotokas haarata ning õue pildistama lipata.

Oktoobri teine dekaad on käes ja kuldne sügis hakkab siinkandis oma kaunimat värvigammat minetama. Mullu oli samal ajahetkel veel märksa kuldsem ja leherohkem see vaatepilt. Enam kui nädala tuulanud torm sasis puid ikka kõvasti. Kased on meil üleni raagus, vahtrad on ülihõredad, näidates kollakas-oranži leherüüd vaid võra alaosas. Kõige säravamalt kolletavad aga sarapuud ja pajud.

Pihlakad olid sel sügisel marjade raskuse all lookas. Huvitav, et linnud käivad valikuliselt pihlakates maiustamas. Ühe päevaga tegid rästad meie aia pihlakad täiesti tühjaks!

Samas, Oru külas jätkus pihlakaid meile, jätkub veel paljudele ning muidugi jääb ka lindudele. Pildil kottides viimane pihlakanoos, mis pärast puhastamist sai saadetud sügavkülmikusse "leebuma". Kahe päeva pärast sai keedetud pihlakasalat vähese õunalisandiga, Õunte peamine ülesanne selles keeduses oli salatikastme rolli täitmine.

Varakevadisi sibullilli on meie aias vähe. Aknal kõõludes ning pojengiheki peenart takseerides otsustasin, et kevadised õitsejad saavad just sellele alale tipitud. Pojeng on kevadel aeglase ärkamisega ning põõsaste vahed on piisavalt laiad, et varakevadine õieilu nähtav saaks olema.

Arvan, et pooled vahtralehed on nüüdseks kokku riisutud. Lähevad nii keldrisse soojustuseks, Rootsi tee servaala täiteks kui ka mustadesse kilekottidesse komposteeruma. Täna hommikul just vaatasin, et muru on jälle nii lehekollane, justnagu siin majas inimesi ei elakski, kes aia heakorra vastu huvi tunneksid.

 Suvel tegin üliküpsetest tikritest mahla. Osa läks plastpudelitega sügavkülma (nendest teen nüüd vanaemale kisselli). Osa mahla läks veiniks. Värvi parandamiseks lisasime sutsu mustsõstra mahla.
Ilusa värviga vein tuleb!

Hoidistatud on tänavu rohkem kui paljudel eelmistel aastatel. Ju see oli alateadvus, mis sundis ennast kokku võtma ja kasutama kõike seda, mida Emake Loodus meile pakub. 

Tehtud sai:  

Õuna püreemoos (Hää kohupiimakoogis.)

Pihlaka-õunamoos ja pihlaka-õunasalat.

Hää sõbra käest sain kõrvitsa. Tegin ikka meie pere lemmiksalatit ka.

Vanaemale lõunasöögi magustoiduks on hea ka õunakompotti koos kohupiimaga pakkuda.

Jõhvikaid on tänavu meie kandi soodes vähevõitu. Sellegipoolest õnnestus veidi korjata. Esmakordselt tegin jõhvikamoosi. Megahea on see rullbiskviidis!

Lisaks on tehtud pangesalatit, peedisalatit, õuna-peedi püreemoosi, seeneseljanka ja boršipõhjasid. Ja  veel midagi, mis hetkel ei meenu. Kurgid on hapendatud Muhediku õpetuse järgi. Õunamahla tegime koguni neljal korral. Iga viimane kui 3-liitrine purk sai mahla täis villitud, lisaks 3- ja 5-liitrised plastkotid.

"Aiasaate" võttegrupp tahtis filmida tsemendipottide (-vaaside) valmistamist. Oi, ma ei salli sellist asja. Ma võin kaamera taga rääkida, palju tarvis, aga muud moodi... no vastik-vastik!

Ahjaa! Vanatammi hobiaianduse ja käsitöötalu korraldas ka ühe sügisürituse. Väga rahule jäin! Ühed villased sokid läksid isegi Saksamaale Kölni.

Verandakohvikus pakkusin degusteerimiseks porgandikooki ning peedikooki. Noh, et ahvatleda noori pereemasid köögivilju ostma. Peedikook osutus nii menukaks, et sai üliruttu otsa, kuna külastajad ostsid seda ka koju kaasa. Kusjuures väljanägemine oli tal selline, et ise ma seda ei maitsenudki.... Lisaks pakkusin degusteerimiseks õuna-peedimoosi ning gripimoosi. Mõlemad osutusid ka väga menukaks.

Mitte ainult päikesetõusud pole ilusad. Imeline võib olla ka uttu mattunud õu. Imeline võib olla ka metskitsekari lõkkeplatsi ümber. Imeline võib olla ka lõputu lehesadu. On sügis.